Search
|
Est
Back to top

üpris – indigenous or loanword?

Keywords: lexicology, etymology, Estonian

The article discusses the etymology of üpris, which is a common word in standard Estonian. There are different hypotheses about its origin, but still no consensus. In the 17th–19th-century Estonian writings the word usually means either ’very’ or ’great; wonderfully’, in the 19th century also ’rather’, like to-day. Reports of its dialectal use are rare. Most probably we have here a loanword expressing superlativity. Phonetically and semantically, as well as according to dialect material the source word could have been ypperst (dial. also ypp(e)rster etc) ’the most wonderful; most wonderfully’ originating in Old Modern Swedish. However, the donor language can also be seen in Low German, where upperst(e) (cf. the Baltic German üpperste) means ’the most noble/important; the highest, main etc’.

 

Vilja Oja (b. 1945), PhD, Institute of the Estonian Language, vilja.oja@eki.ee

References

AP = Agenda Parva. In commodiorem vsum Sacerdotum Prouinciæ Liuoniæ conscripta. Brunsbergæ: Typis Georgij Schönfels, 1622.

A r i s t e, Paul 1962. Kust on pärit sõna üpris? – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 294–295.

EES = Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar 2012. Eesti etümoloogia-sõnaraamat. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

EEW = Julius Mägiste 1982–1983. Estnisches etymologisches Wörterbuch. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.

EKG = Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu” 2., täiendatud ja parandatud trükk. Toim Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks, Piret Voll. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009. http://www.eki.ee/dict/ekss/ (12. IV 2017).

EMSUKA = Eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv. Eesti Keele Instituut. Tallinn.

GO = Gotländsk ordbok på grundval av C. och P. A. Säves samlingar. Kd 2 (O–Ö). Toim Herbert Gustavson. Visby: Ödins Förlag AB, 1991.

G u t t s l a f f, Johannes 1648. Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam. Dorpati Livonorum: Johannes Vogel.

G ö s e k e n, Heinrich 1660. Manuductio ad Linguam Oesthonicam. Anführung Zur Öhstnischen Sprache. Reval: Gedruckt und verlegt von Adolph Simon.

H a b i c h t, Külli, K i n g i s e p p, Valve-Liivi, P i r s o, Urve, P r i l l o p, Külli 2000. Georg Mülleri jutluste sõnastik. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 12. Toim Jaak Peebo. Tartu: Tartu Ülikool.

H e l l q u i s t, Elof 1922. Svensk etymologisk ordbok. Lund: C. W. K. Gleerups. http://runeberg.org/svetym/ (12. IV 2017).

H e l l q u i s t, Elof 1966. Svensk etymologisk ordbok. Kd 2 (O–Ö). Lund: C. W. K. Gleerups (3. tr).

H u p e l, August Wilhelm 1780. Ehstnische Sprachlehre für beyde Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständigen Wörterbuch. Riga–Leipzig: Johann Friedrich Hartknoch.

K i n g i s e p p, Valve-Liivi, R e s s, Kristel, T a f e n a u, Kai 2010. Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Tartu: Tartu Ülikool.

KKS = Karjalan kielen sanakirja. Kd 6 (T–Ö). Toim Raija Koponen. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XVI. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 25.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura 2005.

K o b o l t, Erich 1990. Diedeutsche Sprache in Estland am Beispiel der Stadt Pernau. Lüneburg: Nordostdeutsches Kulturwerk.

K ö b l e r, Gerhard 2014. Mittelniederdeutsches Wörterbuch. 3. Auflage. http://www.koeblergerhard.de/mndwbhin.html (12. IV 2017).

L ö n n r o t, Elias 1930. Suomalais-ruotsalainen sanakirja. Finskt-svenskt Lexicon. Lisävihko. Toim A. H. Kallio. Werner Söderström Osakeyhtiö.

L ü b b e n, August 1993. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch. Vollendet von Christoph Walther. Kordustrükk 1888. a ilmunud väljaandest. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft.

M a r k a r d, Johann Sebastian 1656. Auffmunterung zur Dankbarkeit an Lifland. Für die Ausbreitung des gottlichen Worts daselbs.– Albert Saareste, A. R. Cederberg. Valik eesti kirjakeele vanimaid mälestisi, I. (Akadeemilise Emakeele Seltsi Toimetisi XVI.) Tartu: Akadeemilise Emakeele Seltsi kirjastus, lk 137–139. http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276630/249108/ (12. IV 2017).

