Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Regilaulu teisenemised ja piirid



Järjekorras kaheksas regilaulukonverents „Regilaulu teisenemised ja piirid/The Transformations and Borders of regilaul”, mis toimus 26.–27. novembril 2014 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis, oli pühendatud regilaulutraditsiooni teisenemistele ja piiridele – nii traditsiooni piiresse jäävatele muutumistele, piiripealsetele kui ka piire ületavatele nähtustele ja teemadele.(1) Kõne alla tulid lisaks regilaulule ka siirdevormilised ja lõppriimilised laulud, vaimulikud värsid ja laulud, autoriluule ning laulutõlked eesti, soome ja saami traditsioonis. Konverentsi esinejad olid tavapäraselt Eesti ja Soome mälu- ja teadusasutustest: Eesti Keele Instituudist, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Helsingi ülikoolist, Oulu ülikooli Giellagasi instituudist, Soome Kirjanduse Seltsist ning Tartu Ülikoolist.

Mari Sarv (ERA) tutvustas konverentsi avaettekandes „Regilaulumaailma suhtlusvõrgustikud” võrgustikuteooriat ja selle katsetusi humanitaaraladel, näiteks klassikaliste kirjandusteoste kangelaste või mütoloogiliste tegelaste suhtlusvõrgustike analüüsimiseks ning visualiseerimiseks. Sarv püstitas hüpoteesi, et regilaulu suhtlusvõrgustike analüüs võimaldab anda ülevaate regi-laulu tegelasmaailma struktuurist ja omavahelistest suhetest, kokkuvõttes tuua välja regilaulu ja selle maailmapildi iseloomulikud tunnused. Registreerides väljaande „Eesti rahvalaulud. Antoloogia” (ERlA, 1969–1974, http://www.folklore.ee/laulud/erla/) tekstide põhjal verbaalse suhtluse osapooled eri regilaulutüüpides, analüüsis esineja programmi Gephi (http://gephi.github.io/) abil regilaulumaailma suhtlusvõrgustikke ja esitas need visuaalse kaardina.

Liina Saarlo (ERA) ettekanne „Regilaulujaht Alutagusel. Rahvaluulekogumisest Ida-Virumaal 1950. aastatel” põhines KKI folkloristide kogumispäevikutel aastaist 1955–1958 Jõhvi ja Iisaku kihelkonnas ning asjaomaste mälestustel. Esineja püüdis avada ekspeditsioonide eesmärke ning analüüsida nende saavutamiseks kasutatud meetodeid. Liina Saarlo jõudis järeldusele, et põhiosas suhteliselt noortest ja kogenematutest folkloristidest koosnev ekspeditsiooniseltskond ei olnud esialgu pädev regilaule koguma. Aastatega ette-valmistus paranes, ekspeditsioonidele kaasati muusikaspetsialiste, mistõttu jõuti ka regilaulude kogumiseni.

Kristiina Ross (EKI) tutvustas oma ettekandes „Regivärsi ja kirikulaulude keelelisest võrdlemisest: miks ja kuidas?” projekti, mis võrdleb kaht poeetilist allkeelt: XVIII sajandi kirikulaulude keelt kui euroopaliku kirjaliku kultuuri esindajat ja regilaulude keelt kui kohaliku suulise kultuuri nähtust. Projekti eesmärk on tuvastada kirikulaulude kaudu kirjaliku keele nähtuste jõudmist eestikeelsesse kogukonda. Ross kirjeldas koostatud kirikulaulude ja regilaulude keelekorpusi ning tutvustas mõningaid leksikaalse ja morfosüntaktilise võrdluse esialgseid tulemusi.

Kristi Salve ja Janika Orase (ERA) ühisettekanne „Veel üks katse mõista värsikesi” käsitles eesti folkloristikas vähe kogutud ja uuritud vaimulikke värsse ehk värsikesi. Salve rääkis värsikeste kogumisest, avaldamisest ja kirjanduslikust ning vaimulikust taustast. Värsikeste ja regilaulude ühisjooni vaadeldes leidis esineja, et salmideks jagamatuse, regilaulumotiivide ja alliteratsiooni esinemise kõrval on ilmekaim regilauluga ühiste alliteratiivsete sõnaühendite ehk vormelite sage esinemine värsikestes. Oras iseloomustas helisalvestatud värsikeste muusikalist külge tõdedes, et esituse põhitunnuseks on kõnelähedus ja rütmilisus, helirida on laskuva intonatsiooniga. 

