Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

LÜHIKROONIKA

• 1.–2. juulini toimus Liivi Muuseumis Eesti Kirjandusmuuseumi kirjandusteaduse VI suvekool „Teedrajav kääne”. Esinesid Tanar Kirs („Eesti luule alguse küsimus”), Tiit Hennoste („Sõnad suhtlevad tähestikuga”), Arne Merilai („Nooruse kihermed”), Johanna Ross („Olmekirjandus ja selle retseptsioon kui osa sotsioloogilisest pöördest”), Anneli Mihkelev („Kuidas on tehtud Matsini „Gogoli disko”?”), Katre Pärn („Igavene avangard: (eesti) animatsioonist”), Mari Niitra („Piiride nihutamisest lastekirjanduses”), Eliisa Puudersell („Mäng Mati Undi loomingus”), Neeme Näripä („Traagiline pööre antiigist tänapäeva tülitsemise näitel”), Kaisa Maria Ling („Kuidas lugeda kosmoloogiat: Severo Sarduy (neo)barokiteooria luulekogus „Big Bang””). Loomingulisel õhtul Erkki Luugi luulest vestles autoriga Anti Saar. Vestlusringi „Kuidas lugeda Hennostet?” juhtis Krista Ojasaar.

• 2. augustil toimus Epp Annuse korraldusel Viti külas Eesti nõukogude aja uurijate välksümpoosion. Kõnelesid Anu Veenre, Margus Vihalemm, Johanna Ross, Ülo Mattheus, Kädi Talvoja, Andres Kurg ja Linda Kaljundi.

• 15. augustil toimus Eesti Keele Instituudis Eesti-uuringute Tippkeskuse ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate töörühma seminar rahvuse konstrueerimise eri vaatenurkade teemal.

• 16. augustil peeti Kärdlas Hiiumaa Muuseumis seminar Hiiumaa juttudest, paikadest ja inimestest „Jutte maalt ja merelt”. Üles astusid Helgi Põllo („Meremeeste rollist Hiiumaa jutupärimuse kujunemises”), Reeli Reinaus („Pärimusest kirjandusse. Mõningaid inspireerivaid seiku Hiiumaa välitöödelt”), Mairi Kaasik, Kärri Toomeos-Orglaan („Hiiumaa muinasjutud Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes”), Risto Järv („Mõnest Hiiumaa metsa- ja meremuinasjutust”), Helen Kõmmus („Koerakong ehk hiiumuistendite Leigri omapärasest huumorist”), Andreas Kalkun („Mida roppudest naljadest õppida? Feodor Vanahundi (1890–1965) jutupärandi obstsöönne osa”), Astrid Tuisk („Uued ja vanad mängud lastemängude andmebaasis”) ja Helle-Mare Kõmmus („„Ega sääl pole kedagi, rahi ike edasi...” Hiiu valsist sõna ja sammuga”).

• 16. septembril toimus Tabivere rahvamajas Emakeele Seltsi, Õpetatud Eesti Seltsi ja Tartu Ülikooli korraldusel konverents „Kaks sajandit õ-tähega”. Esinesid Valve-Liivi Kingisepp („Kuidas tuli õ-täht eesti kirjakeelde?”), Kersti Taal („Eesti keele küsimus Fr. R. Kreutzwaldi kirjavahetuses”), Fred Puss („õ-tähe kasutuselevõtmisest luteri koguduse meetrika- ja personaalraamatutes Eesti eri piirkondades”), Kristiina Praakli („õ-ga või õ-ta: sotsiolingvistiline vaade õ kasutusele”), Pire Teras („õ häälduse varieerumine”) ja Taavi Pae („Kuidas õ-hääliku piir jõudis Regio atlasesse?”).

