Search
|
Est
Back to top

The changing meaning of the term ‘modernism’ in the Estonian literary space

A reconstruction

Keywords: ideology of modernism, periodization, history of Estonian literature, ideology of style

 

Fredric Jameson has suggested in “A Singular Modernity” (2002) and elsewhere in his works that every interpretive act in culture includes in itself an act of periodization and implicit historical narratives are at work everywhere where a claim is made to assert the final meaning of a work of literature. The aim of this article is to take up Jameson’s challenge and reread various disputes over modernism in Estonian literature in the light of the periodizing function of the term modernism. This means reconstructing what has been considered modern in contemporary literature and what has been juxtaposed to it. In the early 20th century and especially among the members of the Noor-Eesti (Young Estonian) movement the claims of modernity and modernism in literature largely coincided with the ideology of style. Roughly during the first decade of Soviet occupation the word modernism obviously did not appear in public debates over literature because of its connotations with western ideologies of art such as decadence, cosmopolitanism and formalism – labels which were stigmatized by the official Soviet ideology. However, in the later Soviet period the works of Endel Nirk and Pärt Lias reveal specific ways of periodizing literature, which follow similar patterns of periodizing common in the rhetoric of modernism (although the term modernism is not present). Most thorough studies of modernism in the contemporary, post-soviet Estonian literary space have been conducted by Tiit Hennoste. Hennoste’s generalisations, however, demonstrate that there has been a certain hermeneutic discord between the local literary tradition and its relation to European modernism. Estonian literature has been described as “lagging behind” or desperately trying to catch up with the so-called “Greenwhich meridian of literature” (Pascale Casanova).

 

Indrek Ojam (b. 1988), MA, University of Tartu, doctoral student of Literature and Cultural Research, indrekojam@gmail.com

References

A n n u s, Epp 2005. Eesti kirjanduskriitika Katku Villu. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 327–329.

A n n u s, Epp, E p n e r, Luule, J ä r v, Ants, O l e s k, Sirje, S ü v a l e p, Ele, V e l s k e r, Mart 2001. Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri.

A u e r b a c h, Erich 2012. Mimesis. Tegelikkuse kujutamine õhtumaises kirjanduses. Tlk Kalle Kasemaa. (Avatud Eesti Raamat.) Tartu: Ilmamaa.

C a s a n o v a, Pascale 2004. The World Republic of Letters. Cambridge–Massachu­setts: Harvard University Press.

C a s a n o v a, Pascale 2005. Kirjandus kui maailm. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 125–142.

H a s s a n, Ihab 1982. The Dismemberment of Orpheus. Toward a Postmodern Literature. Madison–London: The University of Wisconsin Press.

H a s s e l b l a t t, Cornelius 2016. Eesti kirjanduse ajalugu. (Heuremata.) Tallinn–Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

H e n n o s t e, Tiit 2003a [1996]. Modernism ja meie: kolm pinget. – T. Hennoste, Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk. Artikleid ja arvamusi 1986–2003. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 39–49.

H e n n o s t e, Tiit 2003b [1991]. Eesti 20. sajandi 19. sajandi kirjandusest. – T. Hennoste, Eurooplaseks saamine. Kõrvalkäija altkulmupilk. Artikleid ja arvamusi 1986–2003. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 25–29.

H e n n o s t e, Tiit 2005. 20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal. 1. loeng: Euroopa ja eesti kirjandusuurimuse arengu üldpilt. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 154–165.

H e n n o s t e, Tiit 2006a. Hüpe õhku ja lendab ilusti. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 71–74.

H e n n o s t e, Tiit 2006b. Noor-Eesti kui lõpetamata enesekoloniseerimisprojekt. – Noor-Eesti 100. Kriitilisi ja võrdlevaid tagasivaateid. Tallinn: TLÜ Kirjastus.

H e n n o s t e, Tiit 2012. 20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal. 25. loeng: Stalinismist perestroikani IV: modernismi ümber. – Vikerkaar, nr 3, lk 58–78.

H e n n o s t e, Tiit 2016. Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I. (Heuremata.) Tartu–Tallinn: Tartu Ülikooli Kirjastus.

H i n r i k u s, Mirjam 2011. Dekadentlik modernsuskogemus A. H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

J a m e s o n, Fredric 1986. Third-world literature in the era of multinational capitalism. – Social Text, nr 15, lk 65–88.

J a m e s o n, Fredric 1989 [1975]. Beyond the cave: demystifying the ideology of modernism. – F. Jameson, Ideologies of Theory: Essays, 1971–1986. Kd 2, The syntax of history. Minneapolis: University of Minnesota Press.

J a m e s o n, Fredric 2002. Singular Modernity. An Essay on the Ontology of the Present. London–New York: Verso.

K a l l a s, Aino 1921. Noor-Eesti. Näopildid ja sihtjooned. Tlk Friedebert Tuglas. Tartu: Noor-Eesti Kirjastus.

