Search
|
Est
Back to top

Uncanny homecoming in Estonian literature

Keywords: uncanny homecoming, Freud, phenomenology, Estonian literature

 

The article addresses homecoming as described in Estonian literature. First, a brief introduction is given to the theoretical foundations of the present approach to cosily settled vs. homeless, with references to some of the author’s earlier publications. Speaking from experience, homecoming from afar is a festive, even solemn occasion – thus, its literary depiction should presumably use the festive register. The main argument of the article is that a typical case of homecoming in Estonian literature is associated with a home lost, due to which homecoming fails to meet the expectations of a celebration, turning instead into a weird, if not scary experience.

The theoretical basis of the article lies in Sigmund Freud’s treatment of the uncanny (das Unheimliche). It is argued that Freud’s approach is appropriate for the analysis of homecomings in Estonian literature. The theoretical introduction is followed by a parallel analysis of how homecoming is described in Estonian post-war exile literature and in homeland Estonian poetry. There follows a definition of the motifs of an eerie revenant and an empty house in Estonian literature (mainly based on Friedebert Tuglas’ short story Kuldne rõngas (“Golden ring”). The article is concluded by an analysis of homecoming as a frustrating experience as depicted in Peet Vallak’s short story Hulkur (“A vagabond”) and in Merca’s poem Saabumine (“Arrival”).

The conclusive part of the article contains some rather far-reaching generalisations. It is argued that depiction of the cosy and the normal is not the mission of literature, which should instead generate malfunctions in the world of the everyday. It is doubted whether a literary work of high artistic value could ever be built on the sweet idyll of homecoming, which doubts are escalated in the following speculations about the onthology of literature and human nature. The article ends in a list of ways for the writer to avoid turning the description of a homecoming uncanny, namely, describe the homecoming as a process, but never depict the arrival.

 

Leo Luks (b. 1976), PhD, Estonian University of Life Sciences, Assistant Professor of Philosophy; Teacher of Philosophy at Herbert Masing School, Tartu, leoluks@hot.ee

 

References

A d o r n o, Theodor, H o r k h e i m e r, Max 2000. Dialektik der Aufklärung. Philosopische Fragmente. Frankfurt am Main: Fischer TB-Verlag.

A n n u s, Epp 2003. Kodu-koha-tunne. – Looming, nr 8, lk 1250–1252.

B l a n c h o t, Maurice 2014. Kirjandus ja õigus surmale. Valik tekste. Tlk Anti Saar. (Avatud Eesti Raamat.) Tallinn: Varrak.

C u r t i s, Barry 2008. Dark Places. The Haunted House in Film. London: Reaktion Books.

E n n o, Ernst 2008. Rändaja õhtulaul. 2. tr. Tartu: Ilmamaa.

F r e u d, Sigmund 2014. Das Unheimliche. Studio Roma. http://www.studioroma.istitutosvizzero.it/wp-content/uploads/2016/01/ISR_StudioRoma_Freud_DE.pdf (27. IX 2017).

G a d a m e r, Hans-Georg 1993. Heimat und Sprache. – H-G. Gadamer, Gesammelte Werke. 8. kd. Ästhetik und Poetik. Kunst als Aussage. Tübingen: J.C.B. Mohr (Paul Siebeck), lk 366–372.

H e i d e g g e r, Martin 1971. Erläuterungen zu Hölderlins Dichtung. Frankfurt am Main: Klostermann.

H e i d e g g e r, Martin 1978. Wegmarken. Frankfurt am Main: Klostermann.

H e i d e g g e r, Martin 1979. Prolegomena zur Geschichte des Zeitbegriffs. Gesamt­ausgabe, II. 20. kd. Frankfurt am Main: Vittorio Klostermann.

H e i d e g g e r, Martin 1989. Küsimus tehnika järele. Tlk Ülo Matjus. – Akadeemia, nr 6, lk 1195–1222.

H e i d e g g e r, Martin 1999. Sissejuhatus metafüüsikasse. Tlk Ülo Matjus. (Avatud Eesti Raamat.) Tartu: Ilmamaa.

H e i d e g g e r, Martin 2017. Asi. Tk Märt Väljataga. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 60–74.

H o m e r o s 2006. Odüsseia. Tlk August Annist. Tallinn: Varrak.

J a n M o h a m e d, Abdul R. 1992. Worldliness-Without-World, Homelessness-as-Home: Toward a definition of the Specular Border Intellectual. – Edward Said: A Critical Reader. Toim M. Sprinker. Oxford: Blackwell, lk 218–241.

J ä ä g e r, Merle 1989. MercAmerka. Teine Ameerika-valimik. Scarborough: Maarja­maa.

J ü r i l o o, Alo 1994. Väike psühhoanalüüsi sõnaraamat. – Akadeemia, nr 8, lk 1757–1790; nr 9, lk 2021–2046.

K a n g r o, Bernard 2000. Kojukutsuv hääl. Tallinn: Eesti Raamat.

K r o n b e r g, Janika 2001. Kirjanik kui pagulane? – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 122–124.

K r u l l, Hasso 1998. Psühhoanalüütilised mõisted ja nende tõlkeprobleemid. Lacanlik vaatepunkt. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 597–605; nr 10, lk 674–679.

K r u u s, Oskar 2000. Koduskäijad eesti pagulaskirjanduses. – O. Kruus, Tina­tähtedega taevas. Tallinn: Virgela, lk 166–187.

L a h t, Uno 1993. Hüljatud talud. – Sõnarine. Eesti luule antoloogia. 3. köide. Koost Karl Muru. Tallinn: Eesti Raamat, lk 329.

L e p i k, Kalju 2002. Valguse riie ei vanu. Tartu: Ilmamaa.

L u k s, Leo 2013a. Ilma kodutundeta me jääme kodutuks. Kodutuse kogemuse ­kultuurifenomenoloogilise analüüsi katse. – Akadeemia, nr 3, lk 402–427.

L u k s, Leo 2013b. Kas kodutus on moodsa aja normaalseisund? – Akadeemia, nr 6, lk 1111–1130.

L u k s, Leo 2014. Eesti kirjanduse kadunud kodu. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 729–748.

L u k s, Leo 2015. Nihilism ja kirjandus. Ei kogemine filosoofia ja kirjanduse ühtesulamisel. (ACTA Universitatis Tallinnensis.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

L u k s, Leo 2016. 40 kiri. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

M a l p a s, Simon, W a k e, Paul (koost) 2015. Kriitilise teooria käsiraamat. (Gigantum Humeris.) Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

M a t j u s, Ülo 2012. Olemine kõneleb eesti keeli. Tartu: Ilmamaa.

R a u d, Rein 1995. Tühi maja. – Sõnarine. Eesti luule antoloogia. 4. köide. Koost Karl Muru. Tallinn: Eesti Raamat, lk 523.

R i s t i k i v i, Karl 1990. Inimese teekond. Tallinn: Eesti Raamat.

R u n n e l, Hando 1976. Mõru ning mööduja. Tallinn: Perioodika.

S t e i n e r, George 2008. Meie kodumaa – tekst. – G. Steiner, Valik esseid. Tlk Triinu Pakk. Loomingu Raamatukogu, nr 33–34. Tallinn: SA Kultuurileht, lk 45–70.

S u u m a n, Aleksander 1977. Sõnad sulavad taevaga ühte. Tallinn: Eesti Raamat.

S ö ö t, Karl Eduard 1968. Väike luuleraamat. Tallinn: Eesti Raamat.

T a l i v e e, Elle-Mari 2009. Minek maalt linna. Kodu-käija staatus. – Minemise pidevus ja astumise katkendlikkus. Hando Runnel 70. Toim Õnne Kepp, Elo Lindsalu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 53−64.

T a m m s a a r e, A. H. 1969. Tõde ja õigus V. Tallinn: Eesti Raamat.

T e e d e, Andra 2014. 100% andra teede. Saarde–Pärnu: Ji.

T o m b e r g, Jaak, L o p p, Neeme 2008. Mis juhtub siis, kui tuleb meelde? – Ettekandepäeva „Unustuse arhiiv” avasõnad, kantud ette 25. aprillil Tartu Kirjanduse Maja krüptis. http://www.eki.ee/km/konv/unustus.htm (25. IX 2017).

T u g l a s, Friedebert 1971. Kuldne rõngas. – F. Tuglas, Kogutud novellid. I kd. Tallinn: Eesti Raamat, lk 304–323.

V a l l a k, Peet 1983. Hulkur. – P. Vallak, Hinge taud. Loomingu Raamatukogu, nr 22–23. Tallinn: Perioodika, lk 8–17.

V a l l i s o o, Mari 1995. Tuled koju. – Sõnarine. Eesti luule antoloogia. 4. köide. Koost Karl Muru. Tallinn: Eesti Raamat, lk 499.

V i d l e r, Anthony 1987. The architecture of the uncanny: The unhomely houses of the romantic sublime. – Assemblage, nr 3, lk 6–29.

V i s n a p u u, Henrik 1964. Kogutud luuletused. I köide. Stockholm: Kirjastus Vaba Eesti.

V i s n a p u u, Henrik 1965. Kogutud luuletused. II köide. Stockholm: Kirjastus Vaba Eesti.