Search
|
Est
Back to top

Folk singer’s image in text-based studies of early Estonian folk songs

Keywords: history of Estonian folklore studies, folklore text studies, folk singer, early Estonian folk song

 

Since the late 18th century, early Estonian folk song has been discussed with the focus either on its text or on its performing situation. In the 19th and early 20th centuries folk song was mostly understood as poetry (“oral literature”). This can only be expected as the recitative singing style was combined with a richly figurative text. In the 1930s, two trends could be discerned in professional Estonian folkloristics: one philological (comparative analysis of song texts) and the other ethnological (an approach based on the living environment, with the focus on the singer and performance). The main question of the article is how the ethnological perspective may have affected the further development of text-focused research. For the purposes of this study the revealing changes are traced in the singer’s concept.

In the 1930s–1950s, the singer was regarded as a hypothetical author of the folk song (Eduard Laugaste). Changes appeared in the 1950s–1960s: (1) The figurative language of folk song was started to be studied on the repertoire of one particular singer at a time (Udo Kolk); (2) analyses of songs were supplemented with biographies of their performers (Hilja Kokamägi, Ottilie Kõiva). Also, ‘laulik’ was given a four-point definition emphasising, inter alia, the creative aspect of singing (Kõiva 1964). The fieldwork of the 1960s–1970s produced new information (e.g. notes of conversations between scholar and singer, singer’s own comments on the songs presented etc.) providing a substantial basis for the new perspectives discovered and implemented in the research of the 2000s.

Although at the turn of the 21st century researchers availed themselves of methods of text analysis developed earlier, they focused their attention not on the comparison of song texts but rather on the creative method of the folk singer (Saarlo, Hagu). Since the 1990s, the development of folkloristics has been strongly affected by interdisciplinarity. Three domains can be discerned: (1) feminist studies (Kristiina Ehin, Andreas Kalkun), (2) historical context (Tiiu Jaago, Andreas Kalkun), (3) life writing (Kalkun, Janika Oras).

On the whole it can be observed how the boundary between the researcher and the object of research is dissipating. Increasingly, the singer is depicted not so much via her role of singing songs important for the archive or research as via her everyday life in the community.

 

Tiiu Jaago (b. 1960), PhD, University of Tartu, Institute of Cultural Studies, Associate Professor of Estonian Folklore (Ülikooli 16, 50090 Tartu), tiiu.jaago@ut.ee

 

References

Allikad

EKM ERA – Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

H – Hurda kogu

RA – Rahvusarhiiv

EAA.2100.1. – Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Isikutoimikud.

EAA.5311.5. – Tartu Ülikool. Ajaloo-keeleteaduskonna dekanaat 1944–1973.

 

Kirjandus

B r o n n e r, Simon J. (toim) 2006. Encyclopedia of American Folklife, kd 1–4. London–New York: Routledge.

E h i n, Kristiina 2004. Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi nais­uurimuslikust aspektist. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas.

H a g u, Paul 2000. Anne Vabarna eepilise loomingu algus. – Kust tulid lood minule… Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Toim Tiiu Jaago, Ülo Valk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 185–204.

H a g u, Paul 2004. Anne Vabarna eepika loomisprintsiipidest. – Regilaul – loodud või saadud? Toim Mari Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, lk 9–27.

H i i e m ä e, Mall 1995. Herbert Tampere suundumused. – Vanavaravedaja, nr 2, lk 73–79.

H i i e m ä e, Mall 2003. Eesti Rahvaluule Arhiivi rajaleidmised. – Pärimus ja tõlgendus. Artikleid folkloristika ja etnoloogia teooria, meetodite ning uurimispraktika alalt. Toim Tiiu Jaago, Ene Kõresaar. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 50–60.

H u r t, Jakob 1886. Eeskõne. – Vana Kannel. Alte Harfe. Täieline kogu vanu Eesti rahvalaulusid. Vollständige Sammlung alter estnischen Volkslieder. Tõine kogu. Zweite Sammlung. Tartu: C. Mattiesen, lk V–XVII.

J a a g o, Tiiu 2000. Palju-uuritud tundmatu regilaul. – Kust tulid lood minule… Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Toim T. Jaago, Ülo Valk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 7–26.

J a a g o, Tiiu 2001. Regilaulu asustuslooline taust. – Regilaul – keel, muusika, poeetika. Toim T. Jaago, Mari Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, lk 57–81.

J a a g o, Tiiu 2006. Lõuna-Läänemaa regilaulud sotsiaalajaloolises kontekstis. – Läänemaa Muuseumi toimetised = Proceedings of Läänemaa Museum X. Toim Ranno Roosi, Sirje Toomla. Haapsalu: Läänemaa Muuseum, lk 85–106.

J a a g o, Tiiu 2010. Traditsioon ja regilaul folkloristika muutuvas kontekstis. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 592–610.

J a a g o, Tiiu 2014. Regilaul ja inimene. – Vana-Läänemaa ajaloo radadel II. Toim Mati Mandel. Lihula: MTÜ Keskaegne Lihula, Vana-Läänemaa Ajaloo Selts, lk 69–93.

J a a g o, Tiiu 2018. Suulisus kirjakultuuri ajajärgul. – Mäetagused, nr 70, lk 39–66.

K a l k u n, Andreas 2004. Anne Vabarna nina. Tõest ja valest seto naiste autobiograafilistes lauludes. – Regilaul – loodud või saadud? Toim Mari Sarv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, lk 29–49.

K a l k u n, Andreas 2005. Herbert Tampere: On the problem of rythm in the old Estonian folk song. – Studies in Estonian Folkloristics and Ethnology. A Reader and Reflexive History. Toim Kristin Kuutma, Tiiu Jaago. Tartu: Tartu University Press, lk 275–287.

