Lehekülje algusesse

Lühikroonika



• 1. aprillil toimus Tartus Emakeele Seltsi aastakoosolek. Akadeemilise ettekande „Kas mõistatused sobivad murdesõnavara allikaks?” pidas Arvo Krikmann. ES-i 95. tegevusaastast andis ülevaate seltsi teadussekretär Killu Paldrok. 

• 5. aprillil korraldas TLÜ Akadeemiline Raamatukogu oma 70. sünnipäeva puhul rahvusvahelise ettekandepäeva „Raamatukogu kui võimalus: ajalugu ja tulevik”, kus arutleti, millist rolli mängib teadusraamatukogu uurija jaoks ning millised on peamised väljakutsed digiteerimisel. Esinesid Andres Kollist (TLÜ AR), Aija Sakova (TLÜ AR), Aira Võsa (TLÜ AR), Martin Hallik (Tartu Ülikooli Raamatukogu), Tõnu Viik (Tallinna Ülikool), Kristian Jensen (Briti raamatukogu) ja Chezkie Kasnett (Iisraeli rahvusraamatukogu). 

• 12. aprillil toimus ajakirja Värske Rõhk korraldatud Värske Õhtu, kus Triinu Tamm vestles tõlkijate Lauri Eesmaa, Kaisa Lingi ja Aive Mandeliga.

• 19. aprillil Eesti Kirjanduse Seltsi 2015. aasta kirjanduse aastaülevaadete koosolekul kõneles Mihkel Seeder näitekirjandusest, Kersti Unt tõlkekirjandusest, Rein Veidemann proosast, Sirel Heinloo luulest ja Pille-Riin Larm kriitika-aastast.

• 20. aprillil toimus Tallinnas Hõimuklubi õhtu, kus keeleteadlased Ellen Niit ja Jüri Viikberg esinesid ettekandega „„Idamurde sõnastikust” muistse Vaigamaa taustal”. Nad kõnelesid sõnastiku saamisloost, idamurde eripärast ja muistsest Vaigamaast kui idamurde aluspõhjast ning sellest, mida on Vaiga (~ Vaia ~ Vadja) tähenduse ja seoste kohta arvanud keele- ja muinasteadlased.

• 20. aprillil korraldasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvaluule Arhiiv Tartus noorte folkloristide konverentsi „Noorte hääled 2016”. Esinesid Laura Jamsja, Liis-Marii Roosnupp, Kaija Rumm, Janno Zõbin, Katrin Kull, Anna Caroline Haubold, Kaisa Luik, Tenno Teidearu, Liis Serk, Ave Taavet ja Marika Alver. 

• 22. aprillil toimunud Eesti Kirjanike Liidu üldkogul valiti uus esimees, kelleks sai Tiit Aleksejev. 

• 22. aprillil anti välja Eesti-Läti keeleauhind, mille eesmärk on rõhutada eesti ja läti keele õppimise ja oskuse olulisust. Konkursi žürii valis tänavuseks laureaadiks Tartu Ülikooli teaduri Valts Ernštreitsi, et tunnustada teda panuse eest 2015. aastal ilmunud eesti-läti/läti-eesti sõnaraamatu ettevalmistustesse ja tema tegevust tõlkijana nii suulises kui kirjalikus vormis.

• 25.–27. aprillini toimus Tartu Ülikoolis rahvusvaheline sümpoosion „Sõna vägi”, mille korraldasid TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond, etnoloogia osakond ja Helsingi ülikooli folkloristika osakond. Arutleti sõnakasutuse üle maailma pärimuskultuurides minevikus ja tänapäeval. Sümpoosionile olid tulnud folkloristid, etnoloogid, antropoloogid ja usundiloolased Iirimaalt, Prantsusmaalt, Soomest, Suurbritanniast ja Eestist. Kutsutud esinejaid oli kolm: James Kapalo (Corki ülikooli kolledž), Jonathan Roper (Tartu Ülikool) ja Lotte Tarkka (Helsingi ülikool). Eestist esinesid veel Laur Vallikivi, Elo-Hanna Seljamaa ja Ergo-Hart Västrik.

• 26. aprilli Eesti Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminari teemaks oli Tartu Ülikooli geograafia osakonnas koostatav Eesti rahvusatlas. Taavi Pae andis ülevaate atlase kontseptsioonist ja teemaderingist. Üheskoos arutati, millised teemad (ja kaardid) võiks olla kirjandusmuuseumi abiga koostatavad.

• 27. aprillil pidas Turu ülikooli üldise kirjandusteaduse professor Liisa Steinby Tartus Granö-keskuse ja Soome Instituudi korraldatava loengusarja raames ettekande „The emergence of the modern subjectivity in the eighteenth-century novel”.

• 27. aprillil toimus Tartus ülikooli eetikakeskuse korraldusel sümpoosion „Naised, nõiad ja volbriöö lumm”. Tiina Ann Kirss vaatles naiste ja nõidade seost kirjanduses, Mare Kõiva arutles teemal „Naine kui usujuht ja nõid”. 

• 28. aprillilpeeti Väike-Maarjas Wiedemanni keelepäev. Päev algas Kiltsi mõisakooli õpilaste etteastega. 2016. aasta F. J. Wiedemanni preemia laureaat, kaugsõidukapten Uno Laur kõneles teemal „Merekeele nõukoja sünd ja MerLe”. Merekeeleteemalised ettekanded pidasid ka järgmised esinejad: Tauri Roosipuu („Terminid õppetöös ja Mereviki”) ning Peedu Kass („Merekeele nõukoja töö tänapäeval ja oskussõnade propageerimine”). Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased Hannamari Soidla ja Simoona Must rääkisid Tõnis Vilu luule kohavaimust ja Kaisa Kesküla (EKI) tänapäevastest terminoloogiatööriistadest. Laureaat Uno Laur istutas Keeletammikusse oma puu.

• 28.–29. aprillini toimus Jõgevamaal Trofee jahimajas Eesti-uuringute Tippkeskuse avakonverents „Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid”. Tippkeskuse moodustavad 15 institutsionaalse ja personaalse uurimisprojekti põhitäitjad, samuti tippkeskuse ülesannetega seotud projektitäitjad, sh doktorandid. Avakonverentsi peamine eesmärk oli uurimisprojektide vastastikune tutvustamine ning taotlusest lähtuvate töörühmade teoreetiliste ja praktiliste lähtekohtade määratlemine ning edasiste koostööplaanide täpsustamine.