Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika



• 2. oktoobril korraldati TÜ raamatukogus rahvusvaheline ettekandepäev „Johannes Gezelius vanem 1615–1690”, mis oli pühendatud Soome-Rootsi luterlikule teoloogile ja rahvaharijale, Turu piiskopile Johannes Gezelius vanemale, kes alustas oma karjääri Tartu Academia Gustavianas vanakreeka ja idakeelte ning teoloogia professorina ja kelle sünnist möödus tänavu 400 ning surmast 325 aastat. 

• 6. oktoobril toimus Eesti Rahvusraamatukogus X oskuskeelepäev, kus arutlusele tulid viimase aja muutused eesti keele arengu ja säilimise korraldamises, Vikipeedia osa ühe oskuskeele edasiviijana ja mitme eriala terminoloogiaküsimused. Esinesid Tiina Soon, Ivo Kruusimägi, Jaanika Erne, Tambet Matiisen ja Margit Langemets.

• 7.–9. oktoobrini peeti Viljandi kultuuriakadeemias viies noorte folkloristide konverents „Kontaktide ja konfliktide folkloor”, mille keskpunktis oli folkloor inimeste ja kogukondade ühendaja ja lahutajana ning hoiakute kujundajana. Osalejaid oli 17 Aasia, Euroopa ning Lõuna- ja Põhja-Ameerika riigist. Plenaarettekanded pidasid Aleksander Panchenko (Peterburi riiklik ülikool) ja William Westerman (New Jersey linnaülikool). Eesti noorteadlastest esinesid Kaisa Kulasalu, Aivo Põlluäär, Keiu Telve, Marko Veisson, Liis-Marii Riisnupp ja Katre Koppel. 

• 8. oktoobril korraldas Eesti keelenõukogu Toompeal Riigikogus järjekordse keelefoorumi. Avaettekande pidas president Toomas Hendrik Ilves. Järgnes haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ettekanne. Keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang andis ülevaate „Eesti keele arengukava 2011–2017” seirest. Seiret kommenteeris Cornelius Hasselblatt (Groningen).

• 9. oktoobril peeti Tartus eesti keele ja kirjanduse õpetajate sügiskonverents „Piirideta eesti keele õpe”. Konverentsi juhtis Martin Ehala (TÜ). Teemadest käsitleti erinevate õppemetoodikate ühendamist, kirjanduse õpetamise ajalugu, keele osaoskuste arendamist digitaalsete õppemetoodikate abil, rahvusvahelise kaitse saanud täiskasvanute eesti keele õpet, erineva kodukeelega õpilaste olukorda Eesti koolis jpm.

• 15. oktoobril korraldati TÜ Narva kolledžis hõimupäevade konverents „Vabaduse kontsept Ida-Euroopa kirjandustes III”, mis oli pühendatud kirjandusteadlase ja luuletaja Toomas Liivi (1946–2009) mälestusele. Esinejaid oli peale Eesti Moskvast, Peterburist, Joškar-Olast, Sõktõvkarist, Kudõmkarist, Saranskist, Iževskist ja Riiast. 

• 16. oktoobril kaitses TLÜ humanitaarinstituudi doktorant Ligita Judickaitė-Pašvenskienė doktoritöö „Cartoon Subtitling as a Mode of Translation for Children / Multifilmide subtitreerimine kui lastele suunatud tõlkevorm”. Doktoritöö juhendajad olid Anna Verschik ja Reili Argus, oponendid Elin Sütiste (TÜ) ja Anne Lange (TLÜ). 

• 16. oktoobril toimus Tallinnas UTKK seminar, kus Ulrike Plath pidas ettekande „Heimat. Baltisaksa kodumõiste XIX ja XX sajandil”. Esineja andis ülevaate mõiste Heimat tekkest XIX sajandil ning selle transformatsioonist pärast baltisakslaste tagasiasumist Saksamaale möödunud sajandi teisel poolel, püüdes lisaks analüüsida ka seda, kas Heimat on pigem rahvuslik või rahvusülene, poliitiline või isiklik, pigem sõnade või tegevuste kaudu defineeritav nähtus.

