Enn Ernits

Kas Otto Wilhelm Masing vestles karjalaste ja/või vepslastega?

Janika Läänemets

Nõukogude aja keerises

Irma Truupõllu lugu

Ilona Tragel, Külli Habicht

saama-verb grammatilistes konstruktsioonides

Eneken Laanes, Daniele Monticelli

Mittekuulumise valu ja võimalus

Andrei Ivanovi erand eesti kirjanduses

Janika Päll

Kongeniaalsusest antiikkirjanduse tõlkimisel

Arutlusi Titus Liviuse teose „Linna asutamisest alates” eestindusest lähtudes

Rein Undusk

Põimiv mina

Jaan Krossi tegelikkuse manifestatsioonid

Meelis Mihkla, Indrek Hein, Andrus Hiiepuu, Indrek Kiissel, Raivo Ruusalepp, Urmas Sinisalu

Raamat ­sünnib kuulata

Joosep Susi, Pille-Riin Larm

Me kiretu kirjanduskriitika

2015. ja 2016. aasta kirjanduskriitika ülevaade

Olle Sokk

Mööndus: millal kuid ja millal kuigi?

Eda Kalmre

„Jälle uudist, mis on uus…”

Rahvalik ballaad ja jutud Sambla Anust

Arne Merilai

Muusapoja pojad

Nooruse kihermeid II

Eneken Laanes

Trauma keelde tõlgitud

Kultuurideülesed mäluvormid eesti laagri- ja küüditamismälestustes

David Ogren

Finiitverbi mõju objekti käändele da-infinitiiviga ­objektikonstruktsioonis

Katre Kikas

Rahvaluulekogumine epistolaarses kontekstis

Helene Maaseni kirjad Jakob Hurdale

Līva Bodniece, Audronė Kučinskienė, Maria-Kristiina Lotman

Kreeka pärisnimed antiikkirjanduse õpikutes Baltimaade näitel

Aado Lintrop

Mihhail Plotnikov ja tema poeem „Jangal-Maa”

Evelyn Fridolin

Geokriitikast Peipsi järve näitel

Kätlin Aare

Vestluskavatsused hingamismustris

Merlin Kirikal

Sportlanna keha ja hing Johannes Semperi novellikogus „Ellinor”

Taavi Pae, Kersti Lust

Mulkide nimetuse saamisloost ehk kas mulgid on tõesti rumalad?

Piia Taremaa

Lokatiivsete demonstratiivadverbide asetusest ja funktsioonidest liikumist väljendavate klauside näitel

Tõnis Parksepp

Harold Bloomi ja Paul de Mani vastastikku täiendavad retoorilised väärlugemisviisid

„Hümnid Paanile” (1922) mõju­ängiline võitlus „Felix Ormussoniga” (1915)

Einar Meister, Lya Meister

Eesti laste kõne I

Põhitooni akustiline analüüs

Lembit Vaba

Rumalad mulgid ehk etümologiseerimise okkaline tee

Pille-Riin Larm

Kirjasõna maagia

Jutuajamine Mall Jõega

Maarja Hollo

Elulood žanripiiridel

Saateks elulookirjutuse teemanumbrile

Katre Kikas

Rahvaluulekogujate elulood Jakob Hurda rahvaluulekogus I

Reet Bender

Mõnda baltisaksa elulugudest ja mis seal sees leida võib

Silja Vuorikuru

Lõpuni elamatu elu

Aino Kallase biograafia

Janika Oras

Laulik jutustab laulikust

Marie Sepa elulooesitused suulise ja kirjaliku kultuuri piiril

Aurika Meimre

Kriitik Peeter Pilski eluloome strateegiad

Raili Nugin

Elulood ja põlvkondlikud mustrid

Raili Marling

Autoteooria võimalused teooria ja omaeluloolisuse vahel

Johanna Ross

Oma haldjariiki kaitstes

Vestlus Tiina Kirsiga

Arne Merilai

Tüviteksti mõistest

Tõnu Tender, Sven-Erik Soosaar

Soome-Eesti keelesild XXI sajandil

Ave Goršič

Kirjandusmuuseumi ja humanitaarteaduste ümber toimunud avalik diskussioon aastatel 1967–1968

Peeter Olesk

Jaak Põldmäe võrdlevalt vaatekohalt

Riina Reinsalu

Osutamine iseendale teadustekstis

Kas kunst vältida mina-vormi?

Maarja Hollo

„Ma laulan seni kui tuksub veel elu mu käte all”

Trauma poeetika Bernard Kangro luules

Kersti Lust, Taavi Pae, Evar Saar

Veel kord mulkide rumalusest

Tiina Kirss

Sündmusküllased elulood

Erich Araku käsikiri

Piret Viires

Sõjakujutusest tänapäeva eesti kirjanduses

Leo Kunnase sõjad

Marja Kallasmaa, Udo Uibo, Peeter Päll

Eesti perekonnanimeraamatust

Sõna

Vilja Oja

üpris – oma või laen?

Publikatsioone

Mall Jõgi

Henrik Visnapuu kiri Berliinist

Sada aastat Siuru kevadest

Kristi Metste

Selgituseks Betti Alveri viimasele sõnavõtule

Janika Kronberg

Kirjad laagrist

Karl Ristikivi kaks kirja Eerik Laiule Sigtuna põgenikelaagrist

Mistsellid

Neeme Näripä

Kui kõik on väga halvasti

Kasulik ja kasutu klassikaline filoloogia

Asta Õim, Epp Ehasalu

Tädi Maalist tädi Maaliks

Päevateema

Joel Sang

Usalduse küsimus

Joel Sang

NATO heidutus ja Venemaa ähvardus

Klaarika Kaldjärv

Teooria ja praktika vahel ehk ikka puuduvast tõlkekriitikast

Väited ja vastuväited

Maarja Vaino

Teooriakultusest

Pille-Riin Larm

Head uut tüviaastat!

Raamatuid

Pille-Riin Larm

Faktofiili galaktika

Vello Paatsi. Rännates Gutenbergi galaktikas. Kultuuriloolisi uurimusi aastatest 1993–2015. (Ilmatargad.) Tartu: Ilmamaa, 2016. 544 lk.

Eik Hermann

Ei?

Leo Luks. Nihilism ja kirjandus. Ei kogemine filosoofia ja kirjanduse ühtesulamisel. (ACTA Universitatis Tallinnensis.) Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2015. 263 lk.

Rein Ruutsoo

Vaimulooline Undusk

Jaan Undusk. Eesti kirjanike ilmavaatest. (Eesti mõttelugu 118.) Tartu: Ilmamaa, 2016. 920 lk.

Haldur Õim, Mare Koit

Suundumusi inimsuhtluse keelelises analüüsis ja modelleerimises (I)

Vyvyan Evans. The Crucible of Language. Cambridge: Cambridge University Press, 2015. 359 lk.; Arefeh Farzindar, Diana Inkpen. Natural Language Processing for Social Media. (Synthesis Lectures on Human Language Technologies 30.) San Rafael: Morgan & Claypool Publishers, 2015. 146 lk.; Bing Liu. Sentiment Analysis. Mining Opinions, Sentiments, and Emotions. Cambridge: Cambridge University Press, 2015. 367 lk.; Natural Language Generation in Interactive Systems. Toimetanud Amanda Stent, Srinivas Bangalore. Cambridge: Cambridge University Press, 2014. 363 lk.; Rainer Schulze, Hanna Pishwa. The Exercise of Power in Communication. Devices, Reception and Reaction. Basingstoke–New York:Palgrave Macmillan, 2015. 337 lk.

Maarja Hollo

Rännak kannatuse linnades

Maarja Kangro. Klaaslaps. Tallinn: Nähtamatu Ahv, 2016. 205 lk.

Marek Tamm

Kuidas portreteerida koolkonda?

