Search
|
Est
Back to top

Life stories of Jakob Hurt’s folklore correspondents

Keywords: folklore collecting, life writing, Jakob Hurt

The focus of this article is on the life writing practices of the members of Jakob Hurt’s folklore collecting network. Jakob Hurt’s campaign of folklore collecting started in 1888. About a year later he felt that the process of collecting was as important as the collected texts and so he asked his correspondents to send him some details about their lives. Hurt’s aim was to publish a special book about the history of the campaign and the people who participated. Though Hurt never wrote the book, the results of his plea are still interesting in many respects.

First, as Hurt’s instructions were rather vague, it is interesting to observe how differently various writers have tackled the task – some texts consist of two sentences embedded in a longer letter, some others are clearly delineated texts with a title and conclusions, taking several pages. Some texts resemble life stories presented in bureaucratic settings, some others seem to be inspired by the confessional life stories in religious movements.

Secondly, it seems that for many Hurt’s co-workers it was the first time ever to write about themselves. It is therefore really intriguing to see how they overcome the feeling that the story of their life is hardly something worth recording.

In the article I discuss the main themes covered in the writings of many correspondents, as well as the way these narratives are embbeded in their folklore collections. Further, I am interested in the potential addressee they keep in mind while writing.

Katre Kikas (b. 1981), MA, Estonian Literary Museum, Department of Folklore, Researcher; University of Tartu, Doctoral Student, katreki@folklore.ee

References

Arhiiviallikad

H – Jakob Hurda rahvaluulekogu Eesti Rahvaluule Arhiivis

Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv, f 43. Jakob Hurda kogu:

KM EKLA, f 43, m 14 – Helene Maaseni kirjad Jakob Hurdale.

KM EKLA, f 43, m 17 – Jaan Pindi kirjad Jakob Hurdale.

 

Kirjandus

H i n r i k u s, Rutt 2016. Eesti autobiograafilise kirjutuse kujunemisest 18. sajandist II maailmasõjani. – R. Hinrikus, Kahe vahel. Artikleid kirjandusest ja elulugudest. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, lk 200–221.

H u r t, Jakob 1888. Viies aruanne Eesti vanavara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. 1. juunil 1888. – Olevik 6. VI; Postimees 6. VI.

H u r t, Jakob 1889a. Üleüldine aruanne Eesti vanavara korjamisest aastal 1888. – Postimees 17. I, 21. I.

H u r t, Jakob 1889b. Kaheskümnes neljas aruanne Eesti vanavara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. 10. veebruaril 1889 – Olevik 13. II; Postimees 18. II, 21. II.

H u r t, Jakob 1889c. Viieskümnes tõine aruanne Eesti vanavara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. 30. novembril 1889. – Olevik 4. XII; Postimees 16. I 1890.

H u r t, Jakob 1889d. Viieskümnes neljas aruanne Eesti vanavara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. 14. detsembril 1889. – Olevik 18. XII; Postimees 8. II 1890.

H u r t, Jakob 1891a.Kuueskümnes kaheksas aruanne Eesti vanavara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. 10. januaril 1891. – Olevik 21. I; Postimees 29. I.

H u r t, Jakob 1891b. Seitsmeskümnes aruanne Eesti vanavara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. 24. aprilil 1891. – Olevik 6. V; Postimees 7. V.

H u r t, Jakob 1892a. Seitsmeskümnes seitsmes aruanne Eesti vanavara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. 29. veebruaril 1892. – Olevik 9. III; Postimees 12. III.

H u r t, Jakob 1892b. Kaheksakümnes tõine aruanne Eesti vanavara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. 14. oktobril 1892. – Olevik 19. X; Postimees 26. X, 28. X.

H u r t, Jakob 1893a. Kaheksakümnes seitsmes aruanne Eesti vanavara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. 16. juulil 1893. – Olevik 26. VII; Postimees 26. VII.

H u r t, Jakob 1893b. Kaheksaskümnes kaheksas aruanne Eesti vanavara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. 11. augustil 1893. – Postimees 16. VIII; Olevik 16. VIII.

H u r t, Jakob 1895a. Sajas üheksas aruanne Eesti vanavara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. 24. januaril 1895. – Olevik 31. I; Postimees 8. II, 9. II; Eesti Postimees 4. II.

H u r t, Jakob 1895b. Sada kuuestõistkümnes aruanne Eesti vanavara korjamisest ja keelemurrete uurimisest. 30. oktobril 1895. – Olevik 7. XI; Postimees 4. XI; Eesti Postimees 8. XII.

H u r t, Jakob 1989. Mida rahvamälestustest pidada. Artiklite kogumik. Koost Ülo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat.

K a u r a n e n, Kaisa 2009. Menneisyyden muistiinpanojen kirjo. – Työtä ja rakkautta. Kansanmiesten päiväkirjoja 1834–1937. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 6–21.

K i k a s, Katre 2014. Folklore collecting as vernacular literacy: establishing a social position for writing in the 1890s Estonia. – Vernacular Literacies – Past, Present and Future. Toim Ann-Catrine Edlund, Susanne Haugen, Lars-Erik Edlund. Umeå: Umeå University, Royal Skyttean Society, lk 221–235.

K i k a s, Katre 2015. Matthias Johann Eisen ja tema kaastöölised seitsme Moosese pärimust piiritlemas. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 711−727.

K i k a s, Katre 2016. Rahvajutust ajalugu otsimas. Muinasjutt Rahurikkujast, Siniussist ja Truuvaarist 1890. aasta ajakirjanduses. – Transmeedialised siirded. Paar sammukest XXIX. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2012–2013. Toim ja koost Kanni Labi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, lk 15−42.

K i k a s, Katre 2017. Rahvaluule kogumine epistolaarses kontekstis. Helene Maaseni kirjad Jakob Hurdale. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 272–290.

K u i s m i n, Anna 2013a. Rahvaan runot. Tuli taas kynälle kyyti. – Kynällä kyntäjät. Kansan kirjallistuminen 1800-luvun Suomessa. Toim Lea Laitinen, Kati Mikkola. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 185–214.

K u i s m i n, Anna 2013b. Päiväkirjat ja omaelämäkerrat. Aikain muistot ja kokemusten koulut. – Kynällä kyntäjät. Kansan kirjallistuminen 1800-luvun Suomessa. Toim Lea Laitinen, Kati Mikkola. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 60–97.

K u r v e t - K ä o s a a r, Leena 2010. Mõtete rägastikus: autobiograafiast omaelulookirjutuseni. – Methis. Omaelulookirjutus Eesti kultuuriloos, nr 5–6, lk 7–19.

S a l m i - N i k l a n d e r, Kirsti 2013. Käsinkirjoitetut lehdet. Yhteisöllisen kirjoittamisen ensiaskeleita. – Kynällä kyntäjät. Kansan kirjallistuminen 1800-luvun Suomessa. Toim Lea Laitinen, Kati Mikkola. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, lk 384–409.

S h e r i d a n, Dorothy, S t r e e t, Brian, B l o o m, David 2000. Writing Ourselves. Mass-Observation and Literacy Practices. New Jersey: Hampton Press inc.