Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Aruandeid

Variation in Folklore and Language. Toimetanud Piret Voolaid, Saša Babič. Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing, 2019

Variation in Folklore and Language. Toimetanud Piret Voolaid, Saša Babič. Newcastle upon Tyne: Cambridge Scholars Publishing, 2019. 215 lk.

Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti-uuringute Tippkeskuse teadlaste toi­metatud ingliskeelne väljaanne pakub üksikasjalisi käsitlusi erinevate kultuuri­nähtuste varieerumisest. Varieerumist kui keelt, aga ka kogu maailmapilti läbivat universaalset ilmingut peetakse folkloori- ja kultuuri­dünaamika põhialuseks. Raamatu üheksas peatükis analüüsitakse varieerumise erinevaid aspekte: ajalisi, individuaalseid, piirkondlikke, ajastulisi tasemeid, keele­registreid (sh murdeid) ja žanre (rahvalaul, müütilised narra­tiivid, mõistatused).

Raamatu esimene osa „Rahvus sõnades” keskendub peamiselt kultuuri­uurimises ühele sagedamini kasutatavale, etnolingvistilisele meetodile. Antra Kļavinska analüüsib eestlasi tähistavate etnonüümide kontekstilist tähendust Latgale rahvaluuletekstides ja täna­päevastes latgalikeelsetes teksti­korpustes. Nikolai Antropov kirjeldab Moskva etnolingvistilise koolkonna meetodite kasutamist valgevene ainese varieerumise uurimisel ning näitab, kuidas üks meetod võib avada eri kultuurikontekstides erinevusi. Jelena Boganeva demonstreerib Paabeli torni motiivi kasutamist valgevene rahvapiiblis ja esitab selle laiema slaavi tausta ning paralleelid ja sarnasused Vana Testamendi teistes ehitusteemalistes motiivides.

Kogumiku teises osas „Värviline folkloor” on tähelepanu all värvinimetused, värvide sümboolsed ja sotsiaalsed tähendused ning väljendused, nende kujunemine folklooris. Tiiu Jaago analüüsib värvinime punane esinemist Tartu- ja Läänemaa regilauludes lähtuvalt vormelikontseptsioonist, mille järgi käsitletakse regilaulu sõnavara mitte üksikute sõnade, vaid leksikaalselt kokkukuuluvate püsiseoste kaudu. Piret Voolaid analüüsib värvisõnade esinemissagedust ja kujundiloomet eesti mõistatuste kolmes levinumas alaliigis – klassikalistes mõistatustes, keerdküsimustes ja piltmõistatustes, Saša Babič keskendub oma kirjutises vastavalt sloveeni mõistatusmaterjalile.

Kolmas osa „Kultuur ja meelelahutuslik varieerumine” võtab luubi alla kalendritähtpäevade, rahvatantsu ja teleseriaalide variatiivsuse. Julia Krasheninnikova tutvustab nigulapäeva kombestikku Komi Vabariigi Kazõmi tööstuspiirkonnast XXI sajandil kogutud materjali põhjal ning keskendub tähtpäeva uuele elule. Sille Kapper ja Madli Teller näitavad, kuidas video­põhise tantsuanalüüsi ja kehaliste teadmiste rakendamine võimaldab tuvastada uusi rikastavaid tahke eesti tantsu variatiivsuses, võrdlusmaterjalina on kasutatud ungari ja norra audiovisuaalseid tantsu­salvestusi. Viimases kirjutises uurib Siim Sorokin narratiivse tegelaskujuga suhestumist teleseriaali „Halvale teele” netiretseptsioonis väljenduva digitaalse jutuvestmise mikroanalüüsi põhjal.