Heiki-Jaan Kaalep

Eesti verbi vormistik

Irina Belobrovtseva, Aurika Meimre

Kirjutamine kui püsikestev peeglistaadium

Tallinna prosaist Andrei Ivanov

Linnar Priimägi

Vene formalism ning eesti kirjandus

Formalistlik essee

Ene-Reet Soovik

Kodukoht ja teeleidmine

Kaplinski kirjutatust

Katre Õim, Asta Õim

Kehaosasõnade arvukategooriast

Lea Pild

Valgustussajandi kangelane ja rahvuslik müüt Jaan Krossi „Rakvere romaanis”

Sirje Olesk

Kolm kongressi. ENSV Kirjanike Liidu ajaloost aastatel 1954–1966

Mati Hint

Kolme häälikuvälte eksituse mehaanika

Johanna Ross

Humanitaar peaks oma objekti kummastama

Vestlus Märt Väljatagaga

Rein Taagepera

Eesti keele peegelkeel – aalpu taasa kaadastaas

Haldur Õim, Mare Koit

Keeletehnoloogiast tehisintellektikonverentsidel

Maarja Vaino

Kassi maja

Kodu kuvand ja inimsuhted Mati Undi 1960.–1970. aastate loomingus

Triin van Doorslaer

Hoiakud tõlkimise kohta ehk kuidas defineeritakse tõlkimist

Janika Kronberg

Parnass ja agoraa

Hajamärkmeid eesti kirjanduskriitikast 2013–2014

Karl Pajusalu

Eesti vältesüsteemi olemusest

Arne Merilai

Tammsaare aga-ometi

Marju Raju, Jaan Ross

Sõnadest meloodiani

Juhtumiuuring väikelapse laulmise arengust

Riho Saard

Vilde kui maltsvetluse konstrueerija

Elle-Mari Talivee

Jan Kausi linn

Rebekka Lotman

Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis

Marie Under ja Edna St. Vincent Millay (I)

Linnar Priimägi

Sildistuse retoorika

Marju Lepajõe

„XX ja XXI sajandit ma ei tunne...”

Kristiina Ross 60

Mati Hint

Eesti väldete uurimine ei ole veel ajaloo lõpus

Märt Väljataga

Repliik

Kristiina Ross

Regivärsist kirikulauluni

Kuidas ja milleks kõrvutada vanu allkeeli

Madli Kütt, Katre Talviste

Kas kodu on või kodu tehakse?

Kodustamise problemaatika Johannes Semperi ja Tõnu Õnnepalu loomingus

Rebekka Lotman

Naise eneseteadvuse ja iha sünd sonetis

Marie Under ja Edna St. Vincent Millay (II)

Risto Järv

Lõputa ja lõputu rahvajutt

Juhatuseks rahvajuttude erinumbri lugejale

Ülo Valk

Kui muistendist saab fiktsioon

Žanriajaloolisi märkusi

Mare Kalda

Aardepärimuse tüpoloogiline tegelikkus

Merili Metsvahi

Venna ja õe abielu tagajärjel tekkinud järve muistend

Perekonnaajaloolisi tõlgendusi

Helen Kõmmus

Leigri tegelaskuju Hiiumaa jutupärimuses

Lõbus leigar või manajast maatark?

Kärri Toomeos-Orglaan

Mida setod lugesid?

„Kirjaoskamatud” setod kirjakultuuri mõjuväljas

Inge Annom

Paulopriit Voolaine kogutud Lutsi muinasjutud

Mall Hiiemäe

Puu Jaagupi pajatused

Liisi Laineste

„...või nagu selles anekdoodis”

Anekdoot veebisuhtluses

Brita Melts

Airootsi – Lauri Pilteri kirjanduslik omailm

Enn Ernits

Lõuna-Eesti a(h)i- ~ ä(h)i-alguliste kohanimede päritolust

Katre Kikas

Matthias Johann Eisen ja tema kaastöölised seitsme Moosese pärimust piiritlemas

Kadri Tüür

Muld ja aed

Pilk Debora Vaarandi loomingulisse pinnasesse

Ene-Reet Soovik

Kahest aiast ja mõnest mullast

Kaplinski aiad ja peenramaad

Kristi Viiding

Noor Brockmann luuletamisest

Ann Metslang

Mitmuse osastava sid- ja si-lõpu varieerumise kasutuspõhine analüüs

Leo Luks

Miks avaldada monograafiat?

Piret Voolaid

Lapsesuufolkloor lingvistilise huumoriteooria vaateväljas

Suulistel ütlustel põhinev kirjalik traditsioon

Eva Saar

Julius Mägiste Eesti Ingeri läänemeresoome murrete uurijana

Sõna

Jüri Viikberg

Patukustutuskirjast, armulaualeivast ja laadast

aablat, oblaat, laat

Lembit Vaba

Sarn ja sarnane

Vilja Oja

Kõõrdsilmsust väljendav kõõr-tüveline sõnapere

Mistsellid

Jaan Kaplinski

Millal hingus hingab ja hingusele läheb?

