Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika



• 8.–9. aprillini korraldasid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ning Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut ühisseminari „Esimene maailmasõda eesti kultuuris”, kus analüüsiti Esimese maailmasõja representatsioone ja selle järelmõjusid eesti kultuurile kultuurimälu erinevates meediumides, sh kirjanduses, visuaalkultuuris ja muusikas. Peaesineja oli Toronto ülikooli ajalooprofessor Jüri Kivimäe, kes rääkis teemal „Kultuuriline pööre ja sõda”. Kirjandusteadlastest ja folkloristidest esinesid Õnne Kepp („Eesti sõjalaul”), Tiina Kirss („Suur ilmasõda eesti kirjanduses ja memuaristikas”), Andreas Kalkun („„Rohgem ei tiija mina teile kirjuda”. Kirjavormelid ning peresuhete kajastused Jakob Ploomi sõjakirjades”), Tiit Hennoste („Sõda pärast sõda: Esimese maailmasõja märgid eesti kirjanduslikus avangardis”), Luule Epner („Aated ja stiiliotsingud: ekspressionism 1920ndate teatris”), Enn Lillemets („Sõda tegi mehest kirjaniku: Peet Vallaku juhtum”), Mirjam Hinrikus („I maailmasõja allusioone Tammsaare tekstides”) ja Marit Karelson („Kui lüürika ja aeg hingasid ühes rütmis: kiirus, aeglus ja igavik Johannes Semperi varasemates tekstides”). Muude valdkondade esindajatest astusid üles Roosmarii Kurvits, Urve Lippus, Mari Nõmmela, Kai Stahl, Helena Risthein.

• 15. aprillil peeti Tartu linnaraamatukogus algupärase lastekirjanduse päeva, mille teema oli „Pingekohad laste- ja noortekirjanduses”. Esinesid Teele Tamm, Krista Kumberg, Jan Kaus, Kai Karell ja Mare Müürsepp. 

21. aprillil kaitses Liisi Piits Tartu Ülikoolis doktoritöö „Sagedamate inimest tähistavate sõnade kollokatsioonid eesti keeles”. Doktoritöö juhendaja oli prof Urmas Sutrop, oponent prof Pirkko Nuolijärvi (Kodumaa keelte keskus, Soome).

• 22.–24. aprillini toimus Tartu Ülikoolis kultuuriteooria tippkeskuse aastakonverents „Elav teooria ja elatud kultuur: mõisted ja visioonid”. Konverentsi fookuses olid erisugused kultuuripraktikad ja nende uurimisel tõstatuvad teemad. Peaesinejad olid uususundite ja kultuste uurija Eileen Barker (Suurbritannia), kultuurigeograaf ja kogemuslik kirjutaja Hayden Lorimer (Suurbritannia) ning antropoloog ja folklorist Charles L. Briggs (USA). 

• 23. aprillil peeti Väike-Maarjas Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna keelepäeva. Irma Raatma kõneles selle aasta Wiedemanni auhinna laureaadist Leelo Tunglast. Kirjanik esines ka ise ettekandega „Keel ja meel laste loodud muinasjuttudes”. Märt Väljataga rääkis keelest ja luulest. Laureaaditammikusse istutati uus puu.

• 23.–24. aprillini korraldasid Eesti Rakenduslingvistika Ühing, Eesti Keele Instituut ja Tallinna Ülikool Tallinnas 14. rakenduslingvistika kevadkonverentsi „Sõna ja grammatika”. Kutsutud esinejad olid Simon Krek (Sloveenia), Iztok Kosem (Sloveenia), Tiit Hennoste (TÜ) ja Annika Viht (TLÜ). Konverents keskendus keele funktsionaalsele ja formaalsele kirjeldamisele, keeleressursside loomisele, haldamisele ja kasutamisele; sõnavara ja grammatika koostoimele, omandamisele ja õppimisele, hõlmates nii (pool)automaatselt kui ka käsitsi loodud leksikone ja grammatikaid. Konverentsi teisel päeval korraldas Eesti Keeleressursside Keskus digitaalsete keelevarade omanikele ja teistele keeleressursside pakkujatele õpipaja „Kuidas talletada oma keelevara?”. Lisaks räägiti koolituspäeval ressursi hoiustamislepingu ja kasutusõiguste valiku võimalustest nii juriidilisest kui administratiivsest küljest.

• 24. aprillil toimus Kirjanike Liidu musta laega saalis konverents „Tokerjad hääbuvad, Vilde jääb”, kus tulid ettekandmisele ka spetsiaalselt kirjaniku 150. sünniaastapäevaks valminud uurimused.Rein Veidemann pidas tervituskõne „Mida teha Vildega?”. Pille-Riin Larm kõneles Eduard Vildest kirjandusliku mõtte kujundajana, Riho Saard Vilde religioossusest ja Livia Viitol majandusmõtte peegeldustest Vilde loomingus. Anneli Kõvamehe ettekanne käsitles härrasmees Vilde Krimmi-reisi, Jaanus Vaiksoo võrdles Tšehhovit ja Vildet, Elle-Mari Talivee ja Jason Finch tutvustasid Vilde-aegset Tallinna, Kairi Tilga oli pealkirjastanud oma ettekande „Patsient Vilde”, Jan Kaus kõneles Vilde tõest ja õigusest, Jaak Valge aga Vilde poliitilisest sõnumist. Jan Kaus ja Indrek Koff esitasid kirjanduskava Vilde tekstidest.

• 24. aprillil andis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi Eesti Kirjandusmuuseumis kätte Eesti Vabariigi Presidendi preemiad 2014. aasta parimatele rahvaluulekogujatele. Tänavused laureaadid olid Eha Võso, Katre Koppel, Liis Reha ja Anne Rebane. Mall Hiiemäe kõneles rahvaluule kogumise ideedest ja ideoloogiatest, Mari Sarv tutvustas kogumisvõistlust „Millest tunnen oma kodu? Lood meie kodudest”. Astrid Tuisk andis ülevaate Eesti Rahvaluule Arhiivi tegemistest 2014. aastal. Lona Päll kuulutas välja uue kogumisvõistluse „Minu maastikud”.

• 29. aprillil toimus Eesti Rahva Muuseumis konverents „Noorte hääled”. Nagu ikka, oli teemadering väga lai: räägiti peterburiliku eestluse piiriületustest, setode visuaalse representeerimise traditsioonidest Eestis, omaeluloolisest kohapärimusest Lauri Sommeri teoses „Sealpool sood”, juhitud jalutuskäigu meetodist ruumi uurimisel, Häädemeeste kihelkonna ja Kuramaa liivlaste merelisest folkloorist, Cosplay-kultuurist Eestis, laste mängudest ja mänguasjadest XX sajandi teisel poolel ja XXI sajandi alguses, Saatse Seto muuseumist jpm.