Search
|
Est
Back to top

About collecting and researching kolkhoz folklore in the early Soviet Estonia

Keywords: Soviet folklore, Stalinism, fieldwork, representation

 

In early Soviet Estonia, folkloristics had to conform to the new ideology. The institutions were reorganised, the previous work was re-evaluated, while new folklore on Soviet topics was expected to be collected, published and studied. The directions on what and how to study came from Soviet research conferences visited by Estonian scholars.

Recommendable Soviet folklore such as, for example, materials about the Great Patriotic War or worker movement being hard to find, kolkhozes looked a more promising terrain. As soon as in 1950, a year after mass collectivisation in Soviet Estonia, folklorists and folklore students were interviewing kolkhoz members in the hope of finding suitable folklore. The material archived as kolkhoz folklore includes songs, proverbs, sayings, descriptions of traditions and also the fading of certain customs, but a bulk of this material consists merely of information about the kolkhozes without any folkloric content. Especially for students, this was an unwelcome outcome.

The materials that did match the Soviet paradigm were analysed and pres­ented at conferences, but kolkhoz folklore never made a topic of research in Soviet Estonia as after the death of Stalin folklorists gave up the endeavour altogether. Nevertheless the examples gained were optimistically presented in newspapers and school books as the typical folklore of the time.

The very fact that kolkhoz folklore was collected and the ways it was presented served to normalise the system of collective farms. The work on Soviet folklore instrumentalised the discipline of folklore studies. Although folklorists themselves abandoned this kind of ideological work after Stalinism, there were some volunteer collectors who still regarded kolkhoz folklore as a relevant topic. In summary, for the folklorists kolkhoz folklore was a tool to survive the politically complicated years and for the discipline to be fitted in the Soviet model in order to enable folkloristic research to go on.

 

Kaisa Langer (b. 1988), MA, University of Tartu, doctoral student (Ülikooli 16, 51003 Tartu), kaisa.langer@ut.ee

 

References

Käsikirjalised allikad

Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) käsikirjalised kogud

EKM arhiiv – Eesti Kirjandusmuuseumi arhiiv

EKM ERA, EFAM – Eesti Folkloristika Ajaloo materjale

KKI – Keele ja Kirjanduse Instituudi käsikirjaline rahvaluulekogu

RKM – Eesti TA Fr. R. Kreutzwaldi nim (Riikliku) Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna käsikirjaline rahvaluulekogu

Rahvusarhiiv (RA)

ERA.R-2345 – Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut

EAA.5311.63 – Tartu Ülikool, Kirjanduse ja rahvaluule osakond

 

Kirjandus

A h v e n, Eeva 2007. Pilk paberpeeglisse. Keele ja Kirjanduse Instituudi kroonika 1947–1993. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

A n c e l ā n e, Alma, G r e b l e, Vilma 1952. Latviešu padomju folklora. Riga: Latvijas PSR zinatnu akademijas izdevnieciba.

A r u k a s k, Madis 2004. 20. sajand setu regilaulukultuuris ning Anne Vabarna pöördumislaulud. – Setumaa kogumik 2. Tallinn: Tallinna Ülikooli Ajaloo Insti­tuut, lk 41–55.

EE 1936 = Eesti Entsüklopeedia VI. Peatoim R. Kleis. Tartu: Loodus.

G o r k y, Maksim 1977. Soviet literature. – Maxim Gorky, Karl Radek, Nikolai ­Bukharin, Andrey Zhdanov jt, Soviet Writers’ Congress 1934. Debate on Socialist Realism and Modernism. London: Lawrence & Wishart, lk 25–69.

G o r š i č, Ave 2019. ‘All material is available’ – the contribution of Mary Kaasik and Gustav Kallast. – Track Changes: Reflecting on a Transforming World. SIEF, Santiago de Compostela, 14–17th of April 2019. Göttingen.

H a b e r m a n, Alice 1949. Riiklik Kirjandusmuuseum teadusliku uurimisbaasina. – Riikliku Kirjandusmuuseumi aastaraamat 1. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 5–31.

H o w e l l, Dana Prescott 1992. The Development of Soviet Folkloristics. New York: Garland Publishing.

J ä ä t s, Indrek 2004. Sotsialistlik põllumajandus. Varane kolhoosiaeg Oisu piirkonnas Järvamaal. – Akadeemia, nr 1, lk 132–168; nr 2, lk 393–422.