Žanna Pärtlas (EMTA) analüüsis oma ettekandes „Seto ka´rahääl: helirida otsides” setu soolo-karjaselaulu heliridu. Tegemist on arhailise muusikalise mõtlemise näitega, mille järgi on võimalik oletada, kuidas toimusid ajalooliselt heliridade ja laiemalt helikõrguslike suhete protsessid vokaalses muusikas. Setu karjaselaulu viisi heliridade ebatavalisest rohkusest järeldas esineja, et tegemist on areneva dünaamilise süsteemiga. 

Ingrid Rüütel (ERA) tutvustas oma ettekandes „Regivärsitunnustega laulud Saaremaal XX sajandi alguses” Saaremaa möödunud sajandi alguse mitmepalgelist laulukultuuri, mille moodustasid uuemad rahvalaulud, siirdevormilised rahvalaulud ning vähesed regivärsilised laulud. Esineja keskendus siirdevormilistele lauludele, kajastades nende vormitüüpe, kõlakujundeid, ühisosa regivärsiga jms. Tähelepanuväärse eriosana kajastas ta haruldase regivärsilise laulu „Laevahukk” kohaliku versiooni prototüüpide otsimist ajalooallikate kaudu.

Helen Kõmmuse (ERA) ettekanne „Regilaul Hiiumaal: säilitav siirdumine ja dünaamiline teisenemine” andis ülevaate saare mitmekesisest ja -kihilisest laulutraditsioonist, mis kuulub Saaremaa ja Muhu pärimuspiirkonda. Esineja rääkis ligi 500 lauluteksti ja 150 viisi kogumise ajaloost ning tutvustas silmapaistvamaid kogujaid. Kõmmus analüüsis Hiiumaalt kogutud vanema rahvalaulu olemust, selle osa siirdevormiliste laulude kihistuses ja mõjusid uuemale rahvalaulule. Hiiumaa regilaululine materjal on seni tunduvalt alahinnatud ja on kindlasti väärt lähemat uurimist, tõdes esineja.

Urve Lippus (EMTA) tutvustas ettekandes „Performatiivsuse mõistest esituskunstides ja regilaulust kui esituskunstist” performatiivsuse tähendusvälju ja selle uurimist erinevate muusikanähtuste puhul. Regilaulu puhul on võimalik tegeleda kahe esituse valdkonnaga: helisalvestatud esituse analüüsiga ning esituse protsessiga. Esineja tutvustas mõlema valdkonna käsitluste ajalugu Eestis.

Andreas Kalkun (ERA) rääkis ettekandes „Seto naiste laulud väljarändamisest. Suuline ajalugu ja poeesia”, et XIX sajandi lõpul ja XX sajandi alguses väljarändamise ajal olid setud valdavalt kirjaoskamatud, mistõttu puuduvad kirjalikud ajalooallikad (mälestused, kirjavahetus, päevikud jms) väljarännanute saatuse kohta. Setu naiste improvisatsioonilistes ja eluloolauludes leiduvad muude ajalooliste sündmuste kõrval ka väljarändamise kajastused, olles suulise ajaloo dokumentideks. Esineja tutvustaski poeetilisi võtteid, mida kasutati väljarändamisest ja väljarännanutest laulmiseks.

Esimese konverentsipäeva lõpuks esitleti Anu Korbi koostatud veebiantoloogiat „Siberi eestlaste laulud” (http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/siberilaulud/eestlased/) ja kuulati Celia Roose kontserti „RegiMetsaMäng”.

Teine konverentsipäev oli pühendatud regilaulu lähematele ja kaugematele paralleeltraditsioonidele.

Jukka Saarise (SKS) ettekanne „Runosäkeen rajat ja rakenteet” näitas, kuidas süntaksi abil ehitatakse erilist keelelist väljendusvahendit – poeetilist registrit. Viena-Karjala tuntuima lauliku Arhippa Perttuse laulude korpuse põhjal (u 6000 värssi) analüüsis esineja runovärsi süntaktilist ehitust. Esitades näiteid laulukeele registri süntaktilistest eripäradest võrreldes tavakeelega – näiteks eriline sõnajärg ja anžambmaanilised värsid, demonstreeris Saarinen laulukeele vormellikkust. 

Jonathan Roper (TÜ) rääkis oma ettekandes „Formulas in an alliterative poetry (on the basis of Beowulf)” palju uuritud vanainglise kangelaseeposest „Beowulf”, mis pakub siiski nii uusi tõlgendamisvõimalusi kui ka avastusi. Esineja tutvustas „Beowulfi” alliteratsioonisüsteemi ja sellest tulenevaid vormeleid ning vormelisüsteeme (formulas, prefabs).

