Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

LÜHIKROONIKA

• 6. jaanuaril tähistati Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Oskar Lutsu 130. sünniaastapäeva ettekandepäevaga „Müüdid ja tegelikkus”.  Esinesid Toomas Muru (Betti Alveri muuseum, „Poetess ja nukker naabrimees”), Maarja Vaino (A. H. Tammsaare muuseum, „Kumb oli enne, muna või kana? Müütide loomisest”), Aule Sepp (Luunja keskkool, „Teatrietenduse „Nukitsamees” retseptsioonist esimeses kooliastmes”) ja Juuli Puusepp (TÜ, „Mati Undi „Täna õhtul viskame Lutsu” tegelaskonna analüüs”).

• 8. jaanuaril toimus Elva gümnaasiumis konverents „Elva luuletark. Karl Muru 90”. Kõnelesid kirjandusteadlased ja kultuuritegelased Arne Merilai („Murulugemine”), Rein Veidemann („Karl Muru luuleakadeemia”), Peeter Olesk („Kummardus lüürikale – ilma poeesiata”), Aare Pilv („Murkast alates”), Ly Seppel („Julgusest „kahte” välja panna”), Janika Kronberg („Professor Karl Muru juhatusel eesti kirjandusse”). Luulekavaga esines Eesti Naisüliõpilaste Selts.

• 10. jaanuaril toimus Tartus Kirjanduse Majas Värske Õhtu teemal „Luule piiridest”, mida juhatas Igor Kotjuh. Kõnelesid Kristjan Haljak, Berit Kaschan ja Siim Lill.

• 11. jaanuaril peeti Tartus TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna ja Eesti-uuringute tippkeskuse usundi ja müüdiuurimise töörühma korraldusel Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi ettekandepäev „Places and processes of pilgrimage, past and present”. Esinesid Tõnno Jonuks (EKM, „Pagan pilgrimages? Some thoughts about Early Modern age superstition in Estonia”), Atko Remmel (TÜ, „Pilgrimage practices in contemporary Estonia: some (peculiar?) developments”), Kristel Kivari (TÜ, „Crop circles in England: gateways to the web of meanings”), Tiina Sepp (Yorki ülikool, TÜ, „From Canterbury to Durham: Pilgrimage to and at English cathedrals”), Lina Leparskiene (Leedu rahvuslik kultuurikeskus, „Our Lady of Trakai. Revival of the old cult”), Kikee D. Bhutia (TÜ, „Mapping the sacred landscape of Sikkim”).

• 18. jaanuaril peeti Tartu Loodusmajas Kaisa Lingi juhtimisel kaheksandat loodus- ja reisikirjanduse seminari, kus biograafilise lähenemise kaudu vaadeldi Gerald Durrelli loomingut.

• 19. jaanuaril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis seminar „Approaches to trauma”, kus kõnelesid Maarja Hollo, Tiina Ann Kirss, Leena Kurvet-Käosaar, Kadri Naanu, Tais Leite de Moura ja Aija Sakova.

• 23.–27. jaanuaril leidis Tallinnas aset kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli kuues talvekool „New natures, entangled cultures: perspectives in environmental humanities”, korraldajaks Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut (TÜHI) koostöös Keskkonnaajaloo Keskusega. Iga päev toimus kaks avalikku loengut. Esinesid Timothy James LeCain (Montana osariigi ülikool, USA), Dolly Jørgensen (Luleå tehnikaülikool), David Moon (Yorki ülikool), Gregg Midman (Wisconsin-Madisoni ülikool, USA), Kate Soper (Londoni Metropoli ülikool), Harriet Hawkins (Londoni ülikooli Royal Holloway kolledž), Jamie Lorimer (Oxfordi ülikool), Bronislaw Szerszynski (Lancasteri ülikool, Suurbritannia). Ühel päeval korraldati viis paralleelset töötuba,  mida juhatasid Anu Allas (Kumu) ja Linda Kaljundi (TLÜ), Kati Lindström (TÜ), Maros Krivy (EKA) ja Agata Marzecova (TLÜ), Patrick Laviolette (TLÜ) ja Tarmo Pikner (TLÜ), Kadri Tüür (TÜ) ja Kate Soper.

• 24. jaanuari teisipäevaseminaril Eesti Kirjandusmuuseumis esines Mait Sepp teemal „Eesti ilmavanasõnad ilmateadlase pilgu läbi”. Ta arutles pärtliraju näitel nende võimaluste ja väljakutsete üle, mida ilmavanasõnad ilmauurijatele pakuvad.

• 25. jaanuaril toimus Tallinnas Hõimuklubi õhtu „Kas eelmine aasta oli liivi aasta?”. Keeleteadlane ja akadeemik Karl Pajusalu tutvustas nelja 2016. aastal ilmunud väljaannet liivi keelest ja kultuurist: Eberhard Winkleri ja K. Pajusalu koostatud monograafiat Anders Johan Sjögreni salatsiliivi talletustest, eesti ja soome-ugri keeleteadlaste ajakirja liivi erinumbrit, Eduard Vääri liivi uurimuste kogumikku ja liivi aastaraamatut.

• 26. jaanuaril tähistas Akadeemiline Rahvaluule Selts Tartus folklorist Mall Hiiemäe 80. sünnipäeva. Juubilar on tuntud eesti kalendrikombestiku ja usundi, jutustamistraditsiooni ning pärimusliku loodusteadmuse hea tundja ning mõtestajana. Ettekanded pidasid Eda Kalmre („Ühest rahvalikust ballaadist. Rahvalaul ja jutud Sambla Anust”), Ergo-Hart Västrik („Metsik ja muud kujud 20 aastat hiljem”), Aado Lintrop („Kosmogooniline hari ja selestiline kiik”) ja Eerik Leibak („Miks on lindudel sellised nimed?”). Järgnes raamatute ja näituse „Folklorist ja fotoaparaat” tutvustus.

• 27. jaanuaril esines Tartus Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul kauaaegne Rootsi Raadio soomekeelsete saadete toimetaja Juha Tainio ettekandega „Kohtumisi ingerisoomlastega Soomes ja Rootsis”.