Search
|
Est
Back to top

On the poetics of transgressive literature (I): some examples from contemporary Estonian literature

Keywords: transgressive literature, contemporary Estonian literature, transgression, postmodernism, event, abject, scandal, carnival, graphic description, reflexivity

 

Transgressive poetics is a genre-appropriate selection of devices to describe deviant behaviour and phenomena regulated by prohibitions. The article presents a two-level approach starting from the theoretical framework of transgressive literature, which is subsequently filled in with examples of transgression found in contemporary Estonian literature. At first, the general concept of transgression is discussed based on Georges Bataille, which is followed by the description of a transgressive work of literature as an event formatted by provocation and scandal. The transgressive nature of the conditions and phenomena ousted from this or that culture is also explained using Julia Kristeva’s theory of abjection and the concept of Carnival as influenced by Mikhail Bakhtin’s oeuvre. In contemporary Estonian literature the transgressive element emerges in the period 1996–1998, when several works (e.g., in the first place Sven Kivisildnik’s Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist („The Estonian Soviet Writers’ Union as in 1981: the essentials”), Peeter Sauter’s Kõhuvalu („Stomach-ache”) and Lauakõne („Toast”), and also Toomas Vint’s opening works of his post-modern period and Kaur Kender’s Iseseisvuspäev („Independence Day”) provoked a lively controversy spreading beyond literary life. Kaur Kender’s novel „Check Out” of 2001 can be regarded as emblematic of the transgression aesthetics of the time. In the Estonian literature published after the restoration of independence the recurrent transgressive themes include taboos of depicting sexuality and violence, to a somewhat lesser degree also criticism of national sanctity, addictive behaviour and gay identity. From the aspect of genre poetics the transgressive experience of contemporary Estonian literature reveals a gradual increase of graphicality and the visualizable element in descriptions, while depiction of taboo themes may easily involve parody reversing certain social mythologies. Another prominent device of transgressional poetics is reflexivity, which means the presence of a narrative level to explain the reasons and consequences of the transgression. The latest boom of transgression aesthetics in contemporary Estonian literature is mostly associated with Kender’s novel „Untitled 12” (2014), which has even led to court action. 

References

A n n u s, Epp 2010. Mehis Heinsaar ja kirjanduse allikad. Üleastuvast ja isevoogavast kirjandusest. – Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 713–725.

B a h t i n, Mihhail 1987. Valitud töid. Koost Peeter Torop. Tlk Astrid Kabur, Pärt Lias, Linnart Mäll, Malle Salupere. Tallinn: Eesti Raamat.

B a t a i l l e, Georges 1986. Erotism: Death and Sensuality. San Francisco: City Lights Books.

B o o k e r, Keith M. 1991. Techniques of Subversion in Modern Literature: Transgression, Abjection and the Carnivalesque. Gainesville: University of Florida Press.

C h a n e l d i o r 2008. Kontrolli alt väljas. Pärnu: Jumalikud Ilmutused.

E-kriminaalasi 2008 = 6.06.’96: startis Eesti tuntuim e-kriminaalasi. Delfi, 6. VI http://forte.delfi.ee/archive/60696-startis-eesti-tuntuim-e-kriminaal-asi?id=19072847 (11. X 2016)

J e n k s, Chris 2003. Transgression. London–New York: Routledge.

J u s k e, Ants 1999. Pildiskandaalid. – Eesti Päevaleht 17. IV.

K a l d a, Maie 1996. Kivisildniku kirjanike nimekiri – mis see on? – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 760–764.

K a n a r b i k, Mia Leelo 2014. Kaks on parem kui üks. Erootiline romaan. Tallinn: Pegasus.

K a u k s i, Ülle 2014. Ülim tõde. Saarde–Pärnu: Jumalikud Ilmutused.

K a u s, Jan 2015. Uuem kirjandus. Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Maurus Kirjastus OÜ.

K e n d a l l, Stuart 2007. Georges Bataille (Critical lives). London: Reaktion Books.

K e n d e r, Kaur 2001. Check out. Tallinn: Pegasus.

K i v i m a a, Katrin 2000. Keelatud kehad: abjektsioon ja naiselik kunstis. – Vikerkaar nr 5–6, lk 76–90.

K i v i r ä h k, Andrus 2009. Jumala lood. Tallinn: Eesti Päevaleht.

K r i s t e v a, Julia 2006. Jälestuse jõud. Essee abjektsioonist. Tallinn: Tänapäev.

K r u l l, Hasso 1993. Tõlkija järelsõna. – Georges Bataille, Silma lugu. Tlk H. Krull. Tallinn: elf.

M a l p a s, Simon, W a k e, Paul (koost) 2015. Kriitilise teooria käsiraamat. Tlk Marilin Lips. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.

M e e l, Raul 1998. Aborigeenide apokriivade õigus ja kohus. – Looming, nr 5, lk 797–801.

M i h k e l s o n, Ene 1996. Mis juhtus aastal 1981? – Postimees 8. VII.

M o o k e r j e e, Robin 2013. Transgressive Fiction: The New Satiric Tradition. London: Palgrave Macmillan.

MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika 2012. [06.09–18.11.2012 Tartu Kunstimuuseumis.] Näituse kataloog. Koost Rael Artel. Tartu: Kaasaegse kunsti festival ART IST KUKU NU UT.

P r u u l, Kajar 1996. Kivisildniku „leksikon” kui kunstiteos. – Vikerkaar, nr 7, lk 66–74.

P r u u l, Kajar 1998. Kirjanduse kõhuvalu. – Eesti Ekspress, Areen 17. IV.

R a u d a m, Toomas 1996. Maailm haiseb. Toomas Vindist Kojamehe naisega. – Postimees 22. X.

Ropendajad kinni! 1998 = Maimu Berg, Ain Kaalep, Kalev Kesküla, Jaan Niilus, Asta Põldmäe, Paul-Eerik Rummo, Ropendajad kinni! Vägisõnad ilukirjanduses: poolt ja vastu. – Looming, nr 3, lk 447–454.

S a l u, Herbert 1981. Kuhu päike ei paista. Stockholm: Välis-Eesti & EMP.

S a u t e r, Peeter 1998a. Lauakõne Eesti Vabariigi aastapäeva puhul kainestusmaja paraskile liiga pikalt istuma jäänud olles. – Looming, nr 3, lk 334–344.

S a u t e r, Peeter 1998b. Kogu moos. Tallinn: Tuum.

S a u t e r, Willmar 2011. Teatrisündmus – mis see on? – Valitud artikleid teatriuurimisest. Koost Luule Epner. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 175–187.

S i l v e r b l a t t, Michael 1993. Shock Appeal: Who Are These Writers, and Why Do They Want to Hurt Us? http://articles.latimes.com/1993-08-01/books/bk-21466_1_young-writers (13. I 2016).

S t a l l y b r a s s, Peter, W h i t e Allon 1986. The Politics and Poetics of Transgression. London: Methuen.

V e i d e m a n n, Rein 1999. Sittnikk ja kräkk murravad kirjanduse(ks). – Eesti Päevaleht 17. IV.

V e r r e v, Toomas 2003. Margot. Pildikesi päälinna intelligendi elust. Tallinn: Kadikas.

V i l d e, Eduard 1982. Mahtra sõda. Tallinn: Eesti Raamat.

V i l g a t s, Ester 1998. „Apokriivad” nörritasid pärnakaid. http://www.ohtuleht.ee/23769/apokriivad-norritasid-parnakaid (21. II 2016)

V i n t, Toomas 2000. Elamise sulnis õudus. Tallinn: Kunst.

V i n t, Toomas 2004 [1995]. Kojamehe naine. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Väljakutsuv kirjandus. Skandaalseid teoseid eesti kirjandusloos 1999. – Eesti Päevaleht 17. IV.

Õ n n e p a l u, Tõnu 2011. Tomi fantasmid – T. Õnnepalu, Ainus armastus. Tallinn: Varrak, lk 252–256.