Search
|
Est
Back to top

Congeniality in the translations of ancient literature: discussions proceeding from the Estonian translation of Livy’s Ab urbe condita

Keywords: translation criticism, translation theory, congeniality, literary studies, Roman historical literature,  ancient Greek literature, Titus Livius (Livy)

The principles of translation and commenting on classical literature are discussed on the example of an Estonian translation of Livy’s „History of Rome” (Ab urbe condita), Book 1. According to the translators Kristi Viiding, Mart Noorkõiv and Tuuli Triin Truusalu, they followed Johannes Aavik’s principle of team translation. The article points out that although the translation is largely successful, the translation strategy applied obviously deviates from the one claimed to have been used. Notably, the core concept of Aavik’s idea is congeniality, meaning that team translation can hardly succeed without a unifying editor who has the closest stylistic empathy with the source author. Among Estonian translators of classical texts, this criterion has hitherto been best fulfilled by Maria-Kristiina Lotman and Kai Tafenau. The final half of the article addresses the translators commentary,  which, besides the basic and advanced comments helping the reader to understand the contents and historical background, should contain commentator-centered congenial explanations, which are lacking in the publication discussed due to the compilation method used in the commentary for the given translation. The inappropriateness of the compilation method is proved by the ambiguities and errors mostly occurring in the commentaries on Greek literature and culture. Hopefully, the trio of translators will succeed even better in the future, when truly adopting the principle of congeniality in both translating and commenting.

 

Janika Päll (b. 1965), PhD in Classical Philology, Research Centre of the University of Tartu Library, Senior Researcher, janika.pall@ut.ee

 

References

A a v i k, Johannes 2010. Ideepe. Johannes Aaviku ideede päevik. Väljaande koost ja peatoim Helgi Vihma. Tallinn: Johannes Aaviku Selts, TEA.

Dionysios Halikarnassosest 1937–1950 = The Roman Antiquities of Dionysius of Halicarnassus. With an English Translation of Earnest Cary. (The Loeb Classical Library.) London: Heinemann.

E d w a r d s, Henry John 1968 [1912]. Introduction. – Titi Livi ab Urbe condita libri. Praefatio, liber primus. Cambridge: Cambridge University Press, lk xi-lv.

Hannibal... 1865 = Hannibal ja Julius Tsäsar. – Eesti Postimehe Jututuba. Eesti Postimehe I lisaleht 28. XII, lk 205–208.

K a j u, Katre 2014. Tallinna rootsiaegsed haridustrükised ja koolielu. – Tallinna linna- ja gümnaasiumitrükikoda (1634–1828). Näituse kataloog. Koost K. Kaju. Tallinn: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Tallinna Linnaarhiiv, lk 37–92.

K l e i s, Richard 1980. Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn: Valgus.

L a t a c z, Joachim 2000. Einleitung zur Homer-Kommentar. – Homers Ilias: Gesamtkommentar. Prolegomena. München–Leipzig: Saur, lk 1–26.

L i l l, Anne 2004. Tragöödialeksikon. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

L i v i u s, Titus 2016. Linna asutamisest alates. Esimene raamat. Tlk, komment Kristi Viiding, Mart Noorkõiv, Tuuli Triin Truusalu. Tallinn: TLÜ Kirjastus.

M c D o n a l d, Alexander Hugh 1957. The Style of Livy. – The Journal of Roman Studies, kd 47, nr 1–2, lk 155–172. http://www.jstor.org/stable/298581? seq=1#page_scan_tab_contents

P õ l d m ä e, Jaak 1978. Eesti värsiõpetus. Tallinn: Eesti Raamat.

P ä l l, Janika 2007. Form, style and syntax. Towards a statistical analysis of Greek Prose rhythm: On the example of „Helen’s encomium” by Gorgias. (Dissertationes studiorum graecorum et latinorum Universitatis Tartuensis 3.) Tartu: Tartu University Press.

P ä l l, Janika, V o l t, Ivo, N ä r i p ä, Neeme, K u r s, Kristin 2014. Eesti Antiigitõlke bibliograafia (EAB). Versioon 1.0. Tartu Ülikool, klassikalise filoloogia õppetool. http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/18422

R e i n, Kaarina 2000. Dramatic Effects in Herodotus’ Historical Narrative: Hdt.VII 44–57. Tartu Ülikool. Magistritöö. (Arvutil trükitud käsikiri TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži raamatukogus.)

S c h w a r z e, Sabine 1999. „Il traduttore a chi legge”: Übersetzervorreden als „Fliegenwedel” und Ort theoretischer Reflexion. – Gelehrsamkeit in Deutschland und Italien im 18. Jahrhundert. Toim Giorgio Cusatelli, Maria Lieber, Heinz Thoma, Eduardo Tortarolo. Tübingen: Max Niemeyer; De Gruyter, lk 127–149.

S c h w a r z e, Sabine 2011. Die Übersetzungskultur in Italien. 195. Übersetzerische Rezeption antiker Klassiker in Italien vom Mittelalter bis zur Mitte des 19. Jahrhunderts. – Übersetzung, Translation, Traduction. Ein internationales Handbuch. Teil 3. Toim Harald Kittel, Armin Paul Frank, Norbert Greiner, Theo Hermans, Werner Koller, José Lambert, Fritz Paul. Berlin–Boston: Walter De Gruyter, lk 1940–1950.

S t e i n r ü c k, Martin 2007. À quoi sert la métrique? Grenoble: Millon.

S ü t i s t e, Elin 2009. Märksõnu eesti tõlkeloost 1906–1940. Tõlkediskursust organiseerivad kujundid. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 908−924.

T r o n s k i, Jossif 1949. Antiikkirjanduse ajalugu. Tartu: Teaduslik Kirjandus.

Vanakreeka kirjanduse antoloogia.Tallinn: Varrak, 2006.