K a p l i n s k i, Jaan 1997 [1970–1972]. Rahvalaulu juurde jõudmine. – J. Kaplinski, Võimaluste võimalikkus. Tallinn: Vagabund, lk 143–183.

K o k a m ä g i, Hilja 1957. Mai Kravtsov. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas.

K o l k, Udo 1962. Värsisisesed vormelid eesti regivärsilises rahvalaulus. – Töid filoloogia alalt 1. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 117.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 71–154.

K õ i v a, Ottilie 1964. Kihnu rahvalaulikutest. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 159.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

L a u g a s t e (-T r e u), Eduard 1931. Die estnischen Vogelstimmendeutungen. (FF Communications 97.) Helsingi: Suomalainen Tiedeakatemia.

L a u g a s t e (-T r e u), Eduard 1932. Ööbiku laul. – Vanavara vallast. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad I.) Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 120–152.

L a u g a s t e, Eduard 1935. Peoleo-laulu suhetest. – Kaleviste mailt. (Õpetatud Eesti Seltsi Kirjad III.) Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 108–122.

L a u g a s t e, Eduard 1946. Eesti rahvalaulude uurimise metodoloogilisi lähtekohti. – Looming, nr 4, lk 476–486.

L a u g a s t e, Eduard 1962. Eesti regivärsi struktuuriküsimusi. – Töid filoloogia alalt 1. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 117. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 25–70.

L a u g a s t e, Eduard 1965. Loengud eesti rahvaluule üldkursusest. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.

L a u g a s t e, Eduard 1972. Rahvalaulik eesti rahvatraditsioonis. – Emakeele Seltsi aastaraamat, nr 18. Tallinn: Eesti Raamat, lk 235–262.

L a u g a s t e, Eduard 1975. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus.

L a u g a s t e, Eduard 1976. Kättemaksumotiiv eesti regivärsilistes orjuslauludes. – Saaksin ma saksa sundijaks. (Uurimusi eesti regivärsi ja rahvajutu alalt I.) Toim E. Laugaste. Tallinn: Eesti Raamat, lk 47–177.

L a u g a s t e, Eduard 1992. Ballaad „Nurganaine” eesti vanemas laulutraditsioonis. – Eesti rahvaluule käsitlusi. Töid eesti filoloogia alalt. (Tartu Ülikooli toimetised 943.) Toim Ants Järv, Arne Merilai, Tiiu Roll. Tartu: [Tartu Ülikool], lk 3–29.

L o o r i ts, Oskar 1932. Eesti rahvaluuleteaduse tänapäev. Olevase ülevaade ja tulevase töökava. – Vanavara vallast. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad I.) Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 7–34.

O r a s, Janika 2006. Kolm laulikut 1965. a Järvamaa ekspeditsioonilt: Anette Evart, Anette Raagul, Rosalie Veinberg. – Regilaul – esitus ja tõlgendus. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 23.) Toim Aado Lintrop. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 87–149.

O r a s, Janika 2008. Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 27.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.

O r a s, Janika 2017. Laulik jutustab laulikust. Marie Sepa elulooesitused suulise ja kirjaliku kultuuri piiril. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 634–650.

P õ l d m ä e, Rudolf 1956. Dr. Mihkel Veske ja rahvalaulik Epp Vasar. – Edasi 7. IV, nr 70, lk 2–3.

R ü ü t e l, Ingrid 1987. Herbert Tampere elust ja rahvamuusika-alasest tegevusest. – Muusikalisi lehekülgi IV. Koost Ene Taru. Tallinn: Eesti Raamat, lk 121–131.

S a a r l o, Liina 2000. Kodavere (regi)laulikud: kes ja kas? – Kust tulid lood minule… Artikleid regilaulu uurimise alalt 1990. aastatel. Toim Tiiu Jaago, Ülo Valk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 161–184.

S a a r l o, Liina 2005. Eesti regilaulude stereotüüpiast. Teooria, meetodid, tähendus. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 5.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

S a r v, Mari 2000. Regilaul kui poeetiline süsteem. – Paar sammukest XVII. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Toim Janika Oras. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 7–122.

S ä r g, Taive 1995. Lauliku lapsepõli. – Vanavaravedaja, nr 2, lk 47–56.

T a m p e r e, Herbert 1932. Laul jänese õhkamisest eesti rahvatraditsioonis ja kirjanduses. – Vanavara vallast. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad I.) Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 59–116.

T a m p e r e, Herbert 1934a. Eeslaulja ja koor setu rahvalaulude ettekandmisel. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat IX–X. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, lk 49–74.

T a m p e r e, Herbert 1934b. Mõningaid mõtteid eesti rahvaviisist ja selle uurimismeetoditest. – Eesti Muusika Almanak I. Tallinn: Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, lk 30–38.

T a m p e r e, Herbert 1935. Tekstimuutusi eesti rahvalaulude ettekandmisel. – Kaleviste mailt. (Õpetatud Eesti Seltsi kirjad III.) Tartu: Õpetatud Eesti Selts, lk 95–107.

T a m p e r e, Herbert 1937. Eesti vana rahvalaulu rütmiprobleemidest. – Looming, nr 2, lk 190–198.

T e d r e, Ülo 1964. Tähelepanekuid regivärsilise rahvalaulu tüpoloogiast. – Eesti rahvaluulest. Toim Veera Pino, Ü. Tedre, Richard Viidalepp. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia, lk 7–34.

T i m o n e n, Senni 1990. Orjatar, ruhtinatar ja vapauden ongelma. Naisten omaelämäkerralliset laulut Inkerissä ja Siperiassa. – Louhen sanat. Kirjoituksia kansanperinteen naisista. Toim Aili Nenola, S. Timonen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 189–208.