Search
|
Est
Back to top

Estonians’ own historical research

Keywords: historical writing, historical research, Estonian history

 

The article addresses some recent discussions on the relations between historical research and national interests in Estonia. In a general case, professional historians and the public have approached the problem differently. By the public, scholarly discussions on different scientific approaches as well as on whether this or that publication is fully based on professional standards or not have sometimes been interpreted as political debates. Well-known examples are the analysis of 13th-century Estonian history in the historical context of the Crusades, or evaluation of the activities of President Konstantin Päts in the 1930s. Due to Soviet occupation, Estonian historical research was, to a significant extent, isolated from international development and subjected to pressure from Soviet ideology. As a result, in the 1980s–1990s historical truth was often identified with the pre-Soviet heritage of the 1930s, a period when historical research was emphatically seen as a carrier of a national-pedagogical mission. Nevertheless, the leading historians of the time always also emphasised the importance of professional competence. However, the views of the nature and historical role of nations, which were acceptable for scholars before World War II, have ceased to be so. As a result, a considerable difference has developed, on some points of earlier Estonian history, between the popular historical vision, which still bears the influence of pre-war literature, and the scientific one, while the latter is sometimes seen as a threat to national historical memory. A solution could be brought by understanding that national identity is supported by any professional, versatile and international research of history, which together with scientific progress is indeed expected to change historical visions. Such research, however, obviously needs some extra funding, because neither the peripheral location nor the small population of Estonia stimulate, for purely economic reasons, the competitiveness of topics of Estonian history on the international market of historical research, where publishers and journals keep a close eye on circulation and number of downloads.

 

Anti Selart (b. 1973), PhD, University of Tartu, Institute of History and Archaeology, Professor of Medieval History, anti.selart@ut.ee

References

A n n i s t, August 2011 [1935]. Muinsusromantika osast Eesti arengus. – A. Annist, Noorusmaa. (Eesti mõttelugu 98.) Koost Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 111–130.

Eesti ajalugu 2012 = Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk. Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Koost, toim A. Selart. Tartu: Tartu Ülikool.

H v o s t o v, Andrei, L a a r, Mart, T i i d o, Harri 2001. Mõttevahetus. Ajalooline müüt rahvuslikus identiteedis. – Eesti identiteet ja iseseisvus. Koost A. Bertricau. Tallinn: Avita, lk 44–54.

I l m j ä r v, Magnus 2010 [2004]. Hääletu alistumine. Eesti, Läti ja Leedu välis­poliitilise orientatsiooni kujunemine ja iseseisvuse kaotus. 1920. aastate keskpaigast anneksioonini. Tallinn: Argo.

J a n s e n, Ea 1997. Hajamõtteid Eesti ajaloo uurimisest. – Kleio. Ajaloo ajakiri, nr 1, lk 35–41.

J o n u k s, Tõnno 2012. Rahvuslus ja muinasusund: religioon eestlase loojana. – Ajalooline Ajakiri, nr 3–4, lk 269−285.

J õ e k a l d a, Kristina 2014. „Võõra” pärandiga leppimine ja lepitamine. 1920.–1930. aastate debatid ajaloolise arhitektuuri väärtuse ja kaitse üle. – Maastik ja mälu. Pärandiloome arengujooni Eestis. Koost Linda Kaljundi, Helen Sooväli-Sepping. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 182–245.

K a l a, Tiina 2011. Eesti vanem ja uuem medievistika. – Kõnetav kultuur. Koost Rein Veidemann, Õnne Kepp. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 163–178.

K a l j u n d i, Linda 2007. Püha sõja otsinguil: ristisõdade uuemast historiograafiast Euroopas ja Läänemeremaades. – Ajalooline Ajakiri, nr 2, lk 193–223.

K a l j u n d i, Linda, P l a t h, Ulrike 2017. Eesti ajalookirjutus põimitud perspektiivist. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 1, lk 2–6.

K r u u s, Hans 2005 [1930]. Ärkamisaja pärandus Eesti ajaloo uurimisele. – H. Kruus, Eesti küsimus. (Eesti mõttelugu 62.) Koost Toomas Karjahärm, Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, lk 122–133.

L a n g, Valter 2014. Muinasmaastike avastamine. Essee mineviku tõlgendamisest ja ühiskondlikust tellimusest. – Maastik ja mälu. Pärandiloome arengujooni Eestis. Koost Linda Kaljundi, Helen Sooväli-Sepping. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 36–78.

L i i v, O[tto] 1938. Eesti ajaloouurimise sihist ja sisust. – Akadeemia, nr 5, lk ­299–303.

L u k a s, Tõnis 1993. Jüriöö võimalused. – Akadeemia, nr 4, lk 691–698.

R o s e n b e r g, Tiit 2014. Eesti ajalugu – kas rahvusajalugu, maa-ajalugu või regionaalajalugu? – Rahvusvahelised rahvusteadused. Artiklikogumik rahvus­ülikooli 95. juubeliks. Toim Tiit Hennoste. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 19–39.

S e l a r t, Anti 2003. Muistne vabadusvõitlus. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 108–120.

S e l a r t, Anti 2014. Germanofoobist ökoprohvetiks. Oskar Loorits ja rikutud eestlased. – Vikerkaar, nr 7–8, lk 138–157.

T a a g e p e r a, Rein 2008. Heitlus Balti ajaloo pärast. – Akadeemia, nr 12, lk 2605–2623.

T a m m, Marek 2012a [1998]. Jüriöö-tekst Eesti ajalookultuuris. – M. Tamm, Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist. Loomingu Raamatukogu, nr 28–30. Tallinn: Kultuurileht, lk 65–81.

T a m m, Marek 2012b [2009]. Kellele kuulub Eesti ajalugu? – M. Tamm, Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist. Loomingu Raamatukogu, nr 28–30. Tallinn: Kultuurileht, lk 39–47.

T a m m, Marek 2014. Tõde, objektiivsus ja tõendus ajalookirjutuses: pragmatistlik perspektiiv. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 121–134.

T a r v e l, Enn 2013a [2000]. Ajaloolase analüüsist. – E. Tarvel, Ajalookimbatused. (Eesti mõttelugu 109.) Koost Marten Seppel. Tartu: Ilmamaa, lk 58–70.

T a r v e l, Enn 2013b [2005]. Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt? – E. Tarvel, Ajalookimbatused. (Eesti mõttelugu 109.) Koost Marten Seppel. Tartu: Ilmamaa, lk 46–57.

T. B. 1937 = Tõnis Braks, Meie restaureerime. – Päevaleht 3. XI, nr 299, lk 6.

U n d u s k, Jaan 2000. Ajalootõde ja metahistoorilised žestid: Eesti ajaloo mitmest moraalist. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 2, lk 114−130.

U n d u s k, Jaan 2003. Retooriline sund eesti nõukogude ajalookirjutuses. – Võim ja kultuur. Koost Arvo Krikmann, Sirje Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 41–68.

V a l g e, Jaak 2012. London, Berliin ja Moskva ning Eesti 1934. aasta riigipööre. – Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, nr 1, lk 38–61.

Vestlus… 2000 = Vestlus Jüri Kivimäega. – Vikerkaar, nr 8–9, lk 124–136.