Niina Hämäläise (Helsingi ülikool) ettekanne „Emotional crossings. The Kanteletar and oral lyric poetry” analüüsis soome rahvalüürika sümboliks peetud lauluväljaande „Kanteletar” ja selle koostaja Elias Lönnroti osa suulise lüürika representatsioonis. Esineja oponeeris ettekujutusele, et soome suuline lüürika on loomuldasa kurvatooniline „mureluule”. Võrreldes „Kanteletaris” avaldatud laulutekste transkribeeritud laulude tekstidega, näitas Hämäläinen, kuidas toimetamis- ja avaldamistavad olid mõjustatud teatud ideaalidest ja stereotüüpidest ning toimetajate-kirjastajate isiklikest eelistustest. 

Kati Kallio (SKS) ettekanne „Kalevalameter in the 16th and 17th century lit-erate poems” käsitles soome autoriluule kaht esimest, XVI ja XVII sajandit, mil kõrvuti – ja segamini – kasutati nii kalevalameetrikat, jambilist struktuuri, salme kui ka erinevaid riimilisi mudeleid. Loodud luuletekstid asusid suulise ja kirjaliku kultuuri piirialadel. Nende aastasadade jooksul loodi väga erinevad soomekeelse luule registrid, mille valik sõltus nii autori isikupärast, teksti žanrist kui ka laiemast ajaloolisest kontekstist. 

Marko Jouste (Oulu ülikool) ettekanne „Multilayered historical music tradition of the Skolt Saami in Finland” pühendus koltasaami muusikatraditsiooni seni „mitteautentsuse” tõttu tähelepanu alt välja jäänud osale, mis on kujunenud mitme kultuuri mõjuväljas arenemisest. Mitmete riigikordade ja -piiride vahetusi üle elanud rahvakillu muusika erinevad kihistused kajastavad ka selle rahva erilist ajalugu.

Kanni Labi (ERA) ettekanne „Regilaulu rännakud avatud maailmas – ühe California estofiili regilauluhuvist” tõi paralleele keelelise küberökoloogiaga, kajastades geograafiliselt ja kultuuriliselt kauge inimese kohtumist regilauluga virtuaalses maailmas. Ettekandes käsitletud regilaulude tõlkimise ja mõistmise probleemid pole tegelikult hoopiski mitte üksnes rahvus- või geograafiapõhised, vaid näitlikustavad kohati üsna hästi ka põlvkondade ja kultuurimuutuste põhjustatud „tõlkeraskusi”.

Taive Särg (ERA) analüüsis oma ettekandes „Regilaulu vägi. Regilaulu mõju ja sellega seotud retoorika uue vaimsuse kontekstis” regilaulu mõtestamist uue vaimsuse (New Age) religioosses kontekstis. Regilaulu laulmist tunnetatakse erilise kogemusena, mida seletatakse nii müstiliselt kui ka realistlikult. Esineja jõudis järeldusele, et tänapäeva inimesed, ka need, kes religioossetesse kogudustesse ei kuulu, vajavad usundilist muusikat ja regilaul ühe võimalusena täidab seda kohta.

Konverentsi lõpuarutelul diskuteeriti regilaulualaste väljaannete tuleviku-väljavaadete üle. Regilaulukogumike koostajate ja toimetajate põhiline dilemma seisneb selles, et võõrkeelsed väljaanded jõuavad (oodatult) laiema lugejaskonnani ning on ka teaduspoliitiliselt soositud. Teisalt aga on idee vastastikku üksteise ingliskeelseid artikleid lugevatest eesti (läänemeresoome) regilaulu-uurijatest üsna vastuvõetamatu ja absurdne – ning rahvusteaduste arengu seisukohalt kahjulik. Lahendus oleks paralleelselt eesti- ja võõrkeelsete väljaannete üllitamine, kuid selleks napib tööjõudu.

Arutelul tutvustati ka runolaulude andmebaasi SKVR-Tietokanta (http://dbgw.finlit.fi/skvr/) uuendusi: 2015. aastal peaks valmima tüpoloogiline liides. Samuti räägiti regilaulude andmebaasi (http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/) käimasolevast liigilis-tüpoloogilisest täiendamisest.

Seekordset regilaulukonverentsi toetasid Haridus- ja Teadusministeerium (IUT 22-4, EKKM 14-327) ja Eesti Kultuurkapital.

 

  1. Vt http://www.folklore.ee/regilaul/konverents2014/