Search
|
Est
Back to top

Estonian learner language development – how and why: addressing an interlanguage corpus

Keywords: communicative language competence, lexicogrammatical language competence, linguistic constructions, usage-based approach, complexity, precision, Estonian as a second language

 

The article addresses the development of lexicogrammatical competence in written Estonian (learnt as a second language) from the B1 to B2 CEFR levels. The research material consists of performances in the writing tasks of the state exams of Estonian as a second language and it comes from the Estonian Interlanguage Corpus (EVKK). The study is focused on constructions with the modal verb võima ‘can, may, be allowed’ and the conditional mood constructions, whose frequency in the B2 level increases significantly compared to the B1 level. Based on the CAF-triad (Housen et al. 2012) and using the DEMfad model (Franceschina et al. 2006; Martin et al. 2010) the morphological, syntactical, lexical and functional distribution and the accuracy of the constructions have been analysed, while signs of rapid development have been revealed in most of the areas explored. The development of the two construction types is explained using constructional grammar (Goldberg 1995; Croft 2001) and the usage-based approach to second language acquisition (Larsen-Freeman 1997; Firth, Wagner 1997; Tomasello 2003; MacWhinney 2004; Ellis 2013). The conclusion reads that between the B1 and B2 levels the development of conditional mood constructions as well as of the constructions with the modal verb võima follow the main principles of development of second language constructions.

Mare Kitsnik (b. 1962), PhD, University of Tartu, Department of Applied Linguistics, Senior Research Fellow in Estonian as Foreign Language, mare.kitsnik@ut.ee

 

 

References

A l l k i v i, Kais 2016. C1-tasemega eesti keele õppijate ja emakeelekõnelejate kirjaliku keelekasutuse võrdlus verbialguliste tetragrammide näitel. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, nr 26, lk 54−83.

C r o f t, William 2001. Radical Construction Grammar: Syntactic Theory in Typol­ogical Perspective. Oxford: Oxford University Press.

EKR = Euroopa keeleõppe raamdokument. Õppimine, õpetamine ja hindamine. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium, 2007.

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat I–VI. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009. http://www.eki.ee/dict/ekss

E l l i s, Nick C. 2013. Second language acquisition. – Oxford Handbook of Construction Grammar. Toim Thomas Hoffmann, Graeme Trousdale. Oxford: Oxford University Press, lk 365–378.

E l l i s, Nick C., L a r s e n-F r e e m a n, Diane 2009. Constructing a second language: Analyses and computational simulations of the emergence of linguistic constructions from usage. – Language Learning, kd 59, nr S1, lk 93–128.

E r e l t, Mati 2013. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

E s k i l d s e n, Søren Wind 2008. Constructing a Second Language Inventory. The Accumulation of Linguistic Resources in L2 English. (PhD dissertation.) Odense: Institute of Language and Communication University of Southern Denmark.

E s l o n, Pille 2011. Millest räägivad eesti keele käändeasendused? – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, nr 21, lk 45–64.

E s l o n, Pille 2012. Objekti ja tegevuse markeeritus eesti õppijakeeles. – Lähi­võrdlusi. Lähivertailuja, nr 22, lk 15–42.

E s l o n, Pille 2014a. Eesti vahekeele korpus. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 436−451.

E s l o n, Pille 2014b. Adverbi sisaldavate struktuuride tekstifunktsioonidest eesti ilukirjandus- ja õppijakeeles. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, nr 24, lk 15–46.

E s l o n, Pille 2014c. Morfosüntaktilise ja leksikaalse varieerumise piiridest: ilukirjandus- ja õppijakeele kasutusmustrite võrdlus. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 10, lk 55–71.

E s l o n, Pille 2017. Keelekasutusmustrid verbist paremal: morfosüntaktiline ja leksikaalsemantiline varieerumine. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, nr 27, lk 17−64.

F i r t h, Alan, W a g n e r, Johannes 1997. On discourse, communication, and (some) fundamental concepts in SLA research. – Modern Language Journal, kd 81, nr 3, lk 285–300.

F r a n c e s c h i n a, Florencia, A l a n e n, Riikka, H u h t a, Ari, M a r t i n, Maisa 2006. A progress report on the Cefling project. Ettekanne. SLATE Workshop, Amsterdam.

G o l d b e r g, Adele 2003. Constructions: a new theoretical approach to language. – Trends in Cognitive Sciences, kd 7, nr 5, lk 219–224.

