Lehekülje algusesse

Tekstipäev 2015



Juba 15 aastat on nii Tartu kui ka Tallinna tekstiuurijad saanud kokku aastalõpukonverentsil. Kuigi tekstiuurijate tuumik on aja jooksul püsinud sama − Tartu Ülikoolist Reet Kasik ja Kersti Lepajõe ning Tallinna Ülikoolist Krista Kerge ja Katrin Aava −, on peamiselt nende juhendatavatest kujunenud tegus uurijaskond, kelle ettekanded rikastavad tekstipäeval käsitletavate teemade ringi. Eri vaatenurkadest on uuritud näiteks meedia-, reklaami-, kooli-, tehnika-, teadus-, õigus- ja haldustekste.

Seekordne tekstipäev toimus 11. detsembril Tartu Ülikoolis. Nii nagu osutas tekstipäeva avasõnades Eesti tekstiuurimise emaks tituleeritud Reet Kasik, on viimastel aastatel kujunenud välja kaks põhisuunda: kool ja meedia. Õppimise ja õpetamisega seotud teemad ning meediatekstid, eelkõige arvamuslood ja uudised, moodustasid ka seekordse konverentsi temaatilise raamistiku.

Konverentsi avaettekandes „Üliõpilase keeleoskus: mida see meile ütleb?” andis Krista Kerge (TLÜ) lühiülevaate üliõpilaste keeleoskuse uuringust, juhtides tähelepanu mõningatele seikadele, mis näivad kõrvalised, kuid osutavad muutustele keelekasutuses (nt täiendiga eeslisandi mitteühildamine isikunimega). Sellestsamast uuringust kõneles oma ettekandes „Üliõpilase funktsionaalse keeleoskuse tasemest” ka Kersti Lepajõe (TÜ), kelle sõnul on üliõpilaste kirjakeeleoskuse keskmine tase aastate jooksul (2009/2010. õ-a ja 2014/2015. õ-a võrdluses) jäänud samaks, kuid üliõpilastele valmistavad probleeme funktsionaalne keelekasutus ja suulise ettekande mõistmine, samuti on erialade vahel testi tulemustes suuri lahknevusi. Maarja-Liisa Vokksepp ja Maigi Vija (TÜ) vaatlesid ühisettekandes „Stiilivead põhikooli eesti keele lõpueksami lühikirjandites” stiilivigu rühmade kaupa, eristades sõnavaliku-, lausestus- ja vormivalikuvigu, ning olid seisukohal, et kirjandite hindamine on paljuski subjektiivne ja õpetajate jaoks tuleks välja töötada kindlad hindamiskriteeriumid. Õpetamise ja õppimise teemaploki lõpetas Gerly Lokk (TÜ) ettekandega „Diskursuseanalüüsi rakendatavus gümnaasiumi meediaõpetuses K. Aava ja Ü. Salumäe õpiku „Meedia ja mõjutamine” näitel”, leides, et see õpik on õpilaste hinnangul küll huvitav, kuid keeruline ning ei vasta sajaprotsendiliselt õppekava ja -vara nõuetele.

Päeva teist poolt alustas Riina Reinsalu (TÜ) kõrvalepõikega haldustekstide maailma, osutades ettekandes „Avalduste tekstistrateegiad”, et kodanikud annavad avalduste põhisisu edasi peamiselt palve ja soovi, harvem käsu või ettepaneku kujul ning pöörduvad kohaliku omavalitsuse poole viisakalt ka siis, kui nad pole olukorraga rahul. Kohaliku omavalitsuse (haridus)ametnikud moodustasid õpetajakoolituse õppejõudude, haridusvaldkonna tugiasutuste ametnike, koolijuhtide ja õpetajate kõrval ühe sihtrühma ka Halliki Põlda ja Katrin Aava (TLÜ) ettekandes „Muutunud õpikäsituse keeleline konstrueerimine”. Uurimistulemustest selgus, et muutunud õpikäsitus on seotud haridusdokumentides ja erialakirjanduses käsitletavate diskursustega, kuid muutunud õpikäsituste kirjeldused on vastuolulised ning väljendavad osalejate vastasseisu. Kuigi koostööd peetakse tähtsaks, nähakse teisi sidusrühmi pigem takistajatena.

Keelelise konstrueerimise teemat jätkas Ingel Terasmees-Mellik (TLÜ) ettekandes „Haridusliku erivajaduse diskursuse konstrueerimine Postimehe arvamuslugudes”, tuues välja, et meedias käsitletakse haridusliku erivajaduse teemat negatiivses võtmes ning koolisüsteem ei paku hariduslike erivajadustega õpilastele piisavat tuge, mis avaldub nende motivatsiooni vähenemises, üksiolekutunde süvenemises jms. Seevastu Ester Riispapp (TLÜ) keskendus ettekandes „Sõnavabaduse diskursuse konstrueerimine Postimehe, Delfi ja Õhtulehe veebiväljaannete näitel” Charlie Hebdo toimetuse rünnakut ja Kaur Kenderi loomingut kajastanud artiklitele, mille analüüsist ilmnesid aladiskursused, mida kasutatakse sõnavabaduse konstrueerimisel, ning sõnavabadust toetav üldine hoiak. Tiina Alekõrs (TÜ) võttis ettekandes „Deskriptiivsõnavarast ajaleheuudistes” vaatluse alla heli ja liikumist väljendavad keelendid, uurides, mis kontekstis neid kasutatakse ja kuidas need mõjutavad uudistekstide neutraalsust. Konverentsi lõpetas Katrin Haugi, Krista Kerge ja Joonas Kerge (TLÜ) ühisettekanne „Pehmed uudised eesti paberlehtedes 2003-04 ja 2013-14”, mille fookus oli pehmete uudisartiklite peamiste teemaplokkide mahu muutustel aastate jooksul ning autorkonna sotsiaalsel jagunemisel.

Ettekannetele järgnenud elav arutelu pakkus tekstiuurijatele väärt mõtteainet, kuidas käsitletud teemadega edasi tegeleda, iseäranis rakenduslikust vaatenurgast.