Keywords: Sovietisation, Stalinism, research policy, national sciences, folkloristics, fieldwork
In the first post-war decade, Estonian folklore studies were, like the rest of the Estonian humanities, subjected to certain impacts of Sovietisation, which brought along not only institutional reforms but also changes in the research paradigm. As a result, the folklorists had to perform some tricky maneuvers with the words rahvalik ‘popular’ and rahvuslik ‘national; ethnic’, and to withdraw, for a period, from collecting and studying archaic folklore, which used to be the core of Estonian national folkloristics.
Estonian folklorists adapted to the changes so that without bringing practically anything new to the field, just by changing the discourse, they managed to leave an impression of having acquired a new “Marxist method”, while the novel tasks of fieldwork addressing contemporary Soviet folklore and the tradition reflecting Russian-Estonian ethnic relations were taken rather lightly.
Actually, Estonian folklore of the time was extremely poor in the material anticipated, because the political and economic changes had taken place only recently. The few findings matching the new paradigm, however, were publicised with great zeal. As the possibility of connecting both folklore and hobby culture under popular creative activities seemed strange to Estonian folklorists, hobby folklore was never included among research objects. The unsolicited and hypocritical Russian studies were abandoned first chance. Total absence of relevant publications can be seen as evidence of the failure of the new tasks.
Hence the conclusion that Sovietisation acted as a preservative for Estonian folkloristics. Although Estonian folklorists had already studied contemporary folklore as well as the folklore of ethnic minorities in the pre-war period, as soon as Stalinism showed signs of moving to the close they immediately returned to the collection and studying of the old “classical” genres of national folklore. It was actually Kreutzwald’s Kalevipoeg, fitting into the theme of heroic epics that happened to be prestigious in Soviet folkloristics, which provided the researchers an escape back to the rescue collecting and publication of runic songs and old legends.
So the archaic genres of folklore remained in the foreground of research up to the final decades of the 20th century, while more recent folklore failed to attract research attention until the 1980s.
Liina Saarlo (b. 1974), PhD, Estonian Folklore Archives, Estonian Literary Museum, researcher, liina.saarlo@folklore.ee
References
Käsikirjalised allikad
EKRK – Tartu (Riikliku) Ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri käsikirjaline rahvaluulekogu
ERA – Eesti Rahvaluule Arhiivi käsikirjaline rahvaluulekogu
ERA, EFAM – Eesti Folkloristika Ajaloo materjale
Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiiv, f 24
KKI – Keele ja Kirjanduse Instituudi käsikirjaline rahvaluulekogu
RKM – Eesti TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. (Riikliku) Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna käsikirjaline rahvaluulekogu
TRÜ, VKK – Tartu Riikliku Ülikooli vene keele kateedri ja vene kirjanduse kateedri rahvaluulekogu
Kirjandus
A a r e l a i d, Aili 1998. Ikka kultuurile mõeldes. Tallinn: Virgela.
A h v e n, Eeva 2007. Pilk paberpeeglisse. Keele ja Kirjanduse Instituudi kroonika 1947–1993. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
A n d e r s o n, Walter 1926. Die Marspanik in Estland 1921. – Zeitschrift des Vereins für Volkskunde, nr 35/36, lk 229–252.
A n d r e s e n, Nigol 1949. „Kalevala” mälestuspäevade puhul. – Looming, nr 3, lk 352−358.
A n n i s t, August 1962. Rahvalooming ja kaasaeg. − Looming, nr 12, lk 1897−1909.
A n n i s t, August 2005. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipoeg”. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
A n n u s, Epp 2017. Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 20. Sotskolonialismi erinumber. Koost, toim E. Annus, lk 4–26.
A r b a, K. 1949. Mõtteid rahvakunstiõhtult. − Sirp ja Vasar 8. I, nr 2.
Eesti kirjanduse ajalugu: õpik keskkooli VIII klassile. 1. Toim Endel Sõgel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953.
Eesti kirjanduse ajalugu. 1. Toim Endel Sõgel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957.
Eesti NSV ajalugu. Kõige vanemast ajast tänapäevani. Toim Gustav Naan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957. Teine trükk.
F e e s t, David 2007. Põlisrahvuste taaseelistamise poliitika Balti liiduvabariikides? Eestimaa Kommunistlik Partei pärast Teist maailmasõda. – Eesti NSV aastatel 1940–1953. Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis. Koost Tõnu Tannberg. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised. Acta et Commentationes Archivi Historici Estoniae 15 (22).) Tartu: Eesti Ajalooarhiivi Kirjastus, lk 207−224.
G o r š i č, Ave 2017. Kirjandusmuuseumi ja humanitaarteaduste ümber toimunud avalik diskussioon aastatel 1967–1968. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 771−786.
