Search
|
Est
Back to top

On the dictionary of Estonian surnames

Keywords: onomastics, surnames, dictionaries, etymology

In 2016 a new project was started aiming at compiling a dictionary of Estonian surnames. Most of the Estonian surnames were given in 1826–1834, while a signifi­cant part of the surnames were Estonianized in the 1920s and 1930s. The dictio­nary will comprise about 6 000 surnames that are selected based on the frequency of surnames in the Estonian population register (in order to be included the frequency has to be 30 or more) and the availability of historical records (only names given in Estonia will be included). Besides etymology, a surname entry will include data on pronunciation and declension (still subject to discussion), frequency in 2017, data on the giving and change of the surname, original geographical distribution of the name, possible folklore on the naming reasons, and source references. As the study of Estonian surnames has not been as intensive as with place names or even first names, the compilation of the dictionary must involve a lot of research. As an example, 30 name entries are presented for further feedback.

 

Marja Kallasmaa (b. 1950), PhD, Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer, marja.kallasmaa@eki.ee

Udo Uibo (b. 1956), Institute of the Estonian Language, Senior Lexicographer, udo.uibo@eki.ee

Peeter Päll (b. 1961), PhD, Institute of the Estonian Language, Head of Language Planning, peeter.pall@eki.ee

 

References

Allikad

EAA = Rahvusarhiiv. Endise Eesti Ajalooarhiivi fonditähis

EEA.1 Eestimaa rootsiaegne kindralkuberner

EEA.1228 EELK Lüganuse kogudus

EEA.1231 EELK Viru-Nigula kogudus

EEA.1267 EELK Kanepi kogudus

EEA.1294 EELK Jaani kogudus

EEA.1864 Eestimaa kubermangu revisjonilehtede kollektsioon

EEA. 1865 Liivimaa kubermangu revisjonilehtede kollektsioon

EEA.2072 Kaardikogu

EEA.5433 Petserimaa ja Narva-taguste valdade elanike perekonnanimede panemise komisjonid

KN = Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteek

Must = Must, Aadu. Onomastika andmebaas. http://www.ra.ee/apps/onomastika/index.php/et (3. XI 2017)

 

Kirjandus

Duden 2005 = Familiennamen. Herkunft und Bedeutung von 20 000 Nachnamen. Bearbeitet von Rosa und Volker Kohlheim. Mannheim–Leipzig–Wien–Zürich: Dudenverlag.

EKMS = Saareste, Andrus 1958–1968. Eesti keele mõisteline sõnaraamat I–IV. Stockholm: Vaba Eesti.

EKNR = Eesti kohanimeraamat. Koost Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop. Toim Peeter Päll, Marja Kallasmaa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.

EMS = Eesti murrete sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 1994–.

EN = Eesti nimi. Valik uusi perekonnanimesid. (Akadeemilise Emakeele Seltsi toimetised XXVII.) Toim Julius Mägiste, Elmar Elisto. Tartu, 1935.

H e i n t z e, Albert 1908. Die deutschen Familiennamen geschichtlich, geographisch, sprachlich. Halle: Buchhandlung des Waisenhauses.

H e n n o, Kairit 2000. Eesti priinimed. Jaani kihelkond. Eesti Keele Sihtasutus, s.l.

J o h a n s e n, Paul (toim) 1925. Vanem Tallinna Jaani haigemaja vakuraamat. 1435–1507 / Das älteste Wackenbuch des Revaler St. Johannis-Siechenhauses. 1435–1507. (Tallinna linna arhiivi väljaanded IV (2) /  Publikationen aus dem Revaler Stadtarchiv IV (2).) Tallinn: Eestimaa Trükikoda.

Lisa = Regionaalministri 25. veebruari 2005. a määruse nr 8 „Liiga laialdase kasutusega perekonnanimede loetelu kehtestamine” lisa (regionaalministri 06.10.2013. a määruse nr 11 sõnastuses).

M u s t, Aadu 2000. Eestlaste perekonnaloo allikad. Ajalooarhiiv. Tartu Ülikooli arhiivinduse õppetool. Tartu: Kleio.

M u s t, Aadu 2015. Perekonnaloo uurija käsiraamat. Tallinn: Hea Lugu.

PA IV = Polnische Akten IV. 1583–1590. Toim Oleg Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 6. München, 1973.

R a j a n d i, Edgar 1966. Raamat nimedest. Tallinn: Eesti Raamat.

R a j a n d i, Edgar, T a r a n d, Helmut 1966. Meie perekonnanimede liigitamisest ja seletamisest. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 393–402.

R a j a n d i, Edgar, Tarand, Helmut 1966. Perekonnanimedest ja nende uurimise ülesannetest. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 226–231.

Rev 1601 = Die Revision Livlands 1601. Estnisches Siedlungsgebiet. Toim Oleg Roslavlev. Hefte zur Landeskunde Estlands. Heft 3. Wolfratshausen–Waldram.München, 1967.

R o s l a v l e v, Oleg 1977. Das Pernauer Land Ende 17. Jh. – Zur Siedlungsgeschichte Estlands. Heft 4. München.

S a a r, Eva 2015. Vene õigeusu eesnimed vadja, isuri ja seto keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 61 (2015). Tallinn: Emakeele Selts, lk 167–186.

S a a r e s t e, Andrus 1935. Eesti liignimedest varemalt, nüüd ja tulevikus. Tallinn: Nimede eestistamise toimkonna kirjastus.

S c h m i d t 1844 = Generalcharte von Ehstland in 2 Blättern. Mit Unterstützung des Vereins der Merino Zucht zu Orrehhoff. Hrsg. von J. H. Schmidt. [Berlin?] 1844.

S c h m i d t 1871 = Karte von Ehstland mit den Kreis-, Polizeidistricts- und Guts-Grenzen so wie den Plänen der Städte neu umgearbeitet und herausgegeben von Hofrath J. H. Schmidt. [1871, täiend. 1876.]

S t a c k e l b e r g, Baron F. 1928. Das älteste Wackenbuch der Wiek (1518–1544). – Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat / Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft 1927. Tartu, lk 78–254.

T u p i k o v 1903 = Словарь древне-русскихъ личныхъ собственныхъ именъ. Трудъ Н. М. Тупикова. С-Петербургъ.

Unbegaun 1995 = Б.-О. Унбегаун, Русские фамилии. Перевод с английского. Москва: Прогресс-Универс.

V a b a, Lembit 2017. Kuidas Liivimaa läti talupojad said endale perekonnanimed – vaade peeglisse. – Keel ja Kirjandus, nr 6, lk 481–485.

V i l k u n a, Kustaa 2003. Etunimet. Avustajat Marketa Huitu ja Pirjo Mikkonen. Helsingissä kustannusosakeyhtiö Otava.

VMS = Väike murdesõnastik I–II. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus, 1982–1989. http://www.eki.ee/dict/vms/ (3. XI 2017).

Wd = Wiedemann, Ferdinand Johann. Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest [1893]. Tallinn: Valgus, 1973.