Lehekülje algusesse

Eberhard Winkler 60



Juulikuu viimasel päeval saab 60-aastaseks Göttingeni ülikooli soome-ugri keelte professor, Eesti Keelenõukogu liige Eberhard Klaus Wolfgang Winkler, kelle teadushuvide keskmes on pikka aega olnud Baltimaades kõneldavad läänemeresoome keeled.

Eberhard Winkler on sündinud 31. juulil 1955 Münchenis, kus ta omandas ka hariduse ning alustas oma teadlasteed. Aastatel 1977–1984 õppis ta Müncheni ja Helsingi ülikoolis germaani keele- ja muinasteadust, fennougristikat ja põhjamaade filoloogiat, tema õppejõudude seas olid prof Hans Fromm, prof János Gulya ja dr Hartmut Katz. 1987. aastal promoveerus ta Münchenis filosoofiadoktoriks ning asus prof Wolfgang Schlachteri kaastöölisena tegelema Ume saami keelega. 1990. aastail lisandus õpetlasellu ka õppejõutöö ja pärast habiliteerumist Müncheni ülikoolis 1996. aastal nimetati ta fennougristika dotsendiks. Habilitatsioonitööna esitas ta põhjaliku monograafia kreevinite keelest („Krewinisch”, 1997), st XV sajandil Lõuna-Lätti Bauska linna ümbrusse viidud vadjalastest, kes assimileerusid XIX sajandiks.

Eberhard Winkler on nimetanud ennast ikka baierlaseks ja pidanud oma kodukohaks Lõuna-Saksamaad, kuid teaduslikud huvid on sidunud teda üha Põhja-Euroopaga. Esimese soome-ugri keelena omandas ta soome keele, sellele järgnes eesti keel ning huvi Baltimaade vastu, kus läänemeresoome keelte ajalugu on suuresti põimunud saksa keele- ja kultuuriruumiga. 1980. aastaiks oli ta jõudnud eesti ja soome keele kõrval kiinduda veel liivi ja vadja keelesse ning Keele ja Kirjanduse Instituudi külalisena tutvus ka Tallinnas ja Tartus leiduvate keelematerjalidega. Sihipärasest uurijahuvist annavad tunnistust kommenteeritud kogumikud „Salis-Livische Sprachmaterialien” (1994) ja „Ältere Livische Sprachmaterialien” (1999), milles ta tegi vanad liivi keelematerjalid teadusavalikkusele kättesaadavaks.

2002. aastal valiti Eberhard Winkler Göttingeni ülikooli soome-ugri keelte professoriks, mis tähendas ühtlasi ühe suurima soome-ugri seminari juhataja ametit Saksamaal. Varsti pärast professoriks saamist hakkas ta edendama Göttingeni ja Tartu ülikooli suhteid ja 2004. aastast on ta kahe ülikooli koostöölepingu Göttingeni-poolne koordinaator. Seda tööd on ta teinud täie pühendumisega, korraldades Göttingenis Tartu ülikooli teaduskondade õppejõudude loenguid ja uurimislähetusi. Tema kutsel on Göttingenis käinud ka Tallinna keeleteadlasi, seal on korraldatud Emakeele Seltsi keelepäevad. 2003. aastast alates tegutseb Göttingeni ülikoolis, prof Eberhard Winkleri eestvõttel ja Eesti haridusministeeriumi toel, eesti keele lektoraat.

Eberhard Winkler on võimeka teaduskorraldajana täitnud mitmesuguseid juhtivaid ülesandeid erialastes Saksamaa teaduskogudes ja oma koduülikoolis. Alates 2003. aastast on ta erialaühingu Societas Uralo-Altaica tegevpresident, Göttingeni ülikoolis on ta toiminud filosoofiateaduskonna dekaanina. Eestis on ta lubanud oma häid organisaatorivõimeid rakendada ülikoolide akrediteerimiskomisjonide juhina ja väitekirjade oponendina, ta on osalenud Eesti Keelenõukogu ja teiste keelepoliitika otsustuskogude töös. Nende teenete eest autasustati teda 2008. aastal Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärgiga.

Keeleteadlast Eberhard Winklerit huvitavad eeskätt vähestele uurijatele märgatavad teemad ning ajaloolised ja haruldased keeled. Ta on mitmeti rõhutanud, et pinnapealsete tüpoloogiate koostamisest palju tõsisem ja väärtuslikum on täpne ajalooline keeleuurimine. Winkler ise on oma rahvusvahelise tuntuse kogunud just mahukate uurimustega praeguseks hääbunud läänemeresoome lõunarühma keeltest. Eespool juba mainitud monograafiatele (kreevini ja liivi keelest) on tulnud tänuväärse järjena salatsiliivi sõnastik (Winkler, Paju salu „Salis-Livisches Wörterbuch”, 2009), millele võib lisaks oodata ka grammatikat. Idapoolsetest soome-ugri keeltest on Winkler tegelnud enim permi keeltega ja avaldanud udmurdi grammatika inglise („Udmurt”, 2001) ning saksa keeles („Udmurtische Grammatik”, 2011).

Juubilari huvi eesti keele vastu ja kontaktid Eestiga on jätkunud tema teadlastee algusaegadest 1980. aastatel kuni tänapäevani. Ta on osalenud regulaarselt siinsetel teadusüritustel, olnud aktiivne esineja Võru Instituudi ja Tartu Ülikooli korraldatud sügiskonverentsidel ning akadeemik F. J. Wiedemanniga seotud üritustel, alates 1999. aastast on ta Emakeele Seltsi liige. 

Eberhard Winkler on kirjutanud saksakeelsetesse teatmeteostesse artikleid eesti keelest, käsitlenud vanemaid keeleallikaid ning saksa keele mõjusid eesti keelele. Osaledes mitmesugustel keelefoorumitel, on ta ikka meelde tuletanud, et eesti keele probleemid praeguses ingliskeelses teadus- ja muiduilmas pole erandlik nähtus, sest paljuski on sarnane juba ka näiteks saksa keele olukord. Võõraga hakkamasaamiseks on oluline tunda oma ajalugu ja juuri, eriti keelejuuri kogu nende rikkuses.

Koos õnnitlustega soovime heale kolleegile Eberhardile tegusate aastate jätkumist, ja ikka ka Eesti ning eesti keele suunal!