Search
|
Est
Back to top

The verb saama ’to get’ in grammatical constructions

Keywords: polysemy, grammaticalization, construction, verb saama ’to get’, written Estonian

In the present article an overview is given of the development of the grammatical functions of the Estonian polysemous and polyfunctional verb saama ’get; can, become’. The article is a follow-up to an overview of the lexical usages of the same verb (Habicht, Tragel 2014). saama is an old Estonian verb with a long history of grammaticalization from a lexical motion verb to a modal auxiliary and to an auxiliary verb used in future constructions. The verb saama is frequent both in early and modern written Estonian, in particular due to the various grammatical functions expressed by saama-constructions. The Estonian saama-constructions contain non-finite verb forms such as the -ma infinitive (the original function of which is lative, referring to change as a directed process), -da infinitive (the original function of which is object, referring to acquisition as an object-bound process), and -nud-tud participles (the original function of theirs is resultative, referring to a change). The Estonian passive construction of saama is a typological vessel of the properties and functions of both get-passive and become-passive, because the full verb of saama used to have and still has both of the meanings. Considering the use of the word and its constructions from 16th to 21st centuries, we suggest a grammaticalisation chain for the Estonian saama. 

Ilona Tragel (b. 1968), PhD, University of Tartu, Institute of Estonian and General Linguistics, Associate Professor of General Linguistics; Estonian Institute / Beijing Foreign Studies University, Lecturer of Estonian, ilona.tragel@ut.ee

Külli Habicht (b. 1964), PhD, University of Tartu, Institute of Estonian and ­General Linguistics, Senior Researcher, kulli.habicht@ut.ee 

References

Võrguviited

CHILDES. http://childes.psy.cmu.edu/data/other/

Eesti kirjakeele korpus. http://www.cl.ut.ee/korpused/baaskorpus

Eesti murrete korpus. http://www.murre.ut.ee/murdekorpus/

EKSS = Eesti keele seletav sõnaraamat. http://www.eki.ee/dict/ekss/

etTenTen veebilehtede korpus. http://www2.keeleveeb.ee/dict/corpus/ettenten/about.html

Tartu Ülikooli vana kirjakeele korpus (VAKK). http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/korpused

 

Kirjandus

A h r e n s, Eduard 1853. Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Zweite umgearbeitete Auflage. Reval: In Commission bei Kluge und Ströhm.

A u w e r a, Johan van der, P l u n g i a n, Vladimir 1998. Modality’s semantic map. – Linguistic Typology, nr2, lk 79–124.

D a h l, Östen 2000. The grammar of future time reference in European languages. – Tense and Aspect in the Languages of Europe. Toim Östen Dahl. Berlin: Mouton de Gruyter, lk 309–328.

D i e d r i c h s e n, Elke 2012. What you give is what you get? On reanalysis, semantic extension and functional motivation with the German bekommen-passive con­struction. –  The Art of Getting: get verbs in European languages from a synchronic and diachronic point of view. Toim Alexandra N. Lenz, Gudrun Rawoens. Special Issue of Linguistics, kd 50, nr 6, lk 1163–1204.

E r e l t, Mati 2003. Syntax. – Estonian Language. (Linguistica Uralica Supplementary Series 1.) Toim Mati Erelt. Tallinn: Estonian Acadamy Publishers, lk 93–129.

E r e l t, Mati 2011. Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Tallinn: Emakeele Selts.

E r e l t, Mati 2013. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. (Tartu Ülikooli eesti keele osakonna preprindid 4.) Tartu.

H a b i c h t, Külli 2001. Eesti vanema kirjakeele leksikaalsest ja morfosüntaktilisest arengust ning Heinrich Stahli keele eripärast selle taustal. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 10.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

H a b i c h t, Külli, T r a g e l, Ilona 2014. Verbiga saama väljendatud leksikaalsed kategooriad ja konstruktsioonid. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 826–844.

H a b i c h t, Külli, P i i r o j a, Piret, T r a g e l, Ilona 2015. Eesti võtma-tuleviku lugu. – Emakeele Seltsi aastaraamat 60 (2014). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 19–50.

H a s p e l m a t h, Martin 1994. Passive participles across languages. – Voice: Form and Function. Toim B. Fox, P. Hopper. Amsterdam–Philadelphia: Benjamins, lk 151–177.

H e i n e, Bernd 1993. Auxiliaries: Cognitive Forces and Grammaticalization. New York: Oxford University Press.

H e i n e, Bernd, K u t e v a, Tania 2002. World Lexicon of Grammaticalization. Cambridge: Cambridge University Press.

H e i n e, Bernd, K u t e v a, Tania 2003. On contact-induced grammaticalization. – Studies in Language, kd 27, nr 3, lk 529–572.

H e i n e, Bernd, K u t e v a, Tania 2005. Language Contact and Grammatical Change. Cambridge: Cambridge University Press.

