Search
|
Est
Back to top

Estonian names for the tag game

Keywords: Estonian, Estonian dialects, etymology, Swedish loanwords, German loanwords, Russian loanwords

 

Tag is a well-known children’s game popular all over Europe. This is a chase game where usually one player chases all the rest. The game has a lot of variants and names. As revealed by the 1992 contest of school lore collection the four most popular Estonian names for the game are kullläts ~ letsmats and leka. The article discusses the possible origin of the names. The name kull is probably motivated by the general term for a bird of prey; a similar term has been used for the catcher in older Estonian song games. On the northern coast its transference from a song game to a chase game may have been fostered by the influence of Swedish Finnish dialects, cf. SwF kull interj, kωllω ‘tag game’. As for läts ~ lets, the term is a borrowing from the local version of German: Gm Letzter ‘tag game’, cf. letzt ‘last’, which has been interpreted as the tag or pat (Est ‘pats’) given to a caught runner to mark his new position as pursuer. Another, semantically close term for the game is mats. The term leka is a Russian loanword: Rus лепкaляпкa ‘catcher in tag games’, лепкиляпки ’tag game’.

 

Meeli Sedrik (b. 1968), MA, Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), meeli.sedrik@eki.ee

Udo Uibo (b. 1956), Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer (Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn), udo.uibo@eki.ee

 

References

Arhiiviallikad

EMSUKA = Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv Tallinnas Eesti Keele Insti­tuudis.

ERA mängud = Vanad ja uued mängud rahvaluulearhiivist. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv. Tartu, 2013–2016. http://www.folklore.ee/ukauka/arhiiv/ (5. III 2019).

 

Kirjandus

ADA = Atlas zur deutschen Alltagssprache.Université deLiége, Universität Salzburg. http://www.atlas-alltagssprache.de/fangen-spiel/ (30. XI 2018).

B e r g m a n, Gösta 2005. Ord med historia. Åttonde upplagen. [Etymologisk ordbok med över 2500 ord och deras ursprung.] Prisma.

B l o k l a n d, Rogier 2009. The Russian Loanwords in Literary Estonian. (Ver­öffentlichungen der Societas Uralo-Altaica 78.) Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.

D a n e l l, Gideon 1951. Ordbok över Nuckömålet. (Skrifter utg. av Kungl. Gustav Adolfs Akademien 27.) Lund.

EEW = Julius Mägiste, Estnisches etymologisches Wörterbuch. I–XII. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft, 1982–1983.

EKMS = Andrus Saareste, Eesti keele mõisteline sõnaraamat. I–IV. Dictionnaire analogique de la langue estonienne. Avec un index pourvu des traductions en français. (Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis väljaanne 3.) Stockholm: Vaba Eesti, 1958–1963.

EKS 2019 = Eesti keele sõnaraamat 2019. https://sonaveeb.ee (5. III 2019).

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. 1–6. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009. http://www.eki.ee/dict/ekss/ (30. XI 2018).

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. I–. Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, 1994–. https://www.eki.ee/dict/ems/ (2. V 2019).

ERkL = Eesti rahvakultuuri leksikon. Koost ja toim Ants Viires. Autorid Gea Troska, Ants Viires, Ellen Karu, Lauri Vahtre, Igor Tõnurist. Joonistanud Mare Hunt. 3., täiendatud ja parandatud trükk. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007.

E r n b y, Birgitta 2008. Norstedts etymologiska ordbok. [Första upplagan, andra tryckningen 2010.] Norstedts.

EÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. K.-Ü. Rahvaülikooli kirjastus.

EÕS 1925 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

F r e u d e n t h a l, A[xel] O[lof], V e n d e l l, H[erman] A[lbert] 1886.Ordbok öfver estländsk-svenska dialekterna. (Skrifter utgifna af Svenska litteratursällskapet i Finland VII.) Helsingfors.

F r i s c h b i e r, H[ermann] 1883. Preussisches Wörterbuch. Ost- und westpreussische Provinzialismen in alphabetischer Folge. Zweiter Band. L–Z. Nachträgeund Berichtigungen. Berlin: Verlag von Th. Chr. Fr. Enslin (Richard Schoetz). https://archive.org/details/preussischeswrt02frisgoog/page/n9 (30. XI 2018).

