Search
|
Est
Back to top

The contribution of the student members of the Mother Tongue Society to the Estonian national discourse in the early 1920s

Keywords: national discource, language planning, language renewal, personal names, Estonian

 

The Mother Tongue Society, founded at the university of Tartu in 1920, became a leading institution for the development of Estonian as the national language. Besides its scientific and language planning activities the society initiated various campaigns to promote the Estonian language. The humanities students August Annist, Oskar Loorits, Julius Mägiste, Paulopriit Voolaine etc., who belonged to the most active members of the society, soon became designers of a terminological system for the discourse of Estonian national ideology. The article discusses their contribution to Estonian nationalism and its terminological aspect. More specifically, it is analysed how the term  eestlus ‘Estonian nationalism’ was introduced in the 1920s, what were the relations between Estonian and Livonian nationalisms, how Setos came to be included in the Estonian nation-family, and how Livonian and Seto literatures were relevantly developed. Another focus is the campaign of the Estonisation of personal names, initiated by the Mother Tongue Society, and the personal contributions of its student members to the endeavour. The conclusion states that the linguo-centricity of the Estonian identity already found its time-specific manifestation in the 1920s. In the process of cultivating the Estonian language, the student members of the Mother Tongue Society managed to create an Estonian-specific system of concepts which has been used ever since to express the self-perception and national aspirations of Estonians.

 

Karl Pajusalu (b. 1963), PhD, University of Tartu, Professor of History and Dialects of Estonian Language, karl.pajusalu@ut.ee

 

References

A a v i k, Johannes 1921. Uute sõnade ja vähem tuntud sõnade sõnastik. Tallinn: A. Keisermann.

AESA I = Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat I, 1920. Tartu, 1921.

AESA II = Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat II, 1921. Tartu, 1922.

AESA III = Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat III, 1922. Tartu, 1923.

AESA IV = Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat IV, 1923. Tartu, 1924.

AESA V = Akadeemilise Emakeele Seltsi Aastaraamat V, 1924. Tartu, 1925.

AEST I = Ežmi Līvǝd lugdǝbrōntǝz. [Esimene liivi lugemik.] Tartu, 1921.

AEST II = Eestlasele Eesti nimi. Tartu, 1921.

AEST III = Soome muinasjutud. I. Tartu, 1921.

AEST IV = 15.000 uut sugunime. Lisa albumile „Eestlasele Eesti nimi”. Tartu, 1921. 

AEST V = Toi līvǝd lugdǝbrōntǝz. [Teine liivi lugemik.] Tartu, 1922. 

AEST VI = Seto lugõmik. I osa. Tartu, 1922. 

AEST VII = Soome muinasjutud. II. Tartu, 1923. 

AEST VIII = Soome muinasjutud. III. Tartu, 1923. 

AEST IX = Kolmǝz līvǝd lugdǝbrōntǝz. [Kolmas liivi lugemik.] Tartu, 1923. 

AEST X = Nel’l’õz līvõd lugdõbrōntõz. [Neljas liivi lugemik.] Tartu, 1924. 

AEST XI = Kodotulõ’. Seto lugõmiku II osa. Tartu, 1924.

AEST XIV = Mii’ Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium. Tartu, 1926.

A h v e n, Heino 1970. Emakeele Selts. Lühiülevaade minevikust ja tänapäevast. Tallinn.

A n n i, August 1923. Meie ilmast ja meie ilmavaatest. – Mõtteid valmivast intelligentsist. (E. Yliõp. S. „Veljesto” väljaanne.) Tartu: Odamees / Carl Sarap, lk 7–53.

A n n i, August 1928a. Elu ja luule põhijõud. – Looming, nr 10, lk 933–965.

A n n i, August 1928b. Meie sotsiaal-aatestiku arengust. – Dünamis I. Mõtteid võitlevast vabariigist. (EÜS Veljesto koguteosed, 2.) Toim A. Annist, A. Kivikas, O. Loorits, P. Treiberg. Tartu: Loodus, lk 16–37.

