Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

LÜHIKROONIKA

• 1. oktoobril peeti Obinitsas Paul Hagu 70. sünnipäevale pühendatud konverents „Mul viil sõna’ sõõrunõsõ’...”. Esinesid Osmo Pekonen („Peko ja Beowulf”), Heiki Valk („Jumala lahkumine: järelpudemeid Peko kohta, peamiselt 1990. aastatest”), Olga Kalinina („О предварительных результатах исследования церковной жизни населения Печорского района во вт. пол. ХХ в”), Terry Gunnell („The role of performance studies in folkloristics”), Ülo Valk („Paul Hagu teadusmehena”), Sulev Iva, Karl Pajusalu („Hao Paul – seto keele vidosnik”), Aare Hõrn („Hao Paali – Setoma iist iloh, tüüh ja võitlusõh”), Janika Oras („Seto vana helilaad tänapäeval – rakendusetnomusikoloogi pilgu läbi”) ja Madis Arukask („Mütoloogilise regilaulu „Lemmeleht” usundilis-kombestikulisest tagapõhjast”).

• 7. oktoobril toimus Tallinnas Eesti Keele Instituudis Eesti keelenõukogu nimeseminar, kus astusid üles Kadri Teller-Sepp, Enel Pungas, Anu Tukia ja Ilmar Tomusk. Arutelu teemal „Kui palju võib riik nimepanekut ohjata?” juhatas Toomas Kiho.

• 11. oktoobri teisipäevaseminaril EKM-is tutvustas udmurdi kirjanik Aleksei Arzamazov oma soome-ugri tehiskeele rajamise projekti, selle võimalusi ja perspektiive.

• 12. oktoobril Tartus toimunud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul pidas ettekande Taavi Pae teemal „Vallanimede küsimus 1930. aastate reformis” (kaasautor Madli-Johanna Maidla).

• 12.–14. oktoobril toimus EKM-is konverents „Visuaalne digitaalhumanitaaria: humanitaarandmete esitamine ja tõlgendamine”. Peaettekanded olid Raivo Kelomehelt („Interaktiivne kunst füüsiliste kunstiteoste säilitamise ja esitamise meetodina”, Eesti Kunstiakadeemia) ja Peter Grzybekilt („Digitaalhumanitaaria ja kultuuriteadused: Πραξις · τέχνη · θεωρία · ἐπιστήμη? Praktika – tehnoloogia – teooria – teadus?”, Grazi ülikool, Austria). Korraldati kaks töötuba: Moses Boudouridese „Sotsiaalvõrgustike leidmine kirjanduslikust tekstist” ja P. Grzybeki „Praktiline andmeanalüüs: teooriast lähtuv ja suunatav”.

• 13. oktoobril tähistati Tallinnas juubeliseminariga 25 aastat kestnud soome keele ja kultuuri õpetamist peaainena TÜ-is. Esinesid Daniele Monticelli, Riitta Uotila, Jaan Õispuu, Tiina Söderman, Mati Hint, Ivar Sinimets, Maria-Magdalena Jürvetson, Vesa Jarva ja Annekatrin Kaivapalu.

• 14. oktoobril peeti Tartus Eesti Rahva Muuseumis hõimupäevade konverents „Soome-ugri muuseumid – kuidas edasi?”. Oma maa muuseume, kus kõigis on soome-ugri rahvaste teemalised ekspositsioonid, tutvustasid Svetlana Bandura (Komi rahvusmuuseum), Ligita Betiņa (Läti Toreida muuseum-looduskaitseala), Tatjana Berdaševa (Karjala rahvusmuuseum), Nikita Djatškov (Isuri muuseum) ja Ágnes Kerezsi (Ungari etnograafiamuuseum).

• 14. oktoobril korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Tallinnas VII moodsa eesti kirjanduse seminari „Paul-Eerik Rummo „Lumevalgus... lumepimedus” ”, tähistamaks 50 aasta möödumist luulekogu ilmumisest. Esinesid Aare Pilv, Anneli Mihkelev, Mart Velsker, Ene-Reet Soovik, Aarne Ruben, Rein Veidemann ja Marin Laak.