H e l l q u i s t, Elof 1922. Svensk etymologisk ordbok. Lund: C. W. K. Gleerups Förlag. http://runeberg.org/svetym/ (30. XI 2018).

H e r m o, Roni 2018.Leikitäänkö hippaa, littaa vai nattia? – Kielikello. Kielehuollon tiedotuslehti, 3. https://www.kielikello.fi/-/leikitaanko-hippaa-littaa-vai-nattia- (30. XI 2018).

I s b e r g , F[ridolf] 1970–1971. Supplement till G. Danells Ordbok över Nuckömålet. (Acta Academiae Regiae Gustavi Adolphi XLVII.) Uppsala.

J ü r g e n s t e i n, A. 1909. Eesti vanad mängud. – Eesti Kirjandus,nr11, lk 417–428.

K a l a m e e s, Aleksander (koost) 2007. Eesti rahvamänge. [1973. aasta väljaande uustrükk.] [Tallinn:] AS Ajakirjade Kirjastus.

K a n n, Kallista (koost) 1999. Prantsuse-eesti sõnaraamat. Dictionnaire français-estonien. Neljas trükk. Toimetanud ja täiendanud Lauri Leesi. Tallinn: Valgus.

K o b o l t, Erich 1990. Die deutsche Sprache in Estland am Beispiel der Stadt ­Pernau. (Schriften der baltischen historischen Kommission 2.) Lüneburg: Verlag Nordostdeutsches Kulturwerk.

K õ i v, Madis 2002. Causerie du vendredi lõunapoolsetest asjadest. Millal ja kuidas muutus tuntud Võru kuraaž ja uhkus häbi- ja alaväärsustundeks? – Sirp 27. IX, nr 36, lk 4–5. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20020927.1.4 (5. III 2019).

K ü l m a l l i k, Eve, S e p p e r, Eve 2012. 100 vahvat kullimängu. Tallinn: Koolibri.

Laste Rõõm 1922 = Küsimused ja vastused. – Laste Rõõm, nr 5, lk 78–79.

L i i v 1879 = Laste Mängu-tuba. Mitmesugused ilusad tua- ja õue-mängud, kui ka mitmesugused naljatused ja vanad-sõnad. Kodu- ja koolilastele armsamaks ajaviiteks. Välja annud J. Liiv. Tartu: Trükkitud Schnakenburgi kuluga.

M u s t, Mari 2000. Vene laensõnad eesti murretes. [Tallinn:] Eesti Keele Siht­asutus.

OFSF = Ordbok över Finlands svenska folkmål. A–OCH.Helsingfors: Forskningscentralen för de inhemska språken, 1982–2007. http://kaino.kotus.fi/fo/ (30. XI 2018).

P e r m a n n 1876 = Laste lust. 50 mängi kooli-, lastepidude, jalutuste, turniõpetuse, meelejahutuse jauks koolilastele kui õpetajatele soovinud J. Permann. Tartu: Trükitud H. Laakmann’i kulu ja kirjadega. http://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid/20191 (30. XI 2018).

P o k r o v s k і j, Egor Arsen’evič 1895. Dҍtskіja igry preimuščestvenno russkija. (V” svjazi s” istorіej, ètnografiej, pedagogiej i gigienoj.) Izdanie vtoroe, ispravlennoe i dopolnennoe. Moskva. [Егор Арсеньевич Покровскій, Дҍтскія игры преимущественно русскiя. (Въ связи съ исторіей, этнографiей, педагогiей и гигiеной.) Изданie второе, исправленное и дополненное. Mocква.] https://dlib.rsl.ru/viewer/01003651859#?page=1 (21. I 2019).

R a a g, Raimo 1988. Nunn, prilla, koka ja teised. Eesti keele rootsi laensõnadest. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 655–664; nr 12, lk 725–732.

R a u d k a t s, Anna 1924. Mängud. I. Mängu ajalugu, spetsiaalne teooria, metoodika, koht ja vahendid.Tartu: K./Ü. Loodus.

R a u d k a t s, Anna 1933. Tütarlaste mänguraamat. Tartu: K./Ü. Loodus.

