Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Kaitstud doktoritööd

• 18. oktoobril kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Helen Kõrgesaar doktoritöö „Eesti hoidjakeele pragmaatilised erijooned ja dünaamika ning mõju lapse keele arengule”. Ta uuris, kuidas eesti täiskasvanu lapsega räägib, missuguseid keelevahendeid ta vestluses kasutab ja kuidas ta seejuures lapse keelelist arengut toetab. Tähelepanu oli pööratud peamiselt hoidjakeele pragmaatikale ja püütud selgitada, miks täiskasvanu kõneleb lapsega just nii, nagu ta seda teeb. Juhendaja oli professor Reili Argus (TLÜ), oponendid professor Renate Pajusalu  (TÜ) ja teadur Sirli Zupping (TÜ).

• 19. oktoobril kaitses doktoritöö Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Natalia Abrosimova („Развитие эрзянского письменно-литературного языка в контексте культуры / Ersa kirjakeele areng kultuuri kontekstis”), kes uuris ersa kirja- ja kirjanduskeeles toimunud protsesse alates XVIII sajandist kuni tänapäevani. Esimest korda ersa kirjakeele ajaloos vaatles doktoritöö seda kui kultuurifenomeni, kus kirjanduskeel ersa kultuuris toimib tähendusliku kogumina. Juhendajad olid emeriitprofessor Rein Veidemann (TLÜ) ja teaduste kandidaat Aleksandr Sharonov (Mordva riiklik ülikool), oponendid  Mart Rannut (TÜ) ja professor Vassili Djomin (Mordva riiklik ülikool).

• 28. oktoobril kaitses Maarja Hollo Tartu Ülikoolis doktoritöö „Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus”. Tööl oli kolm eesmärki. Esiteks selgitati selles Kangro loomingu tähendust ja kohta eesti kirjandusloos ja kultuurimälus XXI sajandi vaateveerult, mil nii ajaloolaste ja kultuuriuurijate seas kui ka avalikes aruteludes on jätkuvalt aktuaalsed Teise maailmasõja mäletamisega seotud küsimused. Teiseks avas töö Kangro teoste analüüsi kaudu tema loomingu uurimise uusi väljavaateid. Kolmandaks võeti vaatluse alla see, kuidas Kangro oma teostes ühtaegu nii isiklikku kui ka rahvuse minevikku kujutab, kordab ja läbi töötab. Juhendajad olid vanemteadur Tiina Ann Kirss (TÜ) ja professor Arne Merilai (TÜ), oponendid Satu Grünthal (Helsingi ülikool) ja Mart Velsker (TÜ).

• 18. novembril kaitses Brita Melts Tartu Ülikoolis doktoritöö „Kirjanduslikud omailmad ja nende autobiograafilised lätted”. Väitekirjas keskenduti kirjandusliku omailma kui eripärase nähtuse analüüsile ja biosemiootikast laenatud ning kirjandusteadusele kohandatud termini omailm selgitamisele, milles vilksamisi on tuginetud ka kultuuri- ja kirjandusgeograafilistele arusaamadele. Töö põhiosas on analüüsitud peamiselt nelja kirjandusliku omailma juhtumit: Karl Ristikivi Arkaadiat, Andrus Kasemaa Poeedirahu, Tõnu Õnnepalu Paradiisi ja Lauri Pilteri Airootsit. Juhendajad olid dotsent Leena Kurvet-Käosaar (TÜ) ja professor Arne Merilai (TÜ), oponendid dr Mart Kuldkepp (Londoni ülikooli kolledž) ja dr Jaak Tomberg (TÜ).

• 22. novembril kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituu­di doktorant Tatjana Boeva doktoritöö „Текст как мыслящая структура. Метафизика В. О. Пелевина” / „Tekst kui mõtlev struktuur. Pelevini metafüüsika”. Oma töös uuris ta vene kirjaniku Viktor Pelevini (1962) tekste metafüüsilisest vaatepunktist, keskendudes eelkõige neis esinevale sümbolismile, müstitsismile, tühjuse mõistele ja teadvuse probleemile. Töö eesmärk oli pakkuda terviklikku arusaamist Pelevini tekstidest ja jõuda tema loomingu ontoloogiliste omadusteni. Juhendaja oli prof Irina Belobrovtseva (TLÜ), oponendid prof Sergei Kibalnik (Peterburi riiklik ülikool) ja prof Zsuzsa Hetenyi (Budapesti Eötvös Lorándi ülikool).