Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika

LÜHIKROONIKA

• 4. aprillil Tartus toimunud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul kõneles Maarja Hollo teemal „Traumast romaanini: Salme Ekbaumi dokumentaalromaanist „Ristitants””. 1944. aastal Eestist Rootsi põgenenud ja sealt 1949. aastal Kanadasse ümber asunud Salme Ekbaumi „Ristitants” on mitmes mõttes tähelepanu vääriv teos. Autor on jäädvustanud sündmused, mis toimusid seoses Rudolf Sirge külaskäiguga Torontosse 1964. aasta septembris ja viisid sügavate vastuoludeni Toronto eestlaste kogukonnas. Ettekanne käsitles „Ristitantsu” ajaloolist konteksti, aga ka žanri ja poeetikaga seotud aspekte.

• 5.–6. aprillil korraldas Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut koostöös Soome teadlastega XXXII foneetika päevad. Foneetika päevi on Soomes korraldatud alates 1971. aastast, see konverents on traditsiooniliselt olnud Soome foneetikute ja kõnetehnoloogide kohtumispaigaks. Pärast Eesti taasiseseisvumist on nendel konverentsidel enamasti osalenud ka Eesti foneetikud. Esmakordselt kogunesid foneetikud Tartus. Konverentsil esinesid oma ala tippteadlased 30 ettekandega, mis käsitlesid eesti, soome ja saami keeli ning erinevaid foneetilisi aspekte. Eesti teadlastest pidasid ettekande Einar ja Lya Meister („Production of Estonian vowels by Finnish speakers”), Liis Ermus ja Meelis Mihkla („Predictability of consonant reduction from written text”), Pire Teras, Eva Liina Asu, Pärtel Lippus ja Karl Pajusalu („Half-length of the second syllable vowel as a characteristic of Estonian CVCV-words”), Karl Pajusalu ja Tuuli Tuisk („Tiit-Rein Viitso äänteiden tutkijana”), Katrin Leppik („A comparative study of the perception and production of Estonian vowel categories by Estonian and Spanish speakers”), E. L. Asu ja Pärtel Lippus („Is there secondary stress in Estonian?”), Nele Ots ja E. L. Asu („The effect of intonation on the perception of prominence in spontaneous Estonian”) ja Heete Sahkai („Testing the relationship between syntax and prosody in Estonian finite verb placement”). Sai tutvuda ka 12 stendi­ettekandega.

• 10. aprilli teisipäevaseminaril Eesti Kirjandusmuuseumis pidas Katre Kikas ettekande „„Ühtlasi pean tänuga nimetama kahte abilist...” Jakob Hurda kogujatevõrgustiku äärealadest”.

• 11. aprillil toimus Tallinnas Eesti Keele Instituudi seminar „Võimusuhted ja identiteet XVI–XVIII sajandi eesti kirjakeeles”. Uurimiskava tutvustas Kristiina Ross. Esinesid Kai Tafenau („Varase eesti keelemõtte allikad”), Ahti Lohk („H. Stahli ja J. Rossihniuse perikoopide võrdlemisest”) ja Heiki Reila („Kirikulaulude konkordantsist”).

• 11. aprillil peeti Eesti Rahva Muuseumi 58. aastakonverents pealkirjaga „Näitused versus teadus. Dilemmad, otsingud, lahendused”. Konverentsi töö oli korraldatud sektsioonides, nagu „Muutunud muuseumid ja teadusmaastik”, „Kuidas väärtustada teadust näituste ja näitust teaduse kaudu” ja „Näitus kui interdistsiplinaarse teadustöö väljund”. Esinejaid oli lisaks ERM-ile veel Eesti Vabaõhumuuseumist, Tartu Ülikooli Muuseumist, Eesti Kunstimuuseumist, Eesti Tervishoiu Muuseumist, Tallinna ja Tartu ülikoolist.

• 17. aprillil peeti Tartus Eesti Kirjanduse Seltsi korraldusel 2017. aasta eesti kirjanduse ülevaatekoosolek. Esinesid Ene Paaver („Teatritekstid 2017. aastal”),
Helena Koch („Eesti laste­kirjandusest läbi lukuaugu”), Kristjan Haljak („Uksed lagendikul”), Ann Viisileht („Variatsioonid teemal kirjanduskriitika 2017”) ning
Rauno Alliksaar ja Siim Lill („Proosa 2017”).