Marja Kallasmaa

Erinevus ja eristamatus

Jan Kaus

Eduard Vilde tõde ja õigus

Vello Paatsi

Miks eestikeelsete trükiste tsensuur kolis 1869. aastal Riiga?

Norman Kuusik

Miks ungarlased ei taha olla soomeugrilased? Angela Marcantonio ja Jobbik ühes lauses

Päevateema

Joel Sang

Exegi monumentum

Pille-Riin Larm

Toimetaja pilguga kirjanduskriitikast, mitte kultuuriatavistlikult

Repliik

Uno Schultz

Millal suri Ain Rannaleet?

Väited ja vastuväited

Enn Ernits

Ääremärkusi Jaan Kaplinski mitmusekäsitelule

Raamatuid

Epp Annus

Tõeline armastus ja armastuse tõerežiimid

Armastus ja sotsioloogia. A. H. Tammsaare romaan „Ma armastasin sakslast”. Koostanud ja toimetanud Mirjam Hinrikus, Jaan Undusk. Moodsa eesti kirjanduse seminar 2. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2013.

Tarmo Kulmar

Mälestusi auväärsest keelemehest

Pent Nurmekund – keeletark ja õpetaja. Koostaja Ott Kurs. Toimetaja Tõnu Tender, abitoimetaja Anti Lääts. Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu toimetised 1. Eesti Keele Sihtasutus, 2014.

Külli Habicht

Väitekiri saksa ja eesti keele värvingupartiklitest

Janika Kärk. Saksa ja eesti keele sagedamate värvingupartiklite võrdlev analüüs. Humanitaarteaduste dissertatsioonid 38. Tallinna Ülikool, 2014.

Janika Kronberg

Jämejala rehabiliteerimine

Lauri Sommer. Sealpool sood. Toimetanud Liina Smolin. Kirjastus Menu, 2014.

Maarja Vaino

Kirjanduspärand ja rahvuspained

Kirjanduspärand kultuuriloos. Koostanud Marin Laak ja Sirje Olesk. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2014; Autogenees ja ülekanne. Moodsa kultuuri kujunemine Eestis. Koostanud Rein Undusk. Collegium litterarum 25. UTKK, 2014.

Sven-Erik Soosaar

Kust on pärit eesti keel?

Ago Künnap. Eesti keele päritolu. Tartu, 2013.

KK 2/2015

Lühidalt

Ott Kilusk

Linnulennuline sööst üle kummaliste pealkirjade

Berk Vaher. Sõnastamatu lend sõnades. Kirjutusi kirjandusest I. Toimetanud Priit Kruus. Eesti Keele Sihtasutus, 2014.

Tiina Kirss

Aino Suitsu päevaraamat, ajastudokument ja kirjandusteos

Aino Suits. Päevaraamat 1901–1964. Soome keelest tõlkinud Piret Saluri. Varrak, 2014.

Rein Veidemann

Kui poleks (olnud) kodu, poleks eksiili

Methis. Studia humaniora Estonica 2014, nr 13. Eksiilkirjanduse erinumber. Koostajad Kadri Tüür, Marin Laak. Toimetaja Kadri Tüür. Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituut, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv.

Enn Ernits

Esimene vadja keele õpik

Виталий М. Чернявский. Самоучитель водского языка. Vad'd'a ceele izeõpõttaja. Москва: Кнорус, 2014.

Valve-Liivi Kingisepp

Heinrich Stahl omas ajas

Piret Lotman. Heinrich Stahli elu ja looming. Eesti Rahvusraamatukogu toimetised 14. Eesti Rahvusraamatukogu, 2014.

Joel Sang

Punased ja roosad

Jaak Valge. Punased I. Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut, Rahvusarhiiv, 2014.

Tiiu Jaago

Teistsugused muinasjutud

Eesti muinasjutud. I:1. Eesti muinasjutud. I:2.

Cornelius Hasselblatt

Kui suur on maailmakirjandus?

Aija Sakova-Merivee. Ausgraben und Erinnern. Denkbilder des Erinnerns und der moralischen Zeugenschaft im Werk von Ene Mihkelson und Christa Wolf.

Johanna Ross

Poeet suure P-ga, Lumehelbeke suure L-iga

Andrus Kasemaa. Minu viimane raamat. Varrak, 2014.

Ott Puumeister

Nominatsiooni nimetamisest

Acta Semiotica Estica XI. Uurimusi nominatsiooni semiootikast. Koostajad ja toimetajad Tanel Pern, Ülle Pärli. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014.