M o l l e r, Arvid 1756. Kort Beskrifning Öfwer Est- och Lifland, Jemdte undersökning Om Dessa Länders Inbyggares i synnerhet det Estniska och Finska Folkslagets Ursprung. Wästerås. http://hdl.handle.net/10062/27496  (12. IV 2017).

NS = Nykysuomen sanakirja. Kd 6 (Ts–Ö). Porvoo–Helsinki: Werner Söderström Osakeyhtiö, 1961.

RES = Rootsi-eesti sõnaraamat. Svensk-estnisk ordbok. Üldtoimetaja Virve Raag. (Nordistica Tartuensia.) Tallinn: Valgus, 2004.

R i e t z, Johan Ernst 1962 [1862–1867]. Svenskt dialektlexikon: ordbok öfver svenska allmogespråket. Faksimile. Lund: Gleerup. http://runeberg.org/dialektl/ (12. IV 2017).

RLU = Russisch-livländische Urkunden / Русско-ливонскiе акты. Собранные К. Е. Напьерскимь. Изданы Археографическою комиссіею. Санктпетербургъ: Академіа наукь, 1868.

S a a r e s t e, Andrus 1938. Agenda Parva (1622) keelest. – Eesti Keel, nr 7–8, lk 196–213.

S c h i l l e r, Karl, L ü b b e n, August 1880. Mittelniederdeutsches Wörterbuch, V. Bremen: Kühtmann. https://www.rzuser.uni-heidelberg.de/~cd2/drw/F6/schill5/liste.htm (12. IV 2017).

SKES = Erkki Itkonen, Aulis J. Joki, Reino Peltola 1978. Suomen kielen etymologinen sanakirja. (Lexica Societatis Fenno-Ugricae XII.) Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

SO = Svensk ordbok utgivna av Svenska Akademien. Norstedt, 2009. http://www.saob.se/so/visa.php?id=571988413 (12. IV 2017).

S t a h l, Heinrich 1637. Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen. Revall: Druckts Chr Reusner der älter, in Verlegung des Authoris. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101060 (12. IV 2017).

T h o r H e l l e, Anton 1732. Kurzgefaßte Anweisung zur Ehstnischen Sprache, in welcher mitgetheilet werden. I Eine Grammatica. II Ein Vocabularium. III Proverbia. IV Ænigmata. V Colloquia. Auf Gutbefinden des Herrn Autoris, mit einer Vorrede herausgegeben von Eberhard Gutsleff. Halle: Gedruckt bey Stephan Orban. http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:100071 (12. IV 2017).

Turu käsikiri 1925. http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Turu/turut.htm  (12. IV 2017).

VAKK Müller 1600 = Vana kirjakeele korpus. Georg Mülleri 1. jutlus. http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Myller/myllerj.htm (12. IV 2017).

V a l m e t, Aino 1969. Märkmeid 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eesti juhulaulude keele sõnavara kohta. – Emakeele Seltsi aastaraamat 14–15 (1968–1969). Tallinn: Eesti Raamat, lk 95–113.

V e n d e l l, Herman 1907. Ordbok öfver de östsvenska dialekterna, 4. (Skrifter utgivna af svenska Litteratursällskapet i Finland LXXIX.) Helsingfors.

V e s t r i n g, Salomo Heinrich 1998 [?1730]. Lexicon esthonico germanicum concinnatum à S. H. Vestring. Toim Ellen Kaldjärv. http://www.folklore.ee/~kriku/VESTRING/ (12. IV 2017).

V i i r e t, J. 1940. Adverbi üpris algupärast. – Eesti Keel, nr 5, lk 106–109.

VMS = Väike murdesõnastik. II. Toim Valdek Pall. Koost Anu Haak, Evi Juhkam, Marja Kallasmaa, Ann Kask, Ellen Niit, Piret Norvik, Vilja Oja, Aldi Sepp, Jaak Simm, Jüri Viikberg. Eesti NSV Teaduste Akadeemia. Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1989.

W e s s é n, Elias 1979. Våra ord. Nacka: Esselte Herzogs. http://runeberg.org/varaord/ (12. IV 2017).

W i e d e m a n n, Ferdinand Johann 1869. Ehstnisch-deutsches Wörterbuch. St. Petersburg.

W i e d e m a n n, Ferdinand Johann 1973. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus.