Search
|
Est
Back to top

Nationalism in the eyes of others

Keywords: folklore, folkloristics, nationalism, stereotypes, curriculum, intangible cultural heritage

 

Differences between the basics of modern folkloristics and the public image of folklore and folkloristics in Estonia are examined. While folkloristics has given up equating nation with ethnos, Estonian public opinion doggedly holds on to the image of folklore as a reflection of the national past and expects folklorists to mediate this past to the present. These stereotypes are reinforced in schools, where folklore tends to be interpreted as forefathers’ verbal creation, but also by the concept of intangible cultural heritage gaining popularity over recent years. The exultant discourse triggered by the UNESCO Convention for the Safeguarding of the Intangible Cultural Heritage echoes certain romanticising images of continuity and collectivity still associated with folklore. Sticking to an understanding of folklore as a separate analytical category enables folklorists not only to analyse folk culture in its diversity but also take a critical look at the impact of the Convention on grassroots level.

 

Elo-Hanna Seljamaa (b. 1980), PhD, University of Tartu, Department of Estonian and Comparative Folklore, Senior Researcher and Lecturer, elo-hanna.seljamaa@ut.ee

References

Internetiallikad

Intangible Cultural Heritage = The States Parties to the Convention for the Safeguarding of the Intangible Cultural Heritage (2003). https://ich.unesco.org/en/states-parties-00024 (4. I 2018).

VKKK = Vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon: http://www.rahvakultuur.ee/s2/231_811_45_Eesti_keeles_pdf_.pdf (4. I 2018).

World Heritage Convention = States Parties Ratification Status http://whc.unesco.org/en/statesparties/ (4. I 2018).

 

Kirjandus

A r u k a s k, Madis 2007. Jakob Hurt modernse maailmavaate saadikuna 19. sa­jandi eesti kultuuripildis. – Muutused, erinevused ja kohanemised eesti kultuuriruumis ja selle naabruses. Koost M. Arukask. Viljandi: TÜ Viljandi kultuuri­akadeemia, lk 11–30.

B e n d i x, Regina 2009. Heritage between economy and politics: An assessment from the perspective of cultural anthropology. – Intangible Heritage. Toim L. Smith, N. Akagawa. London–New York: Routledge, lk 253–269.

F o s t e r, Michael Dylan, G i l m a n, Lisa (toim) 2015. UNESCO on the Ground: Local Perspectives on Intangible Cultural Heritage. Bloomington: Indiana University Press.

H e r z f e l d, Michael 2005. Cultural Intimacy: Social Poetics in the Nation-State. New York: Routledge.

J a a g o, Tiiu 1999. Rahvaluule mõiste kujunemine Eestis. – Mäetagused, nr 9, lk 70–91.

K a l k u n, Andreas 2011. Seto laul eesti folkloristika ajaloos: lisandusi representatsiooniloole. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 18.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

K a p c h a n, Deborah (toim) 2014. Cultural Heritage in Transit: Intangible Rights as Human Rights. Philadelphia: University of Pennsylvania Press.

K i k a s, Katre 2013. Ajakirjandus Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni tegevuse mõtestajana. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 333−350.

K i k a s, Katre 2017. Rahvaluulekogujate elulood Jakob Hurda rahvaluulekogus. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 584−599.

K u u t m a, Kristin 2009. Cultural heritage: An introduction to entanglements of knowledge, politics and property. – Journal of Ethnology and Folkloristics, kd 3, nr 2, lk 5–12.

K u u t m a, Kristin 2010. Mõistete konstrueerimisest teadmuse loomiseni. Folk­loristika interdistsiplinaarsus. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 687–702.

K u u t m a, Kristin, J a a g o, Tiiu (toim) 2005. Studies in Estonian Folkloristics and Ethnology. A Reader and Reflexive History. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

L a b i, Kanni 2005. Regilaulukeelest kirjakeeleks. Jakob Hurda kaastöölise vaatepunkt. – Emakeele Seltsi aastaraamat, kd 51, lk 38–60.

N o y e s, Dorothy 2006. The judgment of Solomon: Global protections for tradition and the problem of community ownership. – Cultural Analysis, nr 5, lk 27–56.

P o r i l a, Kristiina (koost) 2015. Vaimne kultuuripärand Eestis. Rahvakultuuri Keskus. http://www.rahvakultuur.ee/s2/1783_11557_707_Loe_infovihikut_siin.pdf (4. I 2018).

S e l j a m a a, Elo-Hanna 2005. Walter Anderson: A scientist beyond historic and geographic borders. – Studies in Estonian Folkloristics and Ethnology. A Reader and Reflexive History. Toim Kristin Kuutma, Tiiu Jaago. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 153−168.

S e l j a m a a, Elo-Hanna 2007. Täiustatud tõde ehk Walter Andersoni rahvajuttude enesekontrolli seadus. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 888−906.

S e l j a m a a, Elo-Hanna 2012. Rahvaluulest folkloristikas, koolis ja ühiskonnas. – Õpetaja kui kultuurimälu vahendaja. Kultuurilise identiteedi mõtestamise ja tõlgendamise võimalusi. Toim Halliki Harro-Loit, Monika Tasa. Tartu: Kultuuri­teooria tippkeskus, lk 71−87.

S ä r g, Taive 2010. Ehedus mitut moodi: rahvamuusika ahtusest pärimusmuusika avarustesse. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 639–654.

T a s a, Monika 2008. Rahvusteadlane Oskar Loorits ja tema kaasaeg (1920–1940). Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool.

V a l k, Ülo 2010. Eesti folkloristika kulg distsipliinist diskursiivseks formatsiooniks. Mõtteid ja tähelepanekuid. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 561–574.

V ä s t r i k, Ergo-Hart 2007. Vadjalaste ja isurite usundi kirjeldamine keskajast 20. sajandi esimese pooleni: alliktekstid, representatsioonid ja tõlgendused. (Disser­tationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 9.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.