Search
|
Est
Back to top

Making the nations: A humanities point of view

Keywords: nations, nationalism, national disciplines, humanities

 

This essay aims to offer a framework for discussing relations between nationalism and humanities. Nation-creation is a constant process, even if its intensity can vary over time. In this essay, four aspects of the process of nation creation from humanities perspective are examined: how nations are made through narration, performance, visualization and research.

Inspiring stories help create nations and keep them together. A nation is intrinsically a narrative community, whose identity is largely based on “stories to live by”. Narrative patterns allow a nation to see itself as continuous, and agglutinate separate events into a meaningful whole instead of seeing them as a chain of coincidences.

All sorts of collective practices also play an important role – we could call these practices performing the nation. The backbone of the performance of nation is the calendar of national holidays, which lets people regularly recall and commemorate the past events considered the most important for the national identity.

Besides texts and performances, a third aspect is the major role of symbols in the process of nation-making. Particularly significant are the visual representations of the nations. The role of visual artists is to translate the abstract idea of nation into an accessible, emotionally laden symbolic language.

Finally, nations are made also through research, especially by the so-called national disciplines (rahvusteadused). The concept was introduced in Estonian around 1920s and taken probably from German or from Finnish. The cultivation of national disciplines, including the study of Estonian language, literature, history, folklore, archaeology, was considered highly important in 1930s, but the term was made popular also in post-war years during the early period of Soviet annexation. After falling into quasi-oblivion in late Soviet period, the concept of national disciplines made a surprising return in early 2000s, at the initiative of the Estonian Ministry of Education and Research.

 

Marek Tamm (b. 1973), PhD, Tallinn University, School of Humanities, Professor of Cultural History, marek.tamm@tlu.ee

References

[Andresen, Nigol] 1943. Haridus ja kultuur Nõukogude Eestis. ENSV Hariduse Rahvakomissari Nigol Andreseni raadiokõne ENSV kolmanda aastapäeva puhul. – Nõukogude Eesti 3. aastapäev (1940–1943). Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, lk 41–45.

Anni[st], August 1923. Meie ilmast ja meie ilmavaatest. – Mõtteid valmivast intelligentsist. Tartu: Odamees / Carl Sarap, lk 7–53.

A[nnist], A[ugust] 1927. Märkmeid hõimu ja maailmakirjanduse alalt. – Eesti Kirjandus, nr 2, lk 124–128.

A u l, J[uhan] 1936. Intensiivsemale loomingule rahvuslike teaduste alal. – ERK, nr 9–10, lk 205–211.

B e r g e r, Stefan 2007. Introduction: Towards a Global History of National Historio­graphies. – Writing the Nation. A Global Perspective. Toim S. Berger. Basingstoke: Palgrave Macmillan, lk 1–29.

B e r g e r, Stefan, C o n r a d, Christoph 2015. The Past as History: National Identity and Historical Consciousness in Modern Europe. Basingstoke: Palgrave Macmillan.

B i l l i g, Michael 1995. Banal Nationalism. London: SAGE Publishing Ltd.

B r e u i l l y, John (toim) 2013. The Oxford Handbook of the History of Nationalism. Oxford: Oxford University Press.

B r u b a k e r, Rogers 1996. Nationalism Reframed: Nationhood and the National Question in the New Europe. Cambridge: Cambridge University Press.

B r u b a k e r, Rogers 2011. Nationalizing states revisited: Projects and processes of nationalization in post-Soviet states. – Ethnic and Racial Studies, kd 34, nr 11, lk 1785–1814.

C o n n e r t o n, Paul 1989. How Societies Remember? Cambridge: Cambridge University Press.

E d e n s o r, Tim 2002. National Identity, Popular Culture and Everyday Life. Oxford–New York: Berg.

F l a c k e, Monika (toim) 1998. Mythen der Nationen, Bd. 1: Ein europäisches Panorama. Berlin: Koehler & Amelang.

F r o m m, Hans 1999. Der Weg der „nationalen Wissenschaften” durch die finnische Geschichte über 150 Jahre. – Zur Geschichte und Problematik der National­philologien in Europa: 150 Jahre Erste Germanistenversammlung in Frankfurt am Main (1846–1996). Toim Frank Fürbeth, Pierre Krügel, Ernst Erich Metzner, Olaf Müller. Tübingen: Max Niemeyer Verlag, lk 157–168.