• 16. septembril tähistasid Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu ning Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ettekandepäevaga „Õpetajast õpetlaseks – Kyra Robert 100. Uurija töö kultuuriloolises Baltika kogus” Eesti raamatukogutegelase Kyra Roberti 100. sünniaastapäeva.  Ettekanded pidasid Aija Sakova („Mõeldes Kyra Robertist (1916–1997)”), Tiiu Reimo, Helje-Laine Kannik („Tallinna XVII sajandi trükised. Kyra Roberti uurimusest retrospektiivse rahvusbibliograafia andmebaasini”), Martin Klöker („Der älteste Katalog der Olai-Bibliothek? Ein rätselhafter Fund”), Kaspar Kolk („Vana Tallinna raamatukogu kolm allikat: komplekteerimisest XVI sajandil”), Piret Lotman („Kirjatäht ja elu varauusaegsetes eestikeelsetes luterlikes katekismustes”), Lauri Frei („Väljamõeldud ilmumiskohad, kirjastajad ja trükkalid Euroopa XVI–XIX sajandi raamatuloos”) ja Michael Rocher („Die Bestände zur Schulpraxis des 18. Jahrhunderts in Estland und ihre Bedeutung für die europäische Forschung”).

• 21.–22. septembrini toimus Laelatus ja Lihulas rahvusvaheline seminar „Tekstid ja linnud”, mis keskendus lindude kujutamisele kultuuris: kirjanduses, folklooris, kujutavas ja audiovisuaalses kunstis, keskkonnaajaloos, aga ka meedias laiemalt. Laelatu bioloogiajaamas esinesid ettekannetega Elle-Mari Talivee (UTKK; „Avian voices and birds in Marie Under’s poetry”), Kadri Tüür (TÜ/KAJAK; „Avian voices in Estonian literature: poetry of Jaan Kaplinski”), Karoliina Lummaa (Turu ülikool; „Picoides tridactylus − poetic descriptions”), Jason Finch (Åbo Akademi; „Yeats and the birds: Irish swan or cockney sparrow?”), Freydis Ehrlich, Eve Rannamäe (TÜ; „Reading bones-archaeo-ornithological research illustrated by a case study from the Late Iron Age Viljandi”), Riho Kinks (Eesti Ornitoloogiühing;„Migrants and refugees in Estonian Ornithofauna”), Lauri Saks (TÜ; „Bird vision: how do birds see?”), Mall Hiiemäe (Eesti Kirjandusmuuseum; „Birds in Estonian traditional folk belief”). Stendiettekandeid oli kaks: Meeli Mesipuu (Eesti Maaülikool; „Plants named after birds”) ja Monika Hint (TÜ Viljandi kultuuriakadeemia; „Birds in Estonian traditional textile bedcovers”). Teise konverentsipäeva Lihulas avas Andres Kalamees Eesti Ornitoloogiaühingust. Esinesid Peep Ilmet („Kõik on looduse ime” (Juhan Viiding)”), Ulrike Plath (TLÜ/KAJAK, UTKK; „Laululinnud baltisaksa kokaraamatutes”), Urmas Sellis (Eesti Ornitoloogiaühing; „Mida taotleb veebikaamera paigaldaja ja mis tegelikult toimub sel tandril? ehk Linnuvaatlused reaalajas veebis”), Marju Kõivupuu (TLÜ; „Linnud ja inimesed. Pärimuspõhine vaatenurk”). Mall Hiiemäe (EKM) esines stendiettekandega „Linnud eesti rahvausundis”. Õhtul toimus linnuretk Matsallu.

• 22. septembril korraldasid Eesti Rahvusraamatukogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu Tallinnas seminari „Kõik on noatera peal ja sellepärast nii ilus”, mis oli pühendatud Austria poetessi, proosakirjaniku ja mõtleja Ingeborg Bachmanni 90. sünniaastapäevale ning Viivi Luige saabuvale 70. sünnipäevale. Esinesid Eve Pormeister („Kui mitte enne, siis Roomas saad sa seda näha ja kuulda”), Aija Sakova („Varjudest, kartmatusest ja elujõust. Ingeborg Bachmanni ja Viivi Luige poeetilisest kreedost”), Leena Kurvet-Käosaar („Enese ilmnemine/ilmutamine Viivi Luige romaanis „Varjuteater””) ja Arne Merilai („Viivi Luige sümbolistlik kujunditaju”). Seminari lõpetas luulekava Viivi Luige ja Ingeborg Bachmanni loomingust.

