Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika

• 1. juunil peeti Tartus Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi kaasaegsete uskumuste teemaline ettekandepäev. Esinesid Pille Runnel („Religiooniga seotud objektide eksponeerimisest muuseumis ERM-i püsinäituse näitel”), Madis Arukask („Puudega kõnelemise usundilistest aspektidest läänemeresoomlastel”), Triin Lees („Naine metsas kivi otsas. Uskumused naiste loomisväest”), Eva-Liisa Roht-Yilmaz („Romade pöördumine evangeelsesse kristlusesse Eestis ja Lätis”), Raivo Alla („Pikamaajooksja vaimsed maastikud”), Katre Koppel („Tervisest religiooni ja meditsiini piiri­mail Hiina meditsiini näitel”), Tenno Teidearu („Poolvääriskivide kandmise praktika materiaalse kultuuri uurimise perspektiivis”) ja Kristel Kivari („Fátima ime: sada aastat tõlgendusi”). Ettekandepäeva lõpetas seltsi aastakoosolek.

• 4.–6. juunini toimus Tartu Ülikooli juures II Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute konverents „The Russian Revolution and Its Legacies: Taking Stock a Century Later”, kus muuhulgas leidusid sektsioonid 1917. aasta kontseptuaalsest ja esteetilisest pärandist muusikas ja kirjanduses (Elina Viljanen, Meri Herrala, Susan Ikonen), trendidest nüüdisaegses vene kirjanduses (Julie Hansen, Sofya Khagi, Mattias Ågren, Elena Pavlova, Roman Voitehhovitš), revolutsioonimotiivist nüüdisaegses vene kirjanduses (Martina Napolitano, Boris Lanin, Maria Halina, Arkady Shtypel), postkoloniaalse perspektiivi rakendamisest Nõukogude Liidu piirialadele (Epp Annus, Violeta Davoliūtė, Rasa Baločkaitė, Liina Saarlo, Eva Eglāja-Kristsone, Johanna Ross, Benedikts Kalnačs, Eve Annuk, Lorraine Weekes, Oleksiy Polegkyi), tõlkimisest ja keeleülesusest (Olga Demidova, Piet Van Poucke, Hannu Kemppanen, Natalia Azarova, Adrian Wanner, Marja Sorvari, Zakhar Ishov, Miriam Rossi, Maria Malikova, Mariia Smirnova, Elena Ostrovskaya, Emily Finer), revolutsiooni intellektuaalsest ja kultuurilisest (eel)­ajaloost (Sergei Akopov, Anna Nižnik, Sergei Veršinin), diskursuseanalüüsist postnõukogude-uuringutes (Veera Laine, Elena Psyllakou, Justyna Pierzynska, Ekaterina Grishaeva, Tatiana ­Romashko).

• 8. juunil toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses TLÜ Ajaloo, Arheoloogia ja Kunstiajaloo Keskuse, Keskkonnaajaloo Keskuse ning Keskaja Keskuse ühisseminar „Balti loomaajalugu 2: loomajäljed kirikus, õiguses, visuaal­kultuuris”. Jaan Unduski avasõnavõtu järel esinesid Anu Mänd, Anneli Randla, Villu Kadakas, Lembi Lõugas, Kersti Markus, Inna Põldsam, Ken Ird, Ulrike Plath, Jaanika Anderson, Moonika Teemus ja Mai Levin. Ettekandeplokkidele järgnenud arutelusid juhtisid Marek Tamm, Marju Kõivupuu ja Linda Kaljundi.

• 9. juunil  peeti Tallinnas Emakeele Seltsi ettekandekoosolek „Nimed, murded, keeled”, mis oli pühendatud seltsi auliikme prof Valdek Palli 90. sünniaastapäevale. Ettekanded pidasid Marja Kallasmaa („Valdek Pall ja kohanimed”), Jüri Viikberg („Valdek Pall murde­sektoris ja sõnaraamatuga”), Jaan Õispuu („Valdek Pall, ajalooline grammatika ja tudengid”) ja Natalia Abrosimova („Valdek Pall, ersa keele austaja”).

• 14. juunil toimus Pärnu Muuseumis esimene üritus loengusarjast „ERA tuleb külla”. Ingrid Rüütel tutvustas oma koostatud värsket CD-plaati „Pärnu­maa rahvalaule ja pillilugusid. Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 10”. Plaadile on koondatud valik helisalvestusi Audru, Tõstamaa, Tori ja Vändra kihelkondadest. Ettekannetega astusid üles Ave Goršič („Üleloomulikud kohtumised”) ja Astrid Tuisk („Lapsepõlv, mängud ja mängimine”). Selle aasta septembris täitub Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivil (ERA) 90 tegevusaastat. Arhiiv tähistab juubelit Eesti eri paikades juunist detsembrini toimuva avaliku loengusarjaga, eesmärgiks on tutvustada rahvaluulearhiivis leiduvat eriilmelist ainest, esinejateks on ERA teadurid ja arhivaarid.