K a p p e r, Sille 2011. Pärimus ja jäljendus. Postkolonialistlik katse mõista rahvatantsu olukorda Eesti NSV-s ja pärast seda. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 7. Nõukogude aja erinumber. Koost Sirje Olesk, Tiina Saluvere, lk 222−236.
Ķ e n c i s, Toms 2017. The Soviet project of new folklore. – Mapping the History of Folklore Studies: Centers, Borderlands and Shared Spaces. Toim Dace Bula, Sandis Laime. Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing, lk 154−169.
Kogumistöö juhendaja 1948 = Kogumistöö juhendaja rahvaluule alal. 1. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Riiklik Kirjandusmuuseum. Tartu: Teaduslik Kirjandus.
Kolhoositalurahvas valmistumas 1951 = Kolhoositalurahvas valmistumas II vabariiklikule kunstilise isetegevuse ülevaatusele. – Sirp ja Vasar 10. III, nr 10.
K o l k, Udo 2013. Folkloori olemust otsides. Koost, toim Madis Arukask. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa.
K o n k s i, Karin 2004. Arved Luts ja Nõukogude Eesti kaasaja dokumenteerimine Eesti Rahva Muuseumis. – Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat XLVIII, lk 13−46.
K r e e g i p u u, Tiiu 2007. Eesti kultuurielu sovetiseerimine. Nõukogude kultuuripoliitika eesmärgid ja institutsionaalne raamistik aastatel 1944–1954. – Eesti NSV aastatel 1940−1953. Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis. Koost Tõnu Tannberg. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised. Acta et Commentationes Archivi Historici Estoniae 15 (22).) Tartu: Eesti Ajalooarhiivi Kirjastus, lk 352−388.
K u l a s a l u, Kaisa 2017. From Estonian Folklore Archives to Folklore Department of the State Literary Museum: sovietization of folkloristics in late Stalinist Estonia. − Mapping the History of Folklore Studies: Centers, Borderlands and Shared Spaces. Toim Dace Bula, Sandis Laime.Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing, lk 132−153.
K u l b o k - L a t t i k, Egge 2014. The Sovietization of Estonian community houses (rahvamaja): Soviet guidelines. − Acta Historica Tallinnensia, nr 20, lk 157−190.
K u u l i, Olaf 2005. Muutuvad parteitekstid (1946–1952). − Kohanevad tekstid. Koost, toim Virve Sarapik, Maie Kalda. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti kultuuriloo ja folkloristika keskus, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool, lk 259–270.
K õ i v a, Mare 1995. Koolipärimuse kogumise ja kogumiku saateks. −Lipitud-lapitud. (Tänapäeva folkloorist 1.) Tartu: Eesti TA Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti TA Eesti Keele Instituut, lk 331−334.
K õ i v a, Ottilie 1964. Kihnu rahvalaulikutest. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 159.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
K õ r e s a a r, Ene 2005. Elu ideoloogiad. Kollektiivne mälu ja autobiograafiline minevikutõlgendus eestlaste elulugudes. (Eesti Rahvamuuseumi sari 6.) Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
K õ r v i t s, Harri 1951. Tartu heliloojate tööst. − Sirp ja Vasar 10. III, nr 10.
L a u g a s t e, Eduard 1945. Mida tehakse ja kavatsetakse folkloori alal. − Rahva Hääl 26. X, nr 253.
L a u g a s t e, Eduard 1947. Kokkuvõtteid ja hinnanguid eesti rahvaluuleuurimise seniste saavutuste kohta. – Looming, nr 8, lk 995−1003.
L a u g a s t e, Eduard 1950a. „Kalevipoja” tähtsus eesti kirjanduses. − Edasi 21. V, nr 119.
L a u g a s t e, Eduard 1950b. Ülesandeid Nõukogude Eesti rahvaluuleteaduses. − Edasi 4. XI, nr 262.
L a u g a s t e, Eduard 1957. Saateks. – „Kalevipoja” küsimusi. (Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 53.) Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, lk 3−5.
L i p p u s, Urve 2008. Eesti muusika kaotused Nõukogude okupatsiooni läbi. – Kannatuste aastad 1940–1991. Toim Ülo Ennuste, Enn Tarvel, Peep Varju. Tallinn: Valge Raamat, lk 175−214.
M o o r a, Aliise 1964. Peipsimaa etnilisest ajaloost. Ajaloolis-etnograafiline uurimus Eesti-Vene suhetest. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
M o o r a, Harri (toim) 1956. Eesti rahva etnilisest ajaloost. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
N i i t, Heldur 1950. Kolhoosifolkloor nõuab endale täit eluõigust. – Sirp ja Vasar 23. IX, nr 38.
Nõukogude Liidu rahvalaulikud 1940. Esmaspäev: piltidega nädalleht, 21. IX, nr 38. URL: http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19400921.2.26 (17. III 2017).