• 14.–15. oktoobril toimus TÜ Narva kolledžis II rahvusvaheline konverents „Uralo-indogermanica”. Plenaarettekannetega esinesid Jelisaveta-Kaarina Kostandi (Tartu), Gleb Pilipenko (Moskva), Tamás Péter Szabó (Jyväskylä) ja Enn Ernits (Tartu). Töö toimus sektsioonides „Keel ja identiteet”, „Udmurdi ja inglise keele kõrvutav grammatika”, „Eesti ja vene keel”, „Soome-ugri keeleteadus ja interlingvistika” ning „Keeleõpetamise metoodika”.

• 17. oktoobril tähistati TLÜ-s Rein Veidemanni 70. sünnipäeva konverentsiga „Lausungid ja pausid”. Ettekannetega esinesid Tõnu Viik, Arne Merilai, Maarja Vaino, Marin Laak ja Jaan Undusk.

• 17. oktoobril korraldati Tallinnas ES-i kõnekoosolek Einar Kraudi 70. sünnipäeva auks. Ettekanded pidasid Pire Teras, Hille Pajupuu ja Rene Altrov ning Härmo Saarm.

• 17.–18. oktoobril korraldati EKM-is rahvusvaheline seminar „Prospects and Perspectives of Meteorological Paremiology”, kus käsitleti ilmastiku ja loodusega seotud traditsioonilisi poeetilisi tekste, nagu vanasõnad, kõnekäänud, ended. Esinesid eri valdkondade – lingvistika, folkloristika, semiootika, geograafia – teadlased Venemaalt, Austriast ja Eestist.

• 25. oktoobril peeti EKM-is Oskar Kallase päev. Raamatuteaduse konverentsil esinesid Lauri Frei („Trükiste fiktiivsed ilmumisandmed Eesti ja Läti raamatuloos”), Rene Haljasmäe („Köitjate märgised nahkköidetel”), Reet Bender („Raamatutest ja lugemisest baltisaksa memuaristika valguses”), Heino Räim („Oskar Kallase kadunud portreemaalist”), Edith Hermann („Eesti ja naaberriikide kauneimate raamatute konkursid”), Tiiu Reimo („Raamatuajaloo uurimisest Läänemere ruumis XXI sajandi alguskümnenditel”), Mare Lott („Raamat muutuste tuules”) ja Merike Kiipus („Trükisepärandi digiteerimisprojektidest”).

• 25. oktoobril korraldasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ning UTKK Tallinnas seminari „Laps kirjanduses 4: Kool lastekirjanduses, lastekirjandus koolis”, kus uuriti, kuidas kirjandust koolis õpetatakse ja kuidas kooli lastekirjanduses kujutatakse. Esinesid Mare Müürsepp,  Andrus Org, Anneli Jõgioja, Anni Kalm, Kätlin Kaldmaa, Jaanika Palm, Mari Niitra ja Krista Kumberg. Slaidiettekanne oli Elle-Mari Taliveelt.

• 27.–29. oktoobrini toimus Võrus 20. läänemeresoome sügiskonverents, kus käsitleti läänemeresoome keele, kultuuri ja piirkonna hetkeolukorda, kuid heideti pilk ka minevikku. Konverentsi peaesinejateks olid soome-ugri keelte uurija Riho Grünthal („Läänemeresoome keelte varajane väljakujunemine”), keelepoliitika uurija Anitta Viinikka-Kallinen („Kutsukaa tutkija! – tutkimuksen ja etnopolitiikan suhteista”), liivi keele uurija Eberhard Winkler („Väliuurimine XIX sajandil – Sjögren Salatsi liivlaste juures”), arheoloog Valter Lang („Algläänemeresoome keele ja kultuuri kujunemine”) ja folklorist Andreas Kalkun („Sooga või soota pärimus?”). Vaatluse all olid karjala, liivi, isuri, vadja, vepsa, võro, seto, eesti ja soome keel ning rahvaluule, nii keelepoliitika, -struktuur kui ka -õpe ning arvuti roll tänapäevases keeleuurimises.

• 28. oktoobril Tartus toimunud Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi kõnekoosolekul tutvustas Soome rahvusarhiivi endine juhataja, professor Kari Tarkiainen uuemaid Ingeri-alaseid uurimusi Soomes.