• 15.–17. juunini toimus Tallinna Ülikoolis ülemaailmse emakeele- ja kirjandusõpetuse uurijate ühingu (ARLE) üleaastane konverents teemal „Cultures, Arts and Verbal Communication”. Ettekannetega esinesid ligi 200 keele õpetamise ja omandamise, mitmekeelse klassi, kirjandusõpetuse, videomängude vm digitaalmeediaõpetuse jms uurijat 35 riigist. Kutsutud peaesinejad olid prof Andrew Burn (Londoni ülikool, „Playful literacies: children’s designs of play from playground to videogame”), prof Adriana Bus (Leideni ülikool, „Toward decisive principles for digital storytelling”) ja prof Minna-Riitta Luukka (Jyväskylä ülikool, „From literacy to multiliteracies – current trends of L1 education in Finland”). ARLE tähistab sel aastal asutamise 20. aastapäeva, samuti oli konverents pühendatud Tallinna Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajate ettevalmistusele, mis avati ülikooli eelkäijas, Tallinna Õpetajate Instituudis 70 aasta eest. 

• 17.–18. juunil toimus Liinakurul noorte kirjandusteadlaste kevadkool, kus esinesid Erika Kaldvee („Modernistliku proosa tunnused Jaan Krossi romaanis „Taevakivi””), Indrek Ojam („Modernism eesti kirjanduses kui üleminekuajastu historiograafiline ja ideoloogiline probleem”), Mirjam Parve („Betti Alver inglise keeles”), Indrek Lillemägi („Oidipuse kompvek ehk kohustuslikust kirjandusest”), Maris Põkka („Kirjanduse võrgus õppimine”), Kadri Naanu („Kultuuritraumast”), Piret Põldver („Tehisintellekt ja feminism”), Kaisa Ling („Totaalne poeetika: XX sajandi autorid, kes on samal ajal nii praktikud kui teoreetikud”), Kairi Jets („Hirmunarratiivid: õudus- ja õõvalood”), Külliki Steinberg („Tõlkija, kontekst, tekst. Marta Sillaots ja Charles Dickensi „Pickwick-klubi järelejäänud paberid” 1948. aastal”), Oleg Sobchuk  („Bricolage in literature: does art become more complex over time?”), Märten Rattasepp („Mässavad struktuurid ja ohjeldamatud võrgustikud”) ja Jaak Tomberg („Kirjandusest ja kliimakriisist”). Aru­teluringis räägiti luule proosastumisest ning Hele-Mai Viiksaar vestles kirjanik Maarja Kangroga.

• 20. juunil räägiti Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminaril valgevene mõistatuste funktsionaalsusest ja transformatsioonidest tänapäeval (Iryna Vasilyeva) ning „Paradiisiaiast Valgevene moodi” ehk loovusest plastpudelite taaskasutusel (Yanina Hrynevich).

• 27. juunil korraldas Emakeele Selts Tartus J. V. Veski päeva teemal „Keel täis kujundeid”. Avasõnavõtuga esines Jüri Valge. Ettekanded pidasid Asta Õim („Kujundsõnast eesti fraseoloogias”), Ann Veismann („Ajametafooridest eesti keeles”), Reet Hendrikson („Ikka sõja- ja kujundkeele ristteel”), Ekaterina Kornilitsina („Metafooride tõlkimisest kognitiivse keeleteaduse seisukohalt”), Kadri Muischnek („Püsiühendid keeleressurssides”) ja Piret Voolaid („Kujundiloomest eesti mõistatuste alaliikides”).

• 29. juunil toimus Tartu Mänguasja­muuseumis ja Eesti Kirjandusmuuseumis eesti- ja ingliskeelne seminar „Kodukujutelmad nõukogude Eestis: kultuuripraktikad ja inimkogemuse ainutisus / Home imaginaries in Soviet Estonia: cultural practices and the singularity of human experience”. Vabas vormis suvesümpoosiumil eksperimenteeriti teadusliku arutelu formaadiga: 10–20-minutilised sõnavõtud kirjeldasid ja analüüsisid nõukogude aja kodu­kogemusi autoetnograafilisest, fenomenoloogilisest ja/või kirjanduskriitilisest perspektiivist. Mänguasjamuuseumis kõnelesid Arne Merilai, Eduard Parhomenko, Aare Pilv, Eret Talviste, Tiia Allas, Astrid Tuisk, Inga Sapunjan, Leena Kurve-Käosaar (ingl k) ja Zita Karkla (ingl k). Sümpoosion jätkus Eesti Kirjandusmuuseumis, kus plenaarettekande pidas Ben Highmore (Sussexi ülikool, „Form and feeling: writing about experience, domesticity, and culture”).