Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Tekstipäev 2014



Tallinna ja Tartu tekstiuurijad kogunesid tekstipäevale Tallinna Ülikoolis 12. detsembril 2014. Krista Kerge meenutas avasõnas kõiki alates 2002. aastast peetud tekstipäevi, millest üheksa on toimunud Tartus – vahele on jäänud vaid aasta 2007, mil ürituse eestvedaja Reet Kasik oli värskelt asunud Helsingi ülikooli professoritoolile. Ilmunud on 13 teesivihikut ja kuus artiklikogumikku „Tekstid ja taustad”.

Päeva avapoolel räägiti tekstidest koolitöös. Krista Kerge (TLÜ) osutas ettekandes „Muutlik keelemaastik ja haridusilm” kooli püsivale ülesandele tagada ühiskirjakeele valdamine, mis annab avalikule, haridus- ja töösfääri verbaalsele suhtlusele üldmõistetavuse ja täpsuse. Kersti Lepajõe (TÜ) ettekanne „Lugemine kui õppimise alus” analüüsis lugemisteooriaid tekstianalüüsi ja žanriuurimusega siduvat aineülest õppesuunda „Reading to Learn” (R2L),(1) mis on välja arendatud Austraalias ja Uus-Meremaal ning kaasanud Skandinaaviamaad. Mare Kitsnik (TLÜ doktorant) rääkis „Tekstiloome õpetamisest gümnaasiumis praktilise kogemuse põhjal” nii üks- kui ka kakskeelsetes klassides ja illustreeris oma seisukohti rohkete praktiliste näidetega. Helin Puksandi (TLÜ) ettekanne „Õpilaskirjutiste sõnavara rikkuse ja lugemisharjumuste sooline erinevus” seostas arvamuskirjutiste katseuurimuses leitud 9. ja 11. klassi poiste spetsiifilisema sõnavara ja rohkema-mitmekesisema sõnatuletuse poiste fokuseeritumate lugemisharjumustega, mis on ilmnenud tema varasemates uurimustes. Kõik ettekanded rõhutasid vahendamise tähtsust ja osaoskuste paratamatuid seoseid õpetatavas tekstitöös.

Päeva teine pool oli pühendatud diskursuse- ja tekstianalüüsi uurimustele. Halliki Põlda (TLÜ) rääkis „Andekusest ajaloolistes ja digiajastu meediatekstides”, liigitades ja üldistades TÜ kirjakeele korpuse ja Delfi portaali toel leitud täistekstides ilmnevaid andekusfenomeni kirjeldamise ideoloogilisi kontekste. Riina Reinsalu kirjeldas ühe vallavalitsuse otsuste näitel „Instruktiivse tekstitüübi avaldumist haldustekstides”, tuues kõneaktianalüüsis esile nii tüüpilisi instruktsioonisuundi kui ka ebatüüpilisi lepingu ja otsuse žanrisegu juhte. Krista Kerge rääkis „Teksti sidumise ealise arengu suundumustest õpilaste katsekirjutistes”, näidates taas keelearengu seisakut teismeea algul (5. ja 7. kl) ning peatudes pikemalt uurimismetoodika arendamise võimalustel ja asjakohastel näidetel. Reet Kasiku (TÜ) ettekanne „Väärtushinnangu väljendamine sõnamoodustusega” analüüsis eesti prefiksilaadse esiosaga liitsõnade modaalsust, sh rohkeid avalikest tekstidest kogutud interpersonaalse metafunktsiooniga uusmoodustisi, millel on positiivne või negatiivne alatoon. Põnev materjal ärgitas ka kuulajaid tooma mitmesuguseid esitatuga analoogilisi näiteid.

 

  1. Vt http://www.readingtolearn.com.au/ (18. XII 2014).