Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika

• 4. aprillil andis president Kersti Kaljulaid kätte preemiad parimatele rahvaluulekogujatele. Preemiad pälvisid Maie Erik sisukate kaastööde eest aastatel 2009–2016, Merili Metsvahi Tartu Ülikooli tudengite folkloristlike välitöökursuste juhendajana korrastatud materjalide arhiivi üleandmise eest aastatel 2001–2016 ning Maria Peep silmapaistvate kaastööde eest rahvaluule kogumisvõistlustel 2009–2016.

• 5. aprillil korraldati Tallinna Ülikoolis esimene TÜHI teadusseminar, kus Ulrike Plath pidas ettekande „Kodustamine, pookimine ja emapiim: mõtisklusi hübriidsusest 18. sajandi Eesti- ja Liivimaal”. Kevadsemestri teadusseminaride üldteema on „Hübriidsus humanitaarias”.

• 5. aprillil Tallinnas toimunud Hõimuklubi õhtul „Sõna kõndis tasa eesti-mari sillal” tutvustasid esimest eesti-mari sõnaraamatut keeleteadlane Sven-Erik Soosaar ja mari doktorantidest sõnaraamatu koostajad.

• 11. aprilli teisipäevaseminaril kirjandusmuuseumis pidas Katre Kikas ettekande „Nagu apteeker mürgiga... Jakob Hurda ja tema korrespondentide moraalsed dilemmad”.

• 12. aprillil toimus Eesti Keele Insti­tuudi seminar-töötuba „Keeletehnoloogilised vahendid veebis”. Olga Gerassimenko ja Krista Liin tutvustasid Eesti Keeleressursside Keskuse korpuseotsingumootorit KORP (korp.keeleressursid.ee) ja keeletöötluskeskkonda Keeleliin (keeleliin.keeleressursid.ee).

• 20. aprillil pidas Livia Viitol Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas loengu „Eluaegne sõprus. Vilde ja Under”.

• 20. aprillil peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek. Ettekannetega esinesid Liina Saarlo („Kohtumisi Laiusel. Murdekorrespondent Agu Tamme rahvaluule kirjapanekutest ja kogumispäevikutest”) ja Kärri Toomeos-Orglaan („Kirillitsas üleskirjutatud seto jutusõ’. Mitmekeelsusest munk Arkadi, Stepan Dimitrjevi ning Jüri Truusmanni kirjapanekutes”).

• 18.–19. aprillil toimus TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses MEKTORY konverents „Eesti Keeletehnoloogia 2017”, kus anti ülevaade 19 keeletehnoloogiaprojektist: kasutatav eesti masintõlge (projektijuht Mark Fišel), avatud keeletehnoloogia pilvetaristu struktureerimata avaandmete väärindamiseks (Peep Küngas), kõnetuvastus (Tanel Alumäe), EstNLTK: Pythoni teegid eestikeelsete vabatekstide lihtsamaks töötlemiseks (Sven Laur), töövahendite raamistik tekstikorpustest teadmuse tuletamiseks (Raul Sirel), TEXTA tööriistakomplekti jätkuarendus ja juurutamine (Raul Sirel), kõnetuvastuse toe lisamine Kõneravi.ee keskkonnale ja individualiseeritud kõnetreeningut toetavate mallide loomine (Andres Mellik), sihipärane süntaks korpuste jaoks (Kadri Muischnek), kõnesünteesi täiustamine ja kasutusvõimaluste laiendamine (Indrek Kiissel), heliraamatute genereerija ja Digari helindamisliides (Meelis Mihkla), multimeedia vormis e-raamatute publitseerimine (Meelis Mihkla), leksikaalsete ressursside tööriistad (Ülle Viks), eesti masintõlke kvaliteedi parendamine keeleteadmiste abil (Margit Kurm), eesti avatud paralleelkorpus (Margit Kurm),  Eesti Keeleressursside Keskus (Kadri Vider), eesti Wordnet’i täiendamine (Heili Orav), võru ja seto integreeritud keeleressursid (Sulev Iva), eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse arendused (Pire Teras) ja kõnekorpuste arendus (Einar Meister). Eesti Keeleressursside Keskus korraldas kolm õpipaja: Vikipeedia masintõlkimine, Pythoni keeletöötlusvahendite kasutamine EstNLTK teegis, TEXTA tarkvara vabatekstiliste (suur)andmetega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks.