• 19.–21. oktoobrini toimus Eesti Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline konverents „Keelte- ja kultuurideülene digitaalhumanitaaria”, mille keskmes oli küsimus, kuidas kasutada digitaalseid tehnoloogiaid eri keeltest ja kultuuridest pärineva ainese uurimisel. Konverentsi peaesinejad olid Kalev H. Leetaru (USA), kes tutvustas maailma erikeelsete uudiste koondamise ja tõlkimise projekti GDELT, ning Jan Rybicki (Poola), kes kõneles kirjandustekstide analüüsitehnikatest, mis võimaldavad eritleda autorite ja kirjandusvoolude eripära keelestatistika alusel. 

• 19.–21. oktoobrini korraldas Emakeele Selts Voorel gümnaasiumiõpilastele keelelaagri „Nipitiri. Räägime nimedest”. Fred Puss kõneles perekonnanimedest, Liina Paales viipenimedest, Marit Alas ja Tiina Laansalu kohanimedest, Janika Kronberg nimedest eesti kirjanduses, Peeter Päll linnakohanimedest ja nimekorraldusest ning Risto Järv nimedest rahvapärimuses. Helen Plado andis ülevaate nimeteemalisest emakeeleolümpiaadist.

• 20. oktoobril korraldasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus seminari „Laps kirjanduses 3: Keelatud ja lubatud lastekirjanduses”. Eesti lastekirjanduse tabudest ja piiridest rääkisid Jaanika Palm, Leelo Tungal, Mari Niitra, Ilona Martson, Krista Kumberg ja Elle-Mari Talivee. Kaks ettekannet oli välisesinejatelt: Ilze Stikāne (Läti ülikool) kõneles pedagoogilisest tsensuurist läti laste- ja noortekirjanduses, Maria Porjadina (Venemaa raamatupalat) kajastas vene lastekirjanduse teravaid teemasid.

• 22. oktoobril toimunud UTKK seminaril kõneles Piret Kruuspere teatriajaloost ja -historiograafiast eesti teatrikirjutuse näitel, peatudes (rahvusliku) teatriajalookirjutamise võimalustel ja metodoloogilistel lähenemisnurkadel ja tuues näiteid ja/või hüpoteese, mis seostuvad eesti teatriajalooga või meie rahvusliku teatrikirjutusega laiemaltki.

• 22. oktoobril pidas Tanel Pern Tammsaare muuseumis loengusarja „Teksti mõjutajad. Ideoloogiad ja kirjandus” avaloengu „Sotsrealism kui reaalne sotsialism”. Fookuses oli küsimus, kuidas sotsrealism võimaldas kommunistlikku ideoloogiat läbi elada tõelise nõukogude reaalsusena.

• 23. oktoobril toimus TLÜ humanitaarteaduste instituudis rahvaluuleteadlase Pille Kippari 80. juubelisünnipäevale pühendatud seminar. Avaettekande pidas Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja, folklorist Risto Järv („Loomad ja kangelased. Mõned mõtted kolmest muinasjutust”). Veel esinesid Eda Kalmre („Tänapäeva tüdrukute muinasjutud armastusest”) ja Marju Kõivupuu („Muinasjutud ja maastikud”).

• 26.–27. oktoobril toimusid Obinitsas soome-ugri eeposte päevad. Ülo Valk andis ülevaate eeposte kogukonda loovast toimest, Arvo Valton tutvustas soome-ugri eeposte eesti keelde jõudmist. Eraldi ettekanded olid komi ja ersa eeposest. Valdur Mikita arutles, kuidas tänapäeval „Kalevipoega” mõista. „Kalevipoja” ja „Peko” teemad kajastusid teisteski ettekannetes.

• 29. oktoobril tähistati Tallinnas väljaande „Lähivõrdlused. Lähivertailuja” 30. ilmumisaastat. Sündmusele pühendatud konverents toimus kahes sektsioonis: „Keelestruktuuride võrdlemine õppimise ja õpetamise alusena” ja „Sihtkeelte õppimine ja õpetamine”. Plenaaresinejad olid Hannu Remes ja Riho Grünthal. Esitleti „Lähivõrdluste” digitaliseeritud numbreid 1–18 (1985–2008).

• 29.–30. oktoobril korraldas Eesti Keeleressursside Keskus Tartus konverentsi „Eesti keeletehnoloogia 2015”, mille fookuses oli riikliku teadus- ja arendustegevuse programmi „Eesti keeletehnoloogia” tulemuste kasutamine. Kutsutud esineja oli Raivis Skadiņš keeletehnoloogiafirmast Tilde. Ülevaate keeletehnoloogia trendidest tehisintellekti taustal andsid