• 17. aprilli EKM-i teisipäevaseminaril kõneles Jarno Hietalahti teemal „Digitaalsuse ja huumori ristteedel”. Ettekanne käsitles tehisintellekti naljatama õpetamise võimalikkust.

• 18. aprilli Hõimuklubi õhtu Tallinnas kandis pealkirja „Mis on peidus liivi keeles?” Kaks noort keeleteadlast tutvustasid oma liiviteemalisi doktoritöid: Tuuli Tuisu väitekiri on liivi keele hääldusest, selle sarnastest joontest nii teiste soome-ugri keelte kui ka balti ja Skandinaavia keeltega; Miina Norvik võrdles oma doktoritöös tuleviku väljendamist liivi ja teistes läänemeresoome keeltes.

• 18. aprillil esines EKM-is Jeruusalemma Heebrea ülikooli doktorant Lital Belinko-Sabah ettekandega „Interdistsiplinaarne lingvistiline folklooriteooria ja rahvapäraste vanasõnade struktuuri­analüüs”. Ta kõneles Egiptuse ühiskonna eliidi väärtustest ja ideedest Vana-Egiptuse tarkusekirjanduse põhjal.

• 18. aprilli Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul Tartus pidas Reet Bender ettekande „Üks valge tuvi lendas üle Inglismaa ja läks trihvaad mängima. Baltisaksa lastemängudest ja liisusalmidest”. Esineja tutvustas baltisaksa folkloorse ainese kogumist enne Teist maailmasõda ja Marburgi Herderi Instituudi arhiivis säilitatavat Schönfeldti baltisaksa sõnaraamatuarhiivi.

• 19.–20. aprillil korraldas Eesti Rakenduslingvistika Ühing koostöös Eesti Keele Instituudi ja Tallinna Ülikooliga Tallinnas 17. rakenduslingvistika konverentsi „Eesti Vabariik 100: rakenduslingvistika vaatenurk”. Peaesinejaid oli neli: Riitta Pyykko (Turu ülikool, „Multilingualism as a strength and a challenge. State and level of the Finnish language reserve and its devel­opment needs”), Lars Borin (Göteborgi ülikool, „Language corpora: Territory or map?”), Pirkko Nuolijärvi (Helsingi, „Sotsiolingvistika perspektiive ja ülesandeid ühiskonnas”) ja Fred Karlsson (Helsingi ülikool, „How is immigration changing our Nordic linguistic landscapes?”). Töö toimus rakenduslingvistika ning keele­tehnoloogia ja leksikoloogia ­sektsioonis, korraldati lastekeele (juhatas Reili Argus), teise keele (juhatas Anne-Katrin Kaivapalu) ja sotsio­lingvistika (juhatas Anna Verschik) tööpajad.

• 19.–21. aprillil toimus Narvas Tartu Ülikooli Narva kolledži ja Johan Skytte Poliitikauuringute Instituudi korraldusel XVIII rahvusvaheline üliõpilaste teadustööde konverents „Piiride ületamine: Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kuus dimensiooni”. Tudengeid oli kohale saabunud kaheksast riigist: Venemaalt, Saksamaalt, Valgevenest, USA-st, Itaaliast, Gruusiast, Poolast, Moldovast. Paljude paralleelsektsioonide seas olid ka keeleteaduse ja kultuuri ning vene keele ja kultuuri sektsioon: Tartu Ülikooli esindas seal Aleksei Kozlov („The literature reputation of mass-fiction writer in Russian literature of XIX century”).

• 20. aprillil peeti Eesti Rahva Muuseumis konverents „Eesti mõttelugu”, tähistamaks Eesti Teaduste Akadeemia esimest istungit 20. aprillil 1938. Avasõnad lausus Tarmo Soomere. Esinesid Hando Runnel, Mart Jagomägi, Jaan Undusk, Ülo Matjus, Pärtel Piirimäe ja Ester Oras.

• 20. aprillil korraldas Eesti Akadeemiline Ingerimaa Selts koostöös Tartu Ingerisoomlaste Seltsiga kõnekoosoleku, kus Ott Kurs pidas ettekande „Ingeri Eestist vaadatuna”.