RES = Rootsi-eesti sõnaraamat. Svensk-estnisk ordbok. Koost Mari Aidla, Signe Cousins, Maiu Elken, Madis Kanarbik, Kristina Mullamaa, Tiina Mullamaa, Marina Pertšjonok, Mai Praizner, Raimo Raag, Virve Raag, Juhan Tuldava. Tallinn: Valgus, 2004.

R u l l, Ado 1911. Ühismängud nooresoole. Tartu: K. Sööt’i trükikoja trükk ja kirjastus.

R ä t s e p, Huno 1983.Eesti kirjakeele tüvevara päritolu. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 539–548.

S a a r e s t e, Andrus 1952. Kaunis emakeel. Vesteid eesti keele elust-olust. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv.

S a l l m a n n, Carl 1877. Lexikalische Beiträge zur deutschen Mundart in Estland. Inaugural-Dissertation der philosophischen Facultät zu Jena zur Erlangung der Doctorwürde. Lepizig: Druck von C. Grumbach. https://archive.org/stream/bub_gb_J0QMAAAAYAAJ#page/n1/mode/2up (30. XI 2018).

S a l l m a n n, Carl 1880.Neue Beiträge zur deutschen Mundart in Estland. Reval: Verlag von Franz Kluge. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:14481 (30. XI 2018).

SAOB = Svenska Akademiens ordbok. http://g3.spraakdata.gu.se/saob/ (30. XI 2018).

SAOL = Svenska Akademiens ordlista över svenska språket. 2015. https://svenska.se/tre/?sok=kull&pz=1 (30. XI 2018).

SO = Svensk ordbok utgiven av Svenska Akademien. 2009. https://svenska.se/tre/?sok=kull&pz=1 (30. XI 2018).

T i l l h a g e n, Carl-Herman, D e n c k e r, Nils 1949. Svenska folklekar och danser. Stockholm: AB Bokverk.

U i b o, Udo 2008.Etümoloogilisi märkmeid (V). – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 459–467.

V e n d e l l, Herman 1904–1907. Ordbok över de östsvenska dialekterna. (Skrifter utgivna af Svenska litteratursällskapet i Finland LXIV, LXXI, LXXV, LXXIX.) Helsingfors.

VES = Võro-eesti synaraamat. Võru-eesti sõnaraamat. Kokko pandnuq Jüvä Sullõv. Koost Sulev Iva. (Võro Instituudi toimõndusõq 12. Võru Instituudi toimetised 12.) Tarto–Võro: Võro Instituut, 2002.

V i s s e l, Anu 1995. Traditsiooniline ja uuenduslik eesti tänapäeva lastemängudes I. – Lipitud-lapitud. Toim Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/lipitud/Traditsiooniline.htm (30. XI 2018).

V i s s e l, Anu 1997. The traditional and the recent in modern schoolchildren’s games: Kinetic games (running and jumping games). – Journal of The Baltic Institute of Folklore, kd 2, nr 1, lk 134–183. http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/bif/bif2/sisu.html (30. XI 2018).

VMS I= Väike murdesõnastik. I. Toim Valdek Pall. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1982. http://portaal.eki.ee/dict/vms (30. XI 2018).

W i e d e m a n n, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg: Kaiserliche Akademie der Wissenschaften.

W i l d e n b r u c h, Ernst v. 1923. Archambauld. – Vikerkaar, nr 6–7. Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus, lk 203–215.

ÕS 1960 = Õigekeelsuse sõnaraamat. Toim Ernst Nurm, Erich Raiet, Magnus Kindlam. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

ÕS 1976 = Õigekeelsussõnaraamat. Toim Rein Kull, Erich Raiet. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. http://portaal.eki.ee/dict/qs76 (30. XI 2018).

ÕS 1999 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Koost Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, Tiiu Erelt. Toim T. Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

ÕS 2006 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Toim T. Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://portaal.eki.ee/dict/qs2006/ (30. XI 2018).

ÕS 2013 = Eesti keele sõnaraamat ÕS 2013. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Toim M. Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. http://portaal.eki.ee/dict/qs2013/ (30. XI 2018).

ÕS 2018 = Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Toim Maire Raadik. Koost Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA. http://www.eki.ee/dict/qs/ (30. XI 2018).