Vilja Oja

Monograafia eesti kalanimetustest

Mari Kendla. Eesti kalanimetused: kujunemine, levik ja nimetamise alused. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid 37. Tallinna Ülikool, 2014.

Piret Õunapuu

Viies köide lugemispalu rikkast vanavara-aidast

Mall Hiiemäe. Endis-Eesti elu-olu V. Lugemispalu kodusest ja perekondlikust elust. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 30. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2013.

Joel Sang

Siseemigrant Õnnepalu

Tõnu Õnnepalu. Lõpetuse ingel. Märkmeid sügissaarelt. Loomingu Raamatukogu 2015, nr 8–9.

Piret Lotman

Pilliroog ja paber. Raamatuinimesele pühendatud raamat

Elu raamatute keskel. Endel Annus 100. Toimetuskolleegium Tiina Aasmann, Anne Ainz, Helje-Laine Kannik, Anne Valmas (peatoimetaja). Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, 2015.

Jüri Viikberg

Rahvakeele sõnastikud lugemislaual

Alli Laande, Triin Todesk. Mulgi sõnastik. Toimetanud Karl Pajusalu, Urmas Sutrop, Ellen Niit. Eesti Keele Sihtasutus, 2013; Paul Kokla. Hiiu sõnaraamat. Toimetanud Meeli Sedrik. EKI, MTÜ Hiiu Öko, Eesti Keele Sihtasutus, 2015.

Mall Jõgi, Brita Melts

Lühidalt

Tõnis Parksepp

Pimestav valgus

Asta Põldmäe. Ja valguse armulise. Kirjatöid aastaist 1975–2013. Eesti Keele Sihtasutus, 2014.

Aivar Põldvee

Kogumik valgustusest, rahvavalgustusest ja valgustusajast

Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae 21 (28). Koostanud Katre Kaju. Eesti Ajalooarhiiv, 2014.

Aija Sakova-Merivee

Dialoogis sündinud algupärane mõtlemine

Thomas Salumets. Mõju mõnu. Studia litteraria Estonica 14. Koostajad Thomas Salumets ja Arne Merilai. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014.

Indrek Koff

Nagu muinasjutus

Eesti laste- ja noortekirjandus 1991–2012. Eesti Lastekirjanduse Keskus, 2014.

Sulev Iva

Liivi, Ludzi ja Kraasna maarahva kiil

Mari Mets, Anu Haak, Triin Iva, Grethe Juhkason, Mervi Kalmus, Miina Norvik, Karl Pajusalu, Pire Teras, Tuuli Tuisk, Lembit Vaba. Eesti murded IX. Lõunaeesti keelesaarte tekstid. Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool, 2014.

Madis Arukask

Loomisest ja selle-eelsest rahvaluuleteaduslikult

Aado Lintrop. Loomisaja lood. Uurimusi ja tõlkeid Põhja-Euraasia rahvaste usundist. Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused 32. Toimetanud Mall Hiiemäe. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2014.

Eda Kalmre

Pilguheit eestlaste hingestatud maailma

Mall Hiiemäe. Virumaa vanad vaimujutud. Viru Instituut, Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2015.

Krista Aru

Maajumala poig mitte ainult Lutsi eestlastele

Oskar Kallas. Maajumala poig. Koostaja: Hando Runnel. Eesti mõttelugu 123. Ilmamaa, 2015.

Kristi Salve

Esivanemate varandus lõpuks järeltulijate kasutuses

Ludzas igauņu pasakas. No igauņu valodas tulkojis Guntars Godiņš. Mansards. 2015.

Arno Oja

Südamesilmadega Inglisillalt

Indrek Hirv. Hingekiri. Kogutud luuletused. Ilmamaa, 2013; Indrek Hirv. Kassitoome. Ilmamaa, 2015.

Tõnis Parksepp

Härra Koi ja õigus surmale

Kaur Riismaa. Pimeda mehe aiad. Tänapäev, 2015; Kaur Riismaa. Pühamägi. Verb, 2015.

Lembit Vaba

Omamoodi ime – ilmunud on eesti-läti sõnaraamat

Igauņu-latviešu vārdnīca. Eesti-läti sõnaraamat. Atbildīgais redaktors / Vastutav toimetaja Valts Ernštreits. Sastādītāji / Koostajad Valts Ernštreits, Marika Muzikante, Maima Grīnberga. Latviešu valodas aģentūra, Eesti Keele Sihtasutus, 2015.

Ojārs Bušs

Sõnaraamat või/ja eksperiment

Berk Vaher

Äkki ongi kõik masinad ühest otsast katki

Jan Kaus. Ma olen elus. Tuum, 2014.