H a u s e n b e r g, Anu-Reet, I l v e s, Marju, K a i v a p a l u, Annekatrin, K e r g e, Krista, K e r n, Katrin, K i t s n i k, Mare, K r a l l, Ingrid, R u m m o, Karin, R ü ü t m a a, Tiina 2008. Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. Tallinn: REKK, Atlex.

H o u s e n, Alex, K u i k e n, Folkert, V e d d e r, Ineke 2012. Complexity, accuracy and fluency. Definitions, measurement and research. – Dimensions of L2 Performance and Proficiency. Complexity, Accuracy and Fluency in SLA. Toim A. Housen, F. Kuiken, I. Vedder. Amsterdam–Philadelphia: John Benjamins, lk 1–20.

I l v e s, Marju 2008. Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus. Tallinn: EKSA.

I l v e s, Marju 2010. Läbimurre. A1-taseme eesti keele oskus. Tallinn: EKSA.

K a a l e p, Heiki-Jaan, M u i s c h n e k, Kadri 2002. Eesti kirjakeele sagedussõnastik. Tartu: TÜ Kirjastus.

K a i v a p a l u, Annekatrin 2005. Lähdekieli kielenoppimisen apuna. (Jyväskylä Studies in Humanities 44.) Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto.

K a i v a p a l u, Annekatrin 2017. Õppija teekond: sarnasuse tunnetamisest sihtkeele­pärase kasutamiseni. – Mäetagused, nr 69, lk 243–264.

K e r g e, Krista 2008. Vilunud keelekasutaja. C1-taseme eesti keele oskus. Tallinn: EKSA.

K i t s n i k, Mare 2014. Verbivormid B1- ja B2-taseme kirjalikus õppijakeeles. – ESUKA / JEFUL, kd 5, nr 3, lk 9−35.

K i t s n i k, Mare 2015. Tingiv kõneviis eesti B1- ja B2-taseme kirjalikus õppijakeeles kui keeleoskuse arengu näitaja. – Lähivõrdlusi. Lähivertailuja, nr 25, lk 137−171.

K i t s n i k, Mare 2017. Modaalverbide saama ja võima konstruktsioonid B1- ja B2-taseme kirjalikus õppijakeeles kui keeleoskuse arengu näitaja. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, nr 13, lk 19−36.

L a r s e n-F r e e m a n, Diane 1997. Chaos/complexity science and second language acquisition. – Applied Linguistics, kd 18, nr 2, lk 141–165.

M a c W h i n n e y, Brian 2004. A unified model of language acquisition. – Handbook of Bilingualism: Psycholinguistic Approaches. Toim Judith F. Kroll, Annette De Groot. Oxford: Oxford University Press, lk 49–67.

M a i s l a, Diana 2014. Eesti keele mineviku ajavormid vene emakeelega üliõpilaste kasutuses (Dissertationes philologicae estonicae Universitatis Tartuensis 20.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

M a r t i n, Maisa, M u s t o n e n, Sanna, R e i m a n, Nina, S e i l o n e n, Marja 2010. On becoming an independent user. – Communicative proficiency and linguistic development: intersections between SLA and language testing research. (Eurosla Monographs Series 1.) Toim Inge Bartning, M. Martin, Ineke Vedder. EUROSLA, lk 57–80.

M u s t o n e n, Sanna 2015. Käytössä kehittyvä kieli. Paikat ja tilat suomi toisena kielenä oppijoiden teksteissä. (Jyväskylä Studies in Humanities 255.) Jyväskylä: Jyväskylän yliopisto.

T o m a s e l l o, Michael 2003. Constructing a Language: A Usage-Based Theory of Language Acquisition. Harvard University Press.

 

Võrguviited

English Profile. http://www.englishprofile.org (11. V 2018).

EVKK = Eesti vahekeele korpus. http://evkk.tlu.ee (11. V 2018).

Innove tasemeeksamite statistika. https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid/statistika/ (11. V 2018).

Language Policy Portal. http://www.coe.int/t/dg4/linguistic/DNR_EN.asp#P66_9442 (11. V 2018).

LCA = Learner Corpus Association. http://www.learnercorpusassociation.org (11. V 2018).

ÕKK = Tartu Ülikooli õppijakeelekorpus. http://www.keel.ut.ee/et/keelekogud (11. V 2018).