H o b s b a w m, Eric 1983. Introduction: Inventing traditions. – The Invention of Tradition. Toim E. Hobsbawm, Terence Ranger. Cambridge: Cambridge University Press, lk 1–14.

H r o c h, Miroslav 2015. European Nations: Explaining Their Formation. London: Verso.

[Indreko, Richard] 1937. Rahvuslike ja kodumaiste teaduste arendamisest. (Kokku­võte mag. R. Indreko poolt kitsamas ringis peetud ettekandest). – Akadeemia, nr 1, lk 11–16.

J e s s e n, Ralph, V o g e l, Jakob (toim) 2002. Wissenschaft und Nation in der europäischen Geschichte. Frankfurt am Main: Campus Verlag.

J o r d a n o v a, Ludmilla 1998. Science and nationhood: Cultures of imagined communities. – Imagining Nations. Toim Geoffrey Cubitt. Manchester: Manchester University Press, lk 192–211.

[Kahk, Juhan] 1983. Rahvuskultuuri uurimisest. [Intervjuu ENSV Teaduste Akadeemia Ühiskonnateaduste Osakonna akadeemik-sekretäri Juhan Kahkiga]. – Sirp ja Vasar 30. III.

K a l e v, Leif, V e t i k, Raivo, J a k o b s o n, Mari-Liis 2015. Metodoloogiline rahvusriiklus ja selle kriitika. – Acta Politica Estica, nr 6, lk 20–36.

K a l j u n d i, Linda, L a a n e s, Eneken, P i k k a n e n, Ilona 2015. Introduction: Historical fiction, cultural memory and nation building in Finland and Estonia. – Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia. Toim L. Kaljundi, E. Laanes, I. Pikkanen. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 26−75.

K a l v i s t e, J[aan] 1936. Rahvuslike teaduste tähtsusest ja nende ülesannetest. – ERK, nr 3–5, lk 78–81.

K e m i l ä i n e n, Aira 2001. „Nation”: A survey of the term in European languages. – Encyclopedia of Nationalism. Toim Athena Leoussi. New Brunswick, NJ–London: Transaction Publishers, lk 203–208.

K r e e m, Tiina-Mall (koost) 2015. Kunstnik ja Kleio. Ajalugu ja kunst 19. sajandil. (Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 5 (10).) Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.

K ö ö r n a, Arno 1986. Teadus rahva teenistuses. Tallinn: Perioodika.

L a a n e s, Eneken, K a l j u n d i, Linda 2013. Eesti ajalooromaani poeetika ja poliitika. Sissejuhatuseks. – Keel ja Kirjandus, nr 8–9, lk 561−578.

L a a s, Jaan 1980. Kultuuriloome katkematus voolus. – Sirp ja Vasar 27. VI.

L a w r e n c e, Paul 2013. Nationalism and history writing. – The Oxford Handbook of the History of Nationalism. Toim John Breuilly. Oxford: Oxford University Press, lk 713–730.

L e e r s s e n, Joep 2006a. Nationalism and the cultivation of culture. – Nations and Nationalism, kd 12, nr 4, lk 559–578.

L e e r s s e n, Joep 2006b. National Thought in Europe: A Cultural History. Amsterdam: Amsterdam University Press.

L e i n b o c k [= Linnus], F[erdinand] 1933. Eesti rahvusteaduste areng: Tuleviku ülesanded ja nende tähtsus eesti rahvuskultuuri arendamisel. – Eesti rahvuskultuur: koguteos Eesti Vabariigi 15. aasta juubeliks. Tartu: Eesti Rahvus­kultuuriline Ühing, lk 50–55.

L o k k, Reigo 2015. Sepistades natsiooni: taasiseseisvunud Eesti etnopoliitilised konfliktid. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis 35.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

L o t m a n, Juri 1999. Sümbol kultuurisüsteemis. – J. Lotman, Semiosfäärist. Tlk Kajar Pruul. Tallinn: Vagabund, lk 221–236.

M c C r o n e, David, M c P h e r s o n, Gayle (toim) 2009. National Days: Constructing and Mobilising National Identity. Basingstoke: Palgrave Macmillan.

M o o r a, Harri 1923. Eesti praegusest rahvuslusest. – Mõtteid valmivast intelligentsist. Tartu: Odamees / Carl Sarap, lk 61–67.