• 22. septembril toimus Tartus Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldusel ARS-i kõnekoosolek, mille  kavas oli kaks ettekannet: Mall Hiiemäe „Eesti rahvakalendri tähtpäevade tagamaad” ja Urmas Kalla „Võnnu kihkonna kotussõjutuq piirkondõ kaupa ja laembal Lõuna-Eesti tagapõhjal”.

• 23. septembril tähistati Tartu Ülikoolis Emakeele Seltsi eestvõttel Euroopa keelte päeva üliõpilaskonverentsiga. Sektsioonis „Keel luubi all” esinesid Mirjam Ruutma („Kaassõnad eesti murretes”), Laura Tüüts („Episteemilise modaalsuse markerite tõeväärtuse tajumine arvatavasti, võib-olla ja äkki näitel”), Kairit Tomson („Panema-verbi polüseemia ja kasutus grammatilistes konstruktsioonides”), Liina Pärismaa („Christoph Blume keelekasutuse eripärast”). Sektsioonis „Keeled kaardil ja kasutuses” oli viis ettekannet: Siim Antso („Digitaalsed kaardiandmed dialektoloogias”), Anu Seppa („Kirjutaja tekstiosalisena riigieksamikirjandites”), Ekaterina Kornilitsina („Lähenemisviisid metafooride tõlkimisele telesaate „Pealtnägija” eesti-vene tõlgete näitel”), Anna-Olga Luga („Sillamäe elanike eesti keele õpe”) ja Eda-Riin Leego („Vene eesnimede mugandamine komi keelde”).

• 27. septembril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse usundi ja müütide töörühma seminar, kus põhiettekande „Loodus ja Eesti usund” pidas töörühma juht Tõnno Jonuks.

• 27. septembril toimus Tartus  järjekordne loeng sarjas „Keele sajand”: Renate Pajusalu kõneles teemal „Saussure keeleteadlase pilguga”. TÜ semiootika osakonna, eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ning Eesti Semiootika Seltsi koostöös elluviidava sarjaga „Keele sajand: Saussure, Linzbach, Jakobson” tähistatakse Ferdinand de Saussure’i teose „Üldlingvistika kursus” ja Jakob Linzbachi teose „Filosoofilise keele printsiipidest” ilmumise 100. aastapäeva ning Roman Jakobsoni 120. sünniaastapäeva.

• 30. septembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis geograafi, kultuuri- ja teadusloolase Vello Paatsi (1948–2015) artiklikogumiku „Rännates Gutenbergi galaktikas” (Ilmamaa, 2016) ilmumisele pühendatud sümpoosion „Olemise ja teaduse piiridest”. Piiride üle mõtisklesid Ülo Matjus, Tõnu Tannberg ja Erki Tammiksaar.

• 30. septembril korraldas UTKK Tallinnas seminari, kus Rein Undusk kõneles teemal „Antiqui ja moderni. Ääremärkusi ühe kultuuritopose juurde”.

• 30. septembrist kuni 2. oktoobrini  toimus Lätis Läti Eesti Seltsi eestvedamisel soome-ugri festival, mille raames toimus rahvusvaheline konverents „Soome-ugri rahvaste müütiline ja maagiline pärand” („The Mythical and Magic Heritage of the Finno-Ugric Nations”). Esimene päev veedeti Cēsises (Võnnus) ja see oli pühendatud linna 810. aastapäevale. Tutvustati haruldast leidu 2015. aastast: noore tütarlapse matmispaika X−XII sajandist. Teisel päeval Riias peetud konverentsil esinesid Ágnes Kerezsi („Khanti Shaman’s Worldview and Tasks”; Ungari), Merili Metsvahi („Folktale about the breastfeeding werewolf in Estonian folklore and its parallels in Finnish traditions”; Eesti), Johanna Toivainen („Trees and death in Baltic and Finnish folk songs”; Soome), Ljudmila Yamurzina („Rituals in the traditional life of eastern Mari people”; Eesti) ning Janīna Kursīte-Pakule ja Juris Urtāns („Mythology of Svētupe in Vidzeme”; Läti).