Theoretical Schools and Circles in the Twentieth-Century Humanities. Literary Theory, History, Philosophy. Toim Marina Grishakova, Silvi Salupere. (Routledge Interdisciplinary Perspectives on Literature 32.) New York–London: Routledge, 2015. xii, 287 lk.

Roman Leibov

Sõprus kui kultuurifenomen

Ю. М. Лотман, Б. А. Успенский. Переписка 1964–1993. (Bibliotheca Lotmaniana.) Составление, подготовка текста и комментарии О. Я. Кельберт и М. В. Трунина. Под общей редакцией Б. А. Успенского. Таллинн: Издательство ТЛУ, 2016. 821 lk.

Haldur Õim, Mare Koit

Suundumusi inimsuhtluse keelelises analüüsis ja modelleerimises (II)

Vyvyan Evans. The Crucible of Language. Cambridge, 2015; Arefeh Farzindar, Diana Inkpen. Natural Language Processing for Social Media. San Rafael, 2015; Bing Liu. Sentiment Analysis. Mining Opinions, Sentiments, and Emotions. Cambridge, 2015;

Mall Jõgi, Johanna Ross, Janika Kronberg, Brita Melts

LÜHIDALT

Leo Luks

Surma vend uni

Mudlum. Linnu silmad. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 180 lk.

Jaak Tomberg

Kirjanduslike omailmade kütkes, kirjandusteadus­liku omailmastumise kartuses

Brita Melts. Kirjanduslikud omailmad ja nende autobiograafilised lätted. (Dissertationes litterarum et contemplationis comparativae Universitatis Tartuensis 15.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016. 222 lk.

Mart Kuldkepp

Üks väsimatu rügaja vaimupõllul

Hindrik Prants. Eesti asi ja maailma lugu. Koostanud Hando Runnel. (Eesti mõttelugu 128.) Tartu: Ilmamaa, 2016. 416 lk.

Taavi Pae

Kohanimeraamat Aast Üüvereni

Eesti kohanimeraamat. Toimetanud Peeter Päll ja Marja Kallasmaa. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 1055 lk, 54 lk kaarte.

Cornelius Hasselblatt

Armastuse vangla

Eeva Park. Lemmikloomade paradiis. [Tallinn:] Verb, 2016. 237 lk.

Kristiina Ross

Eesti luule alustekst

Martin Opitz. Raamat saksa luulekunstist. Saksa keelest tõlkinud Kai Tafenau. Värsid tõlkinud Maria-Kristiina Lotman. Kommenteerinud Kai Tafenau  ja Maria-Kristiina Lotman. (Bibliotheca Artis Poeticae.) Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2016. 245 lk.

Tõnu Tannberg

„Sõda on ikka esimene kultuuriline samm rahvaste elus”

Esimene maailmasõda eesti kultuuris. Koostanud Mirjam Hinrikus, Ave Mattheus. (Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 17.) Tallinn: Tallinna Ülikool, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2015. 360 lk.

Toomas Paul

Oi, aegu ammuseid...

Konfessioon ja kirjakultuur. Confession and the Literary Culture. (Raamat ja aeg. Libri et memoria 4.) Koostanud Piret Lotman. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu, 2016. 216 lk.

Väino Klaus

Väärtuslik teadusraamat

Lembit Vaba. Sõna sisse minek. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised 73.) Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, 2015. 495 lk.

Tiit Hennoste

„...igavust omale otsida?”

Sada hetke eesti luules. Valinud, koostanud ja kommenteerinud Rein Veidemann. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016

Sirje Olesk

Mida uut on uues Koidula eluloos?

Madli Puhvel. Lydia Koidula. Elu ja aeg. Tõlkijad Tiina Randviir, Katrin Kiik, Krista Mits. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus, 2016

Toomas Haug

Hindreyd mõistatades ja Runnelit kiites

Karl August Hindrey. Kirjad noortele. (Eesti mõttelugu 130.) Koostaja: Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2016

Tiiu Jaago

Loomine laulus ja uurimuses

Aado Lintrop. Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust. (Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused. Commentationes Archivi Traditionum Popularium Estoniae 35.) Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2016

Sven-Erik Soosaar

Eestlaste tunded keelepeeglis

Ene Vainik. Eesti tunded. Sõnaportreed. Eesti Keele Instituut, 2016

Eve Annuk

Õigus olla eriline

Tõnis Vilu. Kink psühholoogile. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 82 lk.

Johanna Ross

Laine Peebu käe all oleks ülikooli raamatukogu remont juba valmis

Ago Pärtelpoeg. Laine Peep: direktriss. Tallinn: Hea Lugu, 2016. 368 lk.

Anu Pallas

Analüüsi- ja sünteesimeister Grenzstein

Ado Grenzstein. Tunne ja tarkus. Tõlkinud Simo Runnel. (Eesti mõttelugu 131.) Tartu: Ilmamaa, 2016. 360 lk.

Lembit Vaba

Kuidas Liivimaa läti talupojad said endale perekonnanimed – vaade peeglisse

Inta Rogenbuka. Vidzemnieku uzvārdi. [Jumava, 2016]. 200 lk.

Mall Jõgi, Vivian Siirman, Sirje Olesk, Brita Melts, Riina Koolmeister

Lühidalt

Aare Pilv

Naeratav raev, pisar lõpmatust, kui

Elo Viiding. Teadvuselooja. Tallinn: Tuum, 2016. 64 lk.

Henrik Sova

Runnel kui nihilist?

Leo Luks. 40 kiri. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 389 lk.

Ave Mattheus

Estofiili tegevusaruanne

Cornelius Hasselblatt. Ma armastasin eestlast. Autobiograafilised retked. Tlk Katrin Kaugver, toim Tiina Hallik. Tallinn: Tuum, 2016. 423 lk.

Ave Goršič

Algaja teejuht välitööde juurde

Folkloristlikud välitööd. Madis Arukask, Tiiu Jaago, Risto Järv, Merili Metsvahi, Maili Pilt, Elo-Hanna Seljamaa, Pihla Maria Siim, Ergo-Hart Västrik. Koostanud Merili Metsvahi. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 358 lk.

Mall Jõgi, Miina Norvik, Johanna Ross, Brita Melts

Lühidalt

Sirje Olesk

Uus Aino Kallase elulugu Soomes

Silja Vuorikuru. Aino Kallas – Maailman sydämessä. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2017. 322 lk.

Joosep Susi

Märkmeid Aare Pilve luulest

Aare Pilv. Kui vihm saab läbi. Mälestisi ühest ajastust (2007–2015). Tallinn: Tuum, 2017. 130 lk.

Helen Kõmmus

Sõrve ots on laulu pesa, Muhus elab nende isa …

Ingrid Rüütel. Saaremaa laule, tantse ja kombeid. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 8.); Ingrid Rüütel. Saaremaa laule ja lugusid. Mis on jäänud jälgedesse I–II

Sirje Olesk

Linnad eesti kirjanduses

Elle-Mari Talivee. Kuidas kirjutada linna. Eesti proosa linnamaastik aastail 1877–1903. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 35.) Tallinn: Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut, 2017. 233 lk.

Kadri Kasemets

Liikuvus ja emotsionaalsed juurdumised ajaloolises linnas

Elle-Mari Talivee. Kuidas kirjutada linna. Eesti proosa linnamaastik aastail 1877–1903. (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 35.) Tallinn: Tallinna Ülikool, humanitaarteaduste instituut, 2017. 233 lk.

Lembit Vaba

Pildile tõstetud Ludza eestlased

Hanness Korjuss. Ludzas igauņi. Zemes dieva tauta. Rīga: Lauku Avīze, 2017. 158 lk.

Arno Oja

Kas sambla all on kodupesa?

Hasso Krull. Mõistatuse sild. Kirjutisi aastatest 2009–2016. [Tartu]: Kaksikhammas, 2016. 416 lk.

Berk Vaher

Diletandi teekond

Arno Oja. Kajaloodi vari. Artikleid ja arvustusi 1989–2016. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 363 lk.

Aija Sakova

Mihkelsoni allegooriline varemetepoeetika ja truudus leinale

Ene Mihkelson. Kõik redelid on tagurpidi. Valik luuletusi 1976–2010. Koostanud Hasso Krull. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 351 lk.

Ergo-Hart Västrik

Kuidas siduda folkloori ja folkloristikat arheoloogiaga?

Pikne Kama. Arheoloogiliste ja folkloorsete allikate kooskasutusvõimalused: inimjäänused märg­aladel. Combining archaeological and folkloristic sources: human remains in wetlands. (Dissertationes Archaeo­logiae Universitatis Tartuensis 7.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. 259 lk.

Joel Sang

Kihnu ÕS

Kihnu sõnaraamat. Koostanud Reene Leas, Reti Könninge, Silvi Murulauk, Ellen Niit. Toimetanud Karl Pajusalu, Jüri Viikberg. Kihnu Kultuuri Instituut, Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeele­teaduse instituut. Kihnu–Pärnu–Tallinn–Tartu: Eesti Keele Sihtasutus, 2016. 652 lk.

Kadri Tüür, Maris Mägi

Ääremaade mees

Aleksander Suuman. Et valgusest vestelda. Luulet 1957–2003. Koostanud ja järelsõna kirjutanud Tõnu Õnnepalu. Tartu: Ilmamaa, 2017. 559 lk.

Johanna Ross

Urmas Vadi psühholoogiline realism

Urmas Vadi. Neverland. Tallinn: Kolm Tarka, 2017. 347 lk.

Marin Laak

„Kalevipoja” välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatt. Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic. (Studia Fennica Folkloristica 21.) Helsinki: Finnish Literature Society, 2016. 144 lk.

Mall Hiiemäe

Kuidas portreteerida kogukonda?

Mari-Ann Remmel. Vennaste ja vete vald. Nabala kohajutud. Tartu–Na­bala: EKM Teaduskirjastus, MTÜ Sõmerlased, 2017. 509 lk.

Jaan Ross

Uus eesti keele foneetika käsitlus

Eva Liina Asu, Pärtel Lippus, Karl Pajusalu, Pire Teras. Eesti keele hääldus. (Eesti keele varamu II.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016. 287 lk.

Lembit Vaba

Suudlusest tagumiku näitamiseni

Janīna Kursīte. Zīmju valoda: latviešu žesti. Rīga: LU Akadēmiskais apgāds, 2016. 304 lk.

Brita Melts, Vivian Siirman, Mall Jõgi, Janika Kronberg

Lühidalt

Ringvaade

KK 1/2017

Lühikroonika

Mall Jõgi

In memoriam. Ülo Tonts (6. V 1931 – 19. XI 2016)

Kaitstud doktoritööd

Külli Habicht

In memoriam. JAAK PEEBO (25. X 1933 – 2. XII 2016)

KK 2/2017

LÜHIKROONIKA

Madis Arukask, Kristiina Praakli

Birute Klaas-Langi 60 kevadet

KK 3/2017

LÜHIKROONIKA

Valts Ernštreits, Lembit Vaba

In memoriam Ojārs Bušs

(28. IV 1944 – 3. I 2017)

KK 4/2017

Lühikroonika

Asta Õim

In memoriam Arvo Krikmann

(21. VII 1939 – 27. II 2017)

KK 5/2017

Lühikroonika

KK 6/2017

Lühikroonika

Mart Velsker

In memoriam. Karl Muru

(1. I 1927 – 30. V 2017)

KK 7/2017

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd

KK 8-9/2017

Lühikroonika

Risto Järv

Maailma suurim rahvaluulekogu!? Eesti Rahvaluule Arhiiv 90

Maire Liivamets

Meenutades Anne Valmast

(28. X 1941 – 25. VII 2017)

Kaitstud doktoritööd

KK 10/2017

Lühikroonika

KK 11/2017

Lühikroonika

KK 12/2017

Lühikroonika

Kaitstud doktoritööd