• 20.–21. aprillil toimus Tallinnas Eesti Rakenduslingvistika Ühingu, Eesti Keele Instituudi, Tallinna Ülikooli, Eesti Keeleressursside Keskuse ja Eesti-uuringute Tippkeskuse korraldusel 16. rakenduslingvistika kevadkonverents „Keel kui ökosüsteem”. Kutsutud esinejad olid Euroopa Liidu tõlkekeskuse tõlkeosakonna juhataja Thierry Fontenelle („Translation and terminology for EU Agencies – new multilingual needs and challenges”), András Kornai (Budapesti tehnoloogiainstituut, „Are languages alive? Rethinking the biological metaphor in linguistics”) ja Elena Volodina (Göteborgi ülikool, „A friend in need? Language technology for second language learning”). Konverentsi töö toimus mitmes sektsioonis („Rakenduslingvistika”, „Keeletehnoloogia ja leksikograafia”), lisaks korraldati lastekeele, grammatika, teise keele ja sotsiolingvistika tööpajad. Satelliitsektsiooni „Kõne ja muusika” plenaarettekande pidasid Pärtel Lippus (TÜ) ja Jaan Ross (EMTA): „Temporaalne variatiivsus eestikeelsete laulude esitamisel kui kompromiss kõne ja muusika vahel”. Kokku esitati 65 ettekannet.

• 20.–22. aprillil peeti Tartu Üli­kooli Narva kolledžis iga-aastane rahvusvaheline üliõpilaste teaduskonverents. Sel aastal korraldati konverents esmakordselt koostöös Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi magistrantidega. Konverentsil osales kokku 40 noort Eestist, Venemaalt, Ukrainast, Türgist, Valgevenest, Saksamaalt, Lätist, Kasahstanist, Armeeniast, Horvaatiast, Itaaliast, USA-st, Austriast ja Aserbaidžaanist, ettekanded peeti filoloogia, kultuuriuuringute, pedagoogika, avaliku sektori, ettevõtluse, vene keele ja vene kultuuri, Venemaa ning rahvusvaheliste uuringute ja noorsootööga seotud teemadel.

• 26. aprillil korraldati Eesti Rahva Muuseumis noorte folkloristide ja etnoloogide konverents „Noorte hääled”. Esinesid Stsiapan Stureika („Actors of heritage: Conflicts, disregard and a need in new heritage studies”), Kadi Raal („Rahvapedagoogika – endisaegne kasvatusviis või elujõuline kultuuriline praktika? Probleeme mõiste „rahvapedagoogika” käsitlemisel”), Katre Koppel („Traditsioonilise Hiina meditsiini kajastamine meediatekstides aastatel 2009–2017”), Ene Suuvere („Kuidas portreteerida rahvapärast õigeusku? Oskar Looritsa käsikirja „Setukeste usuelu” saamislugu ja teemadering”), Laura Mäemets („Pelli kultus Mulgimaal: traditsioon, tuntus ja tähendus”), Hanna Muldma („Reisimälestused elulugudes”), Aivo Põlluäär („Kolhoosiaja mäletamine Viktor Kingissepa nimelises kolhoosis”), Liina Soosaar, Johanna Rannula („Märkmeid ekspeditsioonilt Moskva eestlaste juurde”).

• 27. aprillil peeti Väike-Maarja seltsimajas J. F. Wiedemanni keelepäev. Esinesid selle aasta Wiedemanni auhinna laureaat Marja Kallasmaa, Tiina Laansalu („Marja Kallasmaa – avara pilguga nimeuurija”), Peeter Päll („Mis jäi kohanimeraamatu raamide taha”), Birute Klaas-Lang („Eesti asutusele eesti nimi”) ja Annika Hussar („Tähendusega eesnimed”).

• 27.–29. aprillini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis ja Eesti Rahva Muuseumis kultuuriuurijate konverents „Across Borders VII: Cultures in Dialogue”, kus arutleti keele ja kirjanduse kongnitiivsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektide üle. Kolme päeva jooksul oli võimalik kuulata ühtekokku 100 ettekannet. Plenaarettekannetega esinesid Gerard McCann (Suurbritannia), Mariusz Misztal (Poola) ja Mihhail Lotman (Eesti). Konverentsi töö toimus sektsioonides, nagu tänapäeva folkloor, kirjandus ja identiteet, kultuur, kommunikatsioonistiilid, keelekontaktid, meedia, etnolingvistika, teater, interpretatsioon, tõlkimine, naised ja kirjandus, migratsioon ja vähemused, huumor, üleilmastumine ja keel; eraldi olid ka Soome-Eesti, Venemaa ja Saksamaa sektsioonid. Eesti uurijatest osalesid Mare Kalda, Marin Laak, Jaana Eigi, Katrin Velbaum, Endla Lõhkivi, Edit Talpsepp, Liisi Laineste, Andriela Rääbis, Kirsi Laanesoo, Tiit Hennoste, Andra Rumm, Tõnno Jonuks, Anneli Saro, Renate Pajusalu, Triinu Ojamaa, Anneli Baran, Piret Voolaid, Eda Kalmre, Kristel Rattus, Pille Runnel, Merilin Piipuu, Ene Vainik, Anneli Kõvamees, Agnes Aljas ja Pihla Maria Siim.