K a l k u n, Andreas, O r a s, Janika 2018. „Stalin is a wise man, Lenin was a little bird.” On creating soviet folklore in the Seto region during the Stalin era. – Res Musica, nr 10, lk 41−62.

Kogumistöö… 1948 = Kogumistöö juhendaja rahvaluule alal 1. Tartu: Teaduslik Kirjandus.

K r e e g i p u u, Tiiu 2011. Tähtpäevakalendri kujunemisest Nõukogude Eestis aastatel 1945−1985. − Tuna, kd 14, nr 2, lk 68−90.

K r e m e n t s o v, Nikolai 1997. Stalinist Science. Princeton, NJ: Princeton University Press.

K u l a s a l u, Kaisa 2013. Immoral obscenity: Censorship of folklore manuscript collections in late Stalinist Estonia. – Journal of Ethnology and Folkloristics, nr 7, lk 49−64.

K u l a s a l u, Kaisa 2017. From Estonian Folklore Archives to Folklore Department of the State Literary Museum: Sovietization of folkloristics in late Stalinist Estonia. − Mapping the History of Folklore Studies: Centers, Borderlands and Shared Spaces. Toim Dace Bula, Sandis Laime. Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing, lk 132−153.

K ä ä n, Heino 1954. Mõtteid „Eesti kirjanduse ajaloo” I osa puhul. – Nõukogude Õpetaja, nr 19, lk 3.

L ä t t, Selma 1951. Kaasaegse rahvaluule kogumisest. – Sirp ja Vasar 12. V, lk 6.

M e r t e l s m a n n, Olaf 2009. Living on a Stalinist kolkhoz: Peasant survival strategies in Estonia. – Daugavpils Universitate Humanitāro Zinātņu Vēstnesis, nr 15, lk 83−94.

M i l l e r, Frank J. 1990. Folklore for Stalin: Russian Folklore and Pseudofolklore of the Stalin Era. Armonk, NY–London: M.E. Sharpe.

N i i t, Heldur 1950. Kolhoosifolkloor nõuab endale täit eluõigust. – Sirp ja Vasar 23. IX, nr 38, lk 7.

N i i t, Heldur 1954. Eesti kirjanduse ajaloo õpikust. Õpik, mida on vaja põhjalikult parandada. – Looming, nr 7, lk 875–878.

O i n a s, Felix J. 1973. Folklore and politics in the Soviet Union. – Slavic Review, kd 32, nr 1, lk 45–58.

O r a s, Janika 2008. Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm: arhiivitekstid, kogemused ja mälestused. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.

P a n c h e n k o, Alexander 2012. Russia. – A Companion to Folklore. Chichester: Wiley–Blackwell, lk 426–441.

P i n o, Veera 1950. ENSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi 1948. a. ekspeditsioon Kagu-Eestisse: kriitiline analüüs. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. [Auhinnatöö.]

P o l l o c k, Ethan 2006. Stalin and the Soviet Science Wars. Princeton–Oxford: Princeton University Press.

S a a r l o, Liina 2017a. Regilaul in the political whirlpool: On collecting regilaul in Northeast Estonia in the second half of the 1950s. − Folklore. Electronic Journal of Folklore, nr 67, lk 115−142.

S a a r l o, Liina 2017b. Regilaul tuulte pöörises. Eesti folkloristid poliitiliste muutuste ajajärgul 20. sajandi keskel. − Methis. Studia humaniora Estonica, nr 20, lk 27−54.

S a a r l o, Liina 2018. Sovetiseerimine kui eesti rahvusliku folkloristika konservant. – Keel ja Kirjandus, nr 1–2, lk 136−152.

S a a r l o, Liina 2019. Kalevipoeg ja Dobrõnja. Rahvaluule kogumisest Alutagusel 1950. aastatel. − Pildi sisse minek. (Tänapäeva folkloorist 11.) Toim Eda Kalmre. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, lk 15−58.

S o k o l o v, Juri 1947 [1938]. Folkloori olemus ja folkloristika historiograafia. Tlk Rudolf Kulpa. Tartu: Teaduslik Kirjandus.

S õ g e l, Endel 1953. Eesti kirjanduse ajalugu 1. Õpik keskkooli VIII klassile. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

S õ g e l, Endel 1957. Eesti kirjanduse ajalugu 1. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.

V i i d a l e p p, Richard 1951. Rahvaloomingu õitseng kolhoosikorra tingimustes. – Uus Elu, 14. VII.