Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

V noorte folkloristide konverents „Kontaktide ja konfliktide folkloor”



7.–9. oktoobrini Viljandi Kultuuriakadeemias toimunud konverents on iga-aastane üritus, mida vaheldumisi korraldavad Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond ning Vilniuses asuv Leedu kirjanduse ja kultuuri instituut. Sel aastal oli korraldajate ringis ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond. 

Konverents „Folklore of Connections, Folklore of Conflict” keskendus folkloorile kui kogukondade liitjale ja lahutajale, ent päevakajalised teemad suunasid uurimisala vaatlema kui vastuolulistes situatsioonides tekkivat kultuuripraktikat. Plenaarloengutega esinesid Aleksander Pantšenko (Venemaa Teaduste Akadeemia vene kirjanduse instituut / Peterburi riiklik ülikool) ja William Westerman (New Jersey linna ülikool). Pantšenko, kes uurib nii vene rahvapärase õigeusu erinevaid teemasid kui ka spirituaalseid liikumisi, pidas loengu teemal „Vandenõuteooriad ja kaasaegsed muistendid”. Vandenõuteooriad kirjeldavad sekulaarset, ent müstifitseeritud „kurja juurt”, personifitseeritud kurjust, mis jagab maailma „meieks” ja „nendeks”. Ja ehkki ta oli seisukohal, et vandenõuteooriad tavapärastest teooriatest oma ülesehituselt põhimõtteliselt ei erine, eristab neid siiski moraalne aspekt ning ka see, et need puudutavad sagedasti isiklikke eksistentsiaalseid küsimusi.

Westermani kodanikuliikumisi ja poliitilist folkloori uuriva ettekande „Rahvapärase vastupanu paradigmad: kliimamuutus, traditsioon ja loovus” aluseks olev uurimismaterjal keskkonna- ja kodanikuaktivistide tegevuse kohta peegeldab XXI sajandi maailma kaht suurimat mõjutajat, milleks on kapitalismi globaalne iseloom ja kliimamuutused. Westerman arutles mõistete traditsioon ja progress tähenduste üle, mida seob jätkusuutlikkuse eesmärk. Plenaarloenguid saab järele vaadata Tartu Ülikooli televisiooni kodulehelt (www.uttv.ee).

TÜ ning Venemaa riikliku humanitaarülikooli ja Peterburi Euroopa ülikooli vahelised kontaktid tõid Viljandisse arvukalt noori vene uurijaid, kes moodustavad poliitilisi protestiliikumisi jäädvustava ja analüüsiva uurimisrühma. Nii puudutasid Natalia Bezborodova, Jelena Malaia, Danila Rõgovski ja Jelena Volkova ettekanded Vene-Ukraina konflikti. Julia Amatuni kõneles jalgpallifännide poliitilisest väljenduskeelest. Vaatluse all oli Vene-Serbia vennasrahva müüt ning selle sügavad juured riigi poliitilises identiteedis. Maria Momzikova, Jelena Jugai, Marina Baiduzhi, Nadežda Rõtškova ja Rustam Fahretdinovi ettekanded analüüsisid vastuolusid erinevates folkloorižanrides, kõne all olid venelaste roll nganassaani juttudes, keelud põhjavene itkukultuuris, perekonnatülid, mida põhjustavad naised armumaagiat kasutades, ning Vene kodusõja laulud. Põhjavene bõliinade tüpoloogiast rääkis Dmitri Nikolajev, rahvalaulude kajastusi vene heliloojate loomingus tutvustas Jekaterina Porizko (Stuttgarti muusika- ja teatriülikool). Potjomkinlusest kui sotsiaalsest strateegiast Valgevene näitel rääkis Anastassia Astapova. Parasjagu TÜ-s oma doktoriõpinguid täiendavad Pallavi Dutta, Bijoy Sankar Barman, Gitu Rani Kalita ja Debajit Sharma rääkisid Kirde-India hõimurahvaste religioossetest ja etnilisest identiteedimääratlustest. Sikkimist Viljandisse reisinud leptša hõimu esindaja Reep Pandi Lepcha rääkis poliitilise ja ametliku kultuurilise määratluseta hõimust. Sedasama tegi khoibu hõimu näitel ka TÜ-s õppiv Tolheishel Khaling. Atifa Durrani pidas ettekande Skype’i vahendusel, rääkides isiklikest kogemustest perekonnajuttude uurimisel Pakistani perekonnas. Malaisia perekonna moraali kujundamisest juttudes analüüsis Ikhlas Abdul Hadi Leedsi ülikoolist. Lõuna-Ameerika hõimurahvaste probleemid tõi konverentsile Suzanne Lima Costa, kes tutvustas kirju, mida Brasiilia riigiasutused on hõimurahvaid puudutavates küsimustes saanud. Marko Veisson käsitles Põhja-Ghana gurunsi hõimu leskede saatusega seotud konflikte traditsiooni, misjonäride ja naiste õiguste eest seisvate MTÜ-de vahel.

Anna Tihanyi ettekanne käsitles Põhja-Ungari Neitsi Maarja rituaalides kajastuvaid muutusi, mis peegeldavad religioossete uuenduste ja konservatismi vahelist konflikti laiemalt. Sarnane huvi on ka Svetlana Tsonkova välitööl katoliiklike bulgaarlaste kommuuni jälgimisel Banati külas. Asta Skujytė-Razmienė rääkis karistustest leedu rahvajuttudes. Läti uurija Svetlana Pogodina leidis folkloristlikku uurimisainest interneti nukukogukonna jälgimises ning Kristīne Rotbaha tõi välja tavaõiguse printsiibi, mida kajastavad läti rahvalaulud. Indra Čekstere ettekanne tutvustas leiva osatähtsust läti folklooris. Soome noored kultuuriuurijad Andreas McKeough, Karin Sandell, Antti Kiviranta ja Antti Lindfors tõid konverentsile mõned teemad Soome ühiskonnast: konfliktsed küsimused Talvesõja mälestustes, soomerootsi rahvusküsimus interneti vihakõnes, harmooniumi kasutus muutuvas kultuuris, teoreetilised vaated stand-up komöödiatele. Ettekannetega esinesid ka TÜ kraadiõppurid Kaisa Kulasalu, Aivo Põlluäär, Keiu Telve, Kristel Kivari, Liis-Marii Roosnupp, Katre Koppel.

Ehkki geograafiliselt ja uurimismaterjalilt oli konverents väga kirev, kõnetasid ettekanded üksteist klassikaliste teemade kaudu, milleks on võimu- ja identiteediküsimused, sotsiaalsed ja ajalised muutused, samuti uurija roll uurimisaine suhtes.