Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika



• 5.–6. mail korraldas Eesti Kirjandusmuuseum Tartus teaduskonverentsi „Elust elulooks, eluloost kultuurilooks”, mis oli pühendatud Eesti Elulugude Ühenduse 20. tegevusaastale. Ettekannetes räägiti elulugude kirjutamise eetikast, mälu suulisusest ja kirjalikkusest, Aino Kallase ja Faehlmanni eluloost, baltisaksa elulugude uurimisest, Venemaa eestlaste elulugudest, sõjapõgenike ja küüditatute lugudest jpm. Rutt Hinrikuse 70. sünnipäeva tähistati tema raamatu „Kahe vahel” esitlusega. 

• 12. mail kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Maris Sõrmus doktoritöö „Nature and Culture in Contemporary British and Estonian Literature: A Material Ecocritical Reading of Monique Roffey and Andrus Kivirähk / Loodus ja kultuur kaasaja briti ja eesti kirjanduses: Monique Roffey ja Andrus Kiviräha teoste materiaalne ökokriitiline tõlgendus”. Juhendajad olid prof Suliko Liiv (TLÜ) ja dotsent Julia Tofantšuk (TLÜ), oponendid Silvia Pellicer-Ortin (Zaragoza ülikool) ja Anneli Kõvamees (TLÜ). 

• 16. mail toimus Tallinnas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse seminar „Võitlus erandi nimel: Andrei Ivanov eesti kirjanduses”. Esinesid Eneken Laanes (UTKK, TLÜ) ja Daniele Monticelli (TLÜ).

• 18. mail peeti Tallinnas 15. rakenduslingvistika kevadkonverents „Rakenduslingvistika ja eesti keele arengukava”. Konverentsi üks paneele oli teemal „Riigikeele funktsioonidest ja institutsioonidest / Eesti keel Euroopas” ja seal kõneldi kavandatavast Eesti keelestrateegiast, riigikeele mõistest, emakeeleõpetusest ja Eesti keelekeskkondade suhtluskeele valikust. Konverentsi raames toimus ka ERÜ aastakoosolek.

• 19.–21. mail toimus Tallinna Ülikoolis rahvusvaheline 8. noorte rakenduslingvistide konverents „Re:Thinking Applied Linguistics: Mobility, Diversity and Communication”, mille korraldasid ERÜ, EKI, TLÜ. Plenaarettekannetega esinesid Scott Jarvis (Ohio ülikool, Athens), Aneta Pavlenko (Temple’i ülikool, Philadelphia) ja Jelena Kallas (EKI). Sektsioonides esinesid lingvistid Soomest, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Šveitsist, Hollandist, Iirimaalt, Ungarist, Singapurist ja Eestist.

• 24. mai Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminari teemaks oli „Metsik Mikita”. Berk Vaher keskendus peamiselt Valdur Mikita varasemale, triloogiaeelsele loomingule. 

• 26. mail korraldati Eesti Keele Instituudis selge kommunikatsiooni seminar. Esinesid Katrin Hallik, Katre Kasemets („Infosõnumid meie ümber”), Martin Ehala („Kuidas teha end arusaadavaks? Tekstiloome alused”), Tanel Kärp („Kuidas infodisain suunab meie mõtteid ja tegusid”), Hegle Sarapuu („Kuidas luua kliendile sõnum, mis toimib”), Rivo Reitmann („Selge keel seadusest kõrgemal?”) ja Raul Rebane („Vanasõnad kui infopomm”).

• 26. mail peeti Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek. Eelmise aasta folkoristika aastapreemia saaja Mare Kõiva esines ettekandega „Kuidas portreteerida koera (ja inimest)?”. Selle aasta preemiale kandideeris neli folkloristi. Preemia sai Andreas Kalkun. 

• 27.–29. mail Tallinna Ülikoolis toimunud VIII Juri Lotmani konverentsi teemaks oli Lotmani semiosfääri kontseptsioon ja uudsed võimalused, mida see võib pakkuda tänapäeva maailma mõtestamiseks. Üheks peaesinejaks oli John Hartley (Curtini ülikool, Austraalia). Esinejaid oli Venemaalt, Ukrainast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Iisraelist, Itaaliast, Poolast, Soomest ja Eestist.