M ä g i s t e, Julius 1937. Rahvuslike teaduste edust Eestis [1. osa]. – Looming, nr 3, lk 358–361.

M ä g i s t e, Julius 1973. Eesti rahvuslikest teadustest paguluses. – Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi aastaraamat I. Stockholm, lk 235–253.

N e y, Gottlieb 1934. Eesti teadus ja teaduslik töö Eestis. – Eesti vaimse kultuuri saavutusi: Eesti Vaimse Kultuuri Päevade puhul 23. II – 25. II 1934. a. Tallinn: Eesti Vaimse Kultuuri Päevade Peakomitee kirjastus, lk 7–26.

N u u t, J[üri] 1946. Progressiivse teaduse ülesandeid Nõukogude Eestis. – Eesti Bolševik, nr 6, lk 408–415.

P u s c h n e r, Uwe 2017. Verwissenschaftlichung der Weltanschauung. Völkische Aspirationen, Strategien und Rezeptionen in der langen Jahrhundertwende. – Handbuch der völkischen Wissenschaften: Akteure, Netzwerke, Forschungsprogramme. Toim Michael Fahlbusch, Ingo Haar, Alexander Pinwinkler. 2. tr. Berlin: De Gruyter, lk 9–18.

Rahvusvahelised rahvusteadused 2014. Artiklikogumik rahvusülikooli 95. juubeliks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

R i g n e y, Ann 2001. Imperfect Histories: The Elusive Past and the Legacy of Romantic Historicism. Ithaca, New York: Cornell University Press.

[Ränk, Gustav] 1943. Saavutusi eesti rahvusteaduste uurimistöös iseseisvuse ajal. Prof. dr. Ränga kõne vabaduspäeva aktusel Tartu Ülikooli aulas. – Postimees 25. II.

S m i t h, Anthony D. 2005. The genealogy of nations: An ethno-symbolic approach. – When is the Nation? Toim Atsuko Ichijo, Gordana Uzelac. London–New York: Routledge, lk 94–112.

S m i t h, Anthony D. 2013. The Nation Made Real. Art and National Identity in Western Europe, 1600–1850. Oxford: Oxford University Press.

S u t r o p, Urmas 2012. Kuidas me mõistame rahvusteadust? – Akadeemia, nr 7, lk 1155–1177.

T a m m, Marek 2005. Rahvuste loomisest ja uurimisest. Vestlus Miroslav Hrochi ja György Schöpfliniga. – Sirp 26. VIII.

T a m m, Marek 2008. History as cultural memory. Mnemohistory and the construction of Estonian nation. – Journal of Baltic Studies, kd 39, nr 4, lk 499–516.

T a m m, Marek 2012. Monumentaalne ajalugu. Esseid Eesti ajalookultuurist. – Loomingu Raamatukogu, nr 28–30. Tallinn: SA Kultuurileht.

T a m m, Marek 2013. Juri Lotman ja kultuurimälu teooria. – Akadeemia, nr 10, lk 1747–1770.

T a m m, Marek 2017. Euroopa rahvuslik ajalookirjutus võrdlevas vaatluses. – Tuna, nr 2, lk 128–138.

T o r o p, Peeter 2011. Tõlge ja kultuur. Tartu–Tallinn: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Ö z k ı r ı m l ı, Umut 2005. Contemporary Debates on Nationalism. Basingstoke: Palgrave Macmillan.

Ö z k ı r ı m l ı, Umut 2010. Theories of Nationalism. A Critical Introduction. Second Edition. Basingstoke: Palgrave Macmillan.

W e i n d l i n g, Paul 2017. Volk und Forschung: eine Wissenschaft für die Nation. – Handbuch der völkischen Wissenschaften: Akteure, Netzwerke, Forschungsprogramme. Toim Michael Fahlbusch, Ingo Haar, Alexander Pinwinkler. 2. tr. Berlin: De Gruyter, lk 1–8.

W e r t s c h, James V. 2002. Voices of Collective Remembering. Cambridge: Cambridge University Press.

W i m m e r, Andreas, G l i c k  S c h i l l e r, Nina 2002. Methodological nationalism and beyond: Nation-state building, migration and the social sciences. – Global Networks, kd 2, nr 4, lk 301–334.