• 22.–24. aprillil toimus Väike-Maarjas ja Rakveres Ferdinand Johann Wiedemannile pühendatud rahvus­vaheline konverents „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa III”. Väike-Maarja päev kandis alapealkirja „Lurich ja Wiedemann”, sest lisaks keeletammikusse tamme istutamisele avati samal päeval ka Georg Lurichi kuju. Esinesid selleaastane Wiedemanni keeleauhinna laureaat Reet Kasik („Emakeele väärtus”), Indrek Lillemägi („Keelejõud ja koolivaim”), Paavo Kivine („Eestlase Lurichi-vaim”) ja Raul Rebane („Kuidas sünnib Viru vägev?”). Kahel järgneval päeval peeti Rakveres keelekonverents. Plenaarettekannetega astusid üles Tõnu Tender (EKI), Urve Läänemets (Haridus- ja Teadusministeerium), Kadri Koreinik (TÜ) „Ülevaade Eesti keelehariduse sajandist”; Peeter Päll (EKI) „Eesti kirjakeele korraldamise sajand”; Cornelius Hasselblatt (Eesti Teaduste Akadeemia) „Eesti kirjandusest Euroopas”; Anna Verschik (TLÜ) „Mitmekeelsus, keelekontaktid ja keeleline teadlikkus” ja Karl Pajusalu (TÜ, Teaduste Akadeemia) „Uuenev eesti keel: mida on õppida saja aasta kogemusest”. Konverentsi töö toimus kuues sektsioonis: „Eesti keele varasalvest”, „Keele õppimisest ja õpetamisest”, „Noored eesti keelest”, „Keel ja kirjandus”, „Tõlk ja tõlkija”, „Keel kasutuses”. Toimusid ka arutelud eesti keele rollist praegu ja tulevikus (juhtis Margit Kilumets) ja eesti keele mainekujundusest (Raul Rebane).

• 23.–24. aprillil toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi korraldusel noorte humani­taarteadlaste konverents „Noorte hääled”. Plenaarettekanne María Inés Palleirolt (Buenos Airese ülikool) keskendus Argentiina linnalegendidele. Noorteadlased ja üliõpilased esinesid järgmistes sektsioonides: „Rituaalid ja kombed”, „Elustiilid ja identiteedid”, „Muutuvad kontekstid”, „Pärimus ja tänapäev”, „Ainelise kultuuri väärtus ja vaimsus”, „Kogukonnad ja piirid”, „Keha ja kultuur”, „Vaim ja võim”, „Uus vaimsus” ning „Pärimus ja meedia”.

• 24. aprilli ERM-i hõimuklubis oli külas Tartu Ülikooli soome-ugri keelte professor Gerson Klumpp, kes kõneles teemal „Edusamme samojeedi keelte kirjeldamisel”. Viimase paarikümne aasta jooksul on muutunud arusaamine samojeedi keelte grammatikast ja nende kirjeldamine. Esineja otsis vastust küsimustele: milline on põhjasamojeedi keelte benefaktiivne deklinatsioon ja tundraneenetsi keele evidentsiaalsus või kamassi keele aspektabiverbid?

• 26. aprillil EKM-is toimunud Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolekul kõneles Vahur Aabrams sellest, kas Setomaale on iseloomulikud lillelised perekonnanimed. „Eesti perekonna­nimeraamatu” koostamise käi­gus on Aabrams süvenenud setodele perekonna­nime andmise loosse. Tema uurimus avab uusi tahke Petserimaa „ristimise” tagamaadest ning selle mõjust nimesaanute identiteedi kujunemisele.

• 27.–28. aprillil peeti Rakveres Eesti-uuringute Tippkeskuse kevadkonverents „Olgem eurooplased, aga saagem ka eestlasteks! Dialoogid Eestiga”. Tippkeskuse kahe tegutsemisaastaga on tööle hakanud 12 valdkondadeülest töörühma järgmistes teadussuundades: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringud; biograafika; digitaal­humanitaaria ja keeletehnoloogia; eeti­ka, keele- ja vaimufilosoofia; kirjakultuuri- ja kirjandusuuringud; korpus­põhised keele-, kirjandus- ja folklooriuuringud; kõne- ja muusikauuringud; migratsiooni- ja diasporaauuringud; narratiivi­uuringud; nüüdiskultuuri (sh meedia) uuringud; soouuringud ning usundi- ja müüdi­uuringud. Kõik töö­rühmad andsid ülevaate oma uurimisseisust.