K r a a v i, Janek 2005. Postmodernismi teooria ja postmodernistlik kultuur: ülevaade 20. sajandi teise poole kultuuri ja mõtlemise arengust. Tartu: Greif [Viljandi Kultuuriakadeemia].

K r u l l, Hasso 1997. Hennoste hüpped. – Vikerkaar, nr 12, lk 102–105.

L i a s, Pärt 1990a [1976]. Mõnest uuema proosaga seotud mõistest. – P. Lias, Sulailmast uutmiseni. Tallinn: Eesti Raamat, lk 66–86.

L i a s, Pärt 1990b [1987]. Sulailmast uutmiseni: proosakirjandus aastail 1960–1985. – P. Lias, Sulailmast uutmiseni. Tallinn: Eesti Raamat, lk 220–270.

L i a s, Pärt 1990c [1979]. Proosakirjandus 1978. aastal. – P. Lias, Sulailmast uutmiseni. Tallinn: Eesti Raamat, lk 121–139.

L i a s, Pärt 1995. Uusrealismilt modernismile. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 289–302; nr 6, lk 385–394.

L i n d e, Bernhard 2005 [1918]. Noor-Eesti kümme aastat. – Loomingu Raamatukogu, nr 1–2. Tallinn: SA Kultuurileht.

L u k á c s, Georg 2006. The ideology of modernism. – G. Lukács, The Meaning of Contemporary Realism. Monmouth: Merlin Press.

M o n t i c e l l i, Daniele 2008. Noor-Eesti projektist tänapäeva Eesti kultuurilis-­poliitilise diskursuse taustal. Kriitilised ülestähendused. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 1–2, lk 276–288.

N i r k, Endel 1985. Avardumine. Tallinn: Eesti Raamat.

O j a m, Indrek, T o m b e r g, Jaak 2016. Stseenilise oleviku mõjujõust kirjandusliku realismi esteetikas. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 281–298.

O k s, Jaan 2004a [1909]. Kriitilised tundmused. Eesti vanemat ja uuemat kirjandust lugedes. – J. Oks, Orjapojad. Tartu: Ilmamaa, lk 225–253.

O k s, Jaan 2004b [1911]. Meie jutukirjanikke vaatamas. Improvisatsioon. – J. Oks, Orjapojad. Tartu: Ilmamaa, lk 202–224.

O l e s k, Sirje 2002. Modernismidest, pluralistlikult. – S. Olesk, Tõdede vankuval müüril. Artikleid ajast ja luulest. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost 1.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 64–66.

O l e s k, Sirje 2003. Aino Kallas ja noor eesti kriitika. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 561–571.

P e e p, Harald 1978. Tähtraamat. Tallinn: Eesti Raamat.

S o n t a g, Susan 2002. Vaikuse esteetika. Tallinn: Kunst.

S u i t s, Gustav 2002 [1908]. Eesti kirjandus. – G. Suits, Vabaduse väraval. Koost Peeter Olesk, Hando Runnel. (Eesti mõttelugu 45.) Tartu: Ilmamaa, lk 113–135.

S ü v a l e p, Ele 1998. Modernismi alguse probleem eesti kirjanduses. – Traditsioon & pluralism. Kirjanduskonverentside materjale. Ettekandeid, artikleid, esseid ja eksperimendikirjeldusi eesti ja soome uuemast kirjandusteadusest. Tallinn: Tuum [Eesti Kirjandusmuuseum], lk 221–227.

T u g l a s, Friedebert 1935a. Eesti jutustav proosa 1909. – F. Tuglas, Kriitika IV. Tartu: Noor-Eesti, lk 26–51.

T u g l a s, Friedebert 1935b. Gustav Suits: Eesti lugemiseraamat I (1916). – F. Tuglas, Kriitika IV. Tartu: Noor-Eesti, lk 7–14.

T u g l a s, Friedebert 1996 [1912]. Kirjanduslik stiil. – F. Tuglas, Kogutud teosed 7. Kriitika I. Kriitika II. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 13–54.

U n d u s k, Jaan 1986. Friedebert Tuglase „realism” ja sajandivahetuse kultuur. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.

U n d u s k, Jaan 1996. Sissejuhatuseks Tuglase kriitikasse. – Friedebert Tuglas, Kogutud teosed 7. Kriitika I. Kriitika II. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 385–401.

V e l s k e r, Mart 1998. Eesti kirjandus: taustad ja lugu. – Traditsioon & pluralism. Kirjanduskonverentside materjale. Ettekandeid, artikleid, esseid ja eksperimendikirjeldusi eesti ja soome uuemast kirjandusteadusest. Tallinn: Tuum [Eesti Kirjandusmuuseum], lk 207–215.

V i i r e s, Piret 2008. Eesti kirjandus ja postmodernism. (Tartu Ülikooli doktoritöid.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

V ä l j a t a g a, Märt 1997. Hennoste hüpped. – Vikerkaar, nr 12, lk 99–102.