H o p p e r, Paul J. 1991. On some principles of grammaticalization. – Approaches to Grammaticalization. Kd I. Toim Elizabeth Closs Traugott, Bernd Heine. Amsterdam–Philadelphia: Benjamins, lk 17–36.

K a n g a s n i e m i, Heikki 1992. Modal Expressions in Finnish. (Studia Fennica: Linguistica 2.) Helsinki: Finnish Literature Society.

K e h a y o v, Petar, T o r n – L e e s i k, Reeli 2009. Modal verbs in Balto-Finnic. – Modals in the Languages of Europe. (Empirical Approaches to Language Typology 44.) Toim Björn Hansen, Ferdinand de Haan. Berlin–New York: Mouton de Gruyter, lk 363–401.

K l e t t e n b e r g, Reet 2007. Permissiivkonstruktsioon eesti kirjakeeles. Magistritöö. Käsikiri TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis. Tartu.

L i n d s t r ö m, Liina, T r a g e l, Ilona 2007.Eesti keele impersonaali ja seisundipassiivi vahekorrast adessiivargumendi kasutuse põhjal. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 532–553.

L i n d s t r ö m, Liina, T r a g e l, Ilona 2010. Possessive perfect construction in Estonian. – Folia Linguistica, kd 44, nr 2, lk 371–400.

M e t s l a n g, Helle 1994a. Temporal Relations in the Predicate and the Grammatical System of Estonian and Finnish. (Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen tutkimusraportteja 39.) Oulu: University of Oulu dissertation.

M e t s l a n g, Helle 1994b. Eesti ja soome – futuurumita keeled? – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 534–547; nr 10, lk 443–453.

M e t s l a n g, Helle 1997. Eesti keele ja teiste soome-ugri keelte futuurumi arenguid. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 226–231.

M e t s l a n g, Helle 2011. Some grammatical innovations in the development of Estonian and Finnish: Forced grammaticalization. – Linguistica Uralica, nr 4, lk 241–256.

M ä g i s t e, Julius 1936. Eesti saama-futuurumi algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest. – Eesti Keel, nr 3, lk 65–92.

N o l a n, Brian 2012. The get constructions of Modern Irish and Irish English: get-passive and get-recipient variations. – The Art of Getting: get verbs in European languages from a synchronic and diachronic point of view. Toim Alexandra N. Lenz, Gudrun Rawoens. Special Issue of Linguistics, kd 50, nr 6, lk 1111–1161.

P a j u s a l u, Renate, T r a g e l, Ilona, V e i s m a n n, Ann, V i j a, Maigi 2004. Tuumsõnade semantikat ja pragmaatikat. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 5.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

P e n j a m, Pille 2008. Eesti kirjakeele da- ja ma-infinitiiviga konstruktsioonid. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 23.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

P r a s s, Kerli 2011. saama- ja hakkama-tulevik tänapäeva eesti kirjakeeles. – Oma Keel, nr 2, lk 39–47.

R o s s, Kristiina 2013. Vanad uuendused lõuna- ja põhjaeesti keeles. – Emakeele Seltsi aastaraamat 58 (2012). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 210–224.

S a u k k o n e n, Pauli 1966. Itämerensuomalaisten kielten tulosijainfinitiivirakenteiden historiaa I. Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura.

S w e e t s e r, Eve E. 1990. From Etymology to Pragmatics: Metaphorical and Cultural Aspects of Semantics Structure. (Cambridge Studies in Linguistics 54.)Cambridge: Cambridge University Press.

T r a g e l, Ilona 2003. Eesti keele tuumverbid. (Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 3.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

T r a g e l, Ilona 2004. Tuumverbi ja da-infinitiivi ühendid. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli preprint I.) Tartu.

T r a g e l, Ilona 2007. Modaalverbide saama/saada ja võima/voida vastandkasutus eesti ja soome keeles. – Grammatika és kontextus – új szempontok az uráli nyelvek kutatásában. (Urálisztikai tanulmányok 17.) Toim M. Csepregi, V. Masonen. Eötvös Loránd Tudományegyetem, Finnugor Tanszék, Budapest, 2004. április 4-7. Eötvös Loránd University, lk 331−338.

T r a g e l, Ilona, Habicht, Külli 2012. Grammaticalization of the Estonian saama ’get’. – The Art of Getting: get verbs in European languages from a synchronic and diachronic point of view. Toim Alexandra N. Lenz, Gudrun Rawoens. Special Issue of Linguistics, kd 50, nr 6, lk 1371–1412.

T r a u g o t t, Elizabeth Closs 1989. On the rise of epistemic meanings in English: An example of subjectification in semantic change. – Language, kd 65, nr 1, lk 31–55.

U i b o a e d, Kristel 2013. Verbiühendid eesti murretes. (Dissertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 34.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.