B l u m b e r g a, Renate 2004. Oskar Loorits ja liivlased. – Mäetagused, nr 24, lk 9–17.

EDW = Ferdinand Johann Wiedemann 1973 [1893]. Estnisch-Deutsches Wörterbuch. Vierter unveränderter Druck nach der von Jakob Hurt redigierten Auflage. Tallinn: Valgus.

E h a l a, Martin 2017. Keele rollidest eesti rahvusidentiteedis. – Eesti rändeajastul. Eesti inimarengu aruanne 2016/2017. Eesti Koostöö Kogu, lk 171–178.

E r e l t, Tiiu 2007. Õigekeelsussõnaraamatud läbi sajandi. – ÕSi lätted. Õigekeelsussõnaraamatud läbi sajandi. Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat 1918. Koost Urmas Sutrop. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 5–34.

H e n n o, Kairit 2001. Emakeele Selts nimede eestistamise käivitajana. – Keel ja Kirjandus, nr 2, lk 73–79.

K a s k, Arnold 1940. Ülevaade AES-i kahekümneaastasest tegevusest. – Eesti Keel, nr 1–2, lk 34–49.

K e t t u n e n, Lauri 1917. Virolais-suomalainen sanakirja. Eesti-soome sõnaraamat. Helsinki: Otava.

K e t t u n e n, Lauri 1921. Nimede valik ja soetamine. Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts.

K r u l l, Hasso 2016. Oskar Looritsa perspektivism. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 897–915.

L i i v, Toomas 2000. Erni Hiir ja tööeestlus. – Looming, nr 9, lk 1383–1392.

L o o r i t s, Oskar 1923. Liivi rahva olevik I–IV. – Eesti Kirjandus, nr 1, lk 37–46; nr 2, lk 73–82; nr 3, lk 129–139; nr 4, lk 166–182.

L o o r i t s, Oskar 1951. Eestluse elujõud. Uppsala: Tõrvik.

L o o r i t s, Oskar 2000. Meie, eestlased. (Eesti mõttelugu 35.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa.

L o o r i t s, Oskar 2005 [1962]. Zur Christlichen Terminologie bei den Esten, Liven und Letten. – Trames, kd 9, nr 3, lk 211–227.

L u i g a, Juhan 1916. Soome sugu usk (I, II). – Eesti Kirjandus, nr 11, lk 361–375.

Mõtteid valmivast intelligentsist. (E. Yliõp. S. „Veljesto” väljaanne.) Tartu: Odamees / Carl Sarap, 1923.

M ä g i s t e, Julius 1929. Eestipäraseid isikunimesid. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetused 18.) Tartu: Akadeemiline Emakeele Selts.

S a n d r a k, Ott 2014. Rahvuslus ja natsionalism. – Looming, nr 4, lk 554–557.

S e l a r t, Anti 2014. Germanofoobist ökoprohvetiks. Oskar Loorits ja rikutud eestlased. – Vikerkaar, nr 7–8, lk 138–157.

S e p p, Helena 2008. August Anni(sti) rahvuslik-demokraatlik kultuuriideaal Eesti Vabariigi algusaastail ja vaikival ajastul. – Acta Historica Tallinnensia, nr 12, lk 18–34.

T a s a, Monika 2008. Rahvusteadlane Oskar Loorits ja tema kaasaeg (1920–1940). Magistritöö. Tartu Ülikool.

VÕS 1933 = Väike õigekeelsus-sõnaraamat. 1. tr. Koost Elmar Muuk. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

ÕS 1918 = Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne. Tallinn: K.-Ü. „Rahvaülikooli” kirjastus.

ÕS 1925–1937 = Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu” II täiendatud ja parandatud trükk. I köide A–M, 1925; II köide N–Rio, 1930; III köide Ripp–Y, 1937. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus.

ÕS 1948 = Suur õigekeelsus-sõnaraamat 1. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tartu: RK „Teaduslik Kirjandus”.