Rutt Hinrikus

Isiksus ja elutöö

Maie Kalda. Kaastekste. Koostanud ja toimetanud Virve Sarapik ja Ülle Kurs. Eesti Keele Sihtasutus, 2014. 551 lk.

Szilárd Tóth

Eesti hungaroloogia salapärase korüfee virtuaalsest komeedist

Ivar Sinimets. Ungari kirjandus mitteungarlasele. Ungari Instituut, 2014.

Kaarina Rein

Meditsiiniterminid eri keeltes, kellele ja milleks?

Enn Ernits. Lingua Latina in anatomia. Ladinakeelsed anatoomiaterminid. Hääldus, struktuur ja sõnavara. Meditsiini- ja loodusteadusterminid 2. Toimetanud Eha Järv. Eesti Maaülikool, 2015.

Mart Kuldkepp

Tõlkija lõppematu kutse

Mati Sirkel. Orva-aastad. Valik ees-, vahe- ja järelsõnu tõlgetele ning mõned lehelood. Tuum, 2004; Mati Sirkel. Uued orva-aastad. Kommentaarium. Tuum, 2009; Mati Sirkel. Vanad vastuseta küsimused. Esseed, intervjuud, kõned. Tuum, 2014.

Madli Kütt

Tõlkeloolane teooria ja praktika vahel

Anne Lange. Tõlkimine omas ajas. Kolm juhtumiuuringut eesti tõlkeloost. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015.

Pirkko Nuolijärvi

Uurimuse objektiks kollokatsioonid

Liisi Piits. Sagedamate inimest tähistavate sõnade kollokatsioonid eesti keeles. Dissertationes linguisticae Universitatis Tartuensis 23. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015.

Brita Melts, Johanna Ross, Indrek Koff

Lühidalt

Ringvaade

Killu Paldrok

Emakeele Seltsis

Krista Ojasaar

Valetaja tõeotsinguil. Helga Nõu 80

Neeme Lopp

(:)Ilus sõda (:)Kivisildnik 50

KK 1/2015

Lühikroonika

Brita Melts

Oskar Kallase päev

Katre Kikas, Merili Metsvahi

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi konverents „Kehalisus ja tunded välitööde kontekstis”

Tiina Hallik

Võru konverents

Agnes Neier

„Mitte aega ei otsi ma, vaid iseennast ajas”

Ene Mihkelson 70

Jaanika Palm

Põhjamaade lastekirjanduse seminar

Santeri Junttila, Annekatrin Kaivapalu, Helle Metslang, Renate Pajusalu, Anastassia Zabrodskaja, Anna Verschik

Kümnes muutuva keele päev

KK 2/2015

Lühikroonika

Liina Saarlo

Regilaulu teisenemised ja piirid

Anneli Kõvamees

Mitut moodi kodust

Eva Saar

Harali pärimus

KK 3/2015

Lühikroonika

Riho Grünthal

In memoriam. Tapani Lehtinen

(8. VII 1944 – 29. XI 2014)

Kadri Tüür

Konverents „Looduse piiritlemine: märgid, lood ja tähendusökoloogiad”

Mall Hiiemäe

Ülo Tedre. In memoriam

(12. II 1928 – 9. III 2015)

KK 4/2015

Lühikroonika

Krista Kerge

Tekstipäev 2014

Kanni Labi, Brita Melts

58. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents „Eesti perekond: traditsioon ja fiktsioon”

Väino Klaus

Ariste konverents „Soome-ugri keeled ajas ja ruumis”

KK 5/2015

Lühikroonika

Kristel Kivari

Folkloristide 10. talvekonverents

Killu Paldrok

Emakeele Seltsis

Kristi Viiding

Konverents antiikkeelte õpetamisest eesti koolides

Poolel teel Euroopasse

KK 6/2015

Lühikroonika

Mariann Proos

Eesti Kognitiivse Keeleteaduse Ühingu IV aastakonverents

Karl Pajusalu, Jüri Viikberg

Eberhard Winkler 60

Killu Paldrok

Emakeele Seltsis

Anneli Kõvamees

Vilde jäävusest

KK 7/2015

Lühikroonika

Brita Melts

Kirjandusmuuseumi kevadkonverents „Kirjanduse pingeväljad ja adressaadi dünaamika”

KK 10/2015

Lühikroonika

Maria-Maren Sepper

14. rakenduslingvistika konverents

Kadri Tüür, Elle-Mari Talivee

...Rohelised õndsad lootused: aed ja loodus eesti kirjanduses

KK 11/2015

Lühikroonika

Ave Mattheus

Esimese maailmasõja jäljed eesti kultuuris

Killu Paldrok

Emakeele Seltsis

Evelin Arust

Kirjandusteaduse V suvekool

KK 12/2015

Lühikroonika

Tiit-Rein Viitso

In memoriam Kalevi Wiik

2. VIII 1932–12. IX 2015