O j a m a a, Triinu, L a b i, Kanni 2007. Natsioon, natsionalism ja muusika. – Akadeemia, nr 11, lk 2343−2369.
O l e s k, Sirje 2003. „Laine põhi”. Kirjandusest ja selle kontekstist Eestis aastatel 1950−1953. – Võim ja kultuur. Toim Arvo Krikmann, S. Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 465−479.
O r a s, Janika 2008. Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 27.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
O r a s, Janika 2009. Lõik eesti folkloorikogumise loost. Nõukogude aja helisalvestused. – Akadeemia, nr 4, lk 703−724.
P a k a l n s, Guntis 1999. „Nõukogude inimene suudab kõike” – jutustamisteema sotsialismi ja postsotsialismi ajastul. – Kuuldust-nähtust. Toim Eda Kalmre. (Tänapäeva folkloorist 4.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 45–60.
P a n c h e n k o, Alexander A. 2005. The cult of Lenin and ‘Soviet Folklore’. – Folklorica. Journal of the Slavic and East European Folklore Association, nr 10 (1), lk 18–38.
P ä s s, Elmar 1950. Üleliiduline folkloristide konverents Moskvas. – Sirp ja Vasar 9. XII, nr 49.
R o o s e, Felix 1948. Eesti ja vene rahva sõprussidemed (Eesti NSV Teaduste Akadeemia II teaduliku sessiooni ettekannete valgusel). – Looming, nr 6, lk 732–733.
R ü ü t e l, Ingrid 1970. Laulmisest tänapäeval. – Rahvapärimuste koguja 7. Tartu, lk 5–6.
R ü ü t e l, Ingrid 1977. Mõtteid folkloorist ja taidlusest. – Kultuur ja Elu, nr 7, lk 35–40.
R ü ü te l, Ingrid 2010. Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi. Tallinn: TEA Kirjastus.
S a a r l o, Liina 2012. Kaks hõbekeelset kannelt helisemas taas... – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 836−846.
S a a r l o, Liina 2017a. Regilaul in the political whirlpool: On collecting Regilaul in Northeast Estonia in the second half of the 1950s. – Folklore. Electronic Journal of Folklore, nr 67, lk 115−142.
S a a r l o, Liina 2017b. Regilaul tuulte pöörises. Eesti folkloristid poliitiliste muutuste ajajärgul 20. sajandi keskel. – Methis. Studia humaniora Estonica, nr 20. Sotskolonialismi erinumber, lk 27–54.
S a l v e, Kristi 2002. Muude rahvaste folkloor Eesti Rahvaluule Arhiivis. – Kogumisest uurimiseni. Artikleid Eesti Rahvaluule Arhiivi 75. aastapäevaks. (ERA Toimetused 20.) Tartu, lk 29–52.
Stalini mõtteid rahvaloomingust 1944. – Sirp ja Vasar 23. XII, nr 11.
Z u b k o v a, Jelena 2007. Probleemne tsoon: Balti vabariikide sovetiseerimise iseärasused sõjajärgsel ajal 1944–1952. – Eesti NSV aastatel 1940–1953. Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis. Koost Tõnu Tannberg. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised. Acta et Commentationes Archivi Historici Estoniae 15 (22).) Tartu: Eesti Ajalooarhiivi Kirjastus, lk 184–206.
Z u b k o v a, Jelena 2009. Baltimaad ja Kreml. 1940–1953. Tallinn: Varrak.
T a m p e r e, Herbert 1949. Vene mõjusid eesti vanemais rahvaviisides. – Sirp ja Vasar 15. I, nr 3.
T a n n b e r g, Tõnu (koost) 2007. Eesti NSV aastatel 1940–1953. Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa arengute kontekstis. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised 15 (22).) Tartu: Eesti Ajalooarhiivi Kirjastus.
V i i d a l e p p, Richard 1937. Von einem grossen estnischen Erzähler und seinem Repertoir. – Acta Ethnologica, kd 2, nr 3, lk 158–173.
V i i d a l e p p, Richard 1949. Kolm ekspeditsiooni Eesti rahvaluule uurimiseks. − Järvalane 9. VIII, nr 93.
V i i d a l e p p, Richard 1951. Kalevipoeg – eesti ja vene rahva iidse sõpruse kehastaja. – Nõukogude Õpetaja 31. VIII, nr 35.
V i i d a l e p p, Richard 1959. Rahvaluule arengust nõukogude ajal. – Eesti rahvaluule ülevaade. Toim R. Viidalepp. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 471–483.
V i i d a l e p p, Richard 1986. Meie esimene ekspeditsioon. – Keelest ja rahvaluulest. Emakeele Seltsi aastaraamat 30. 1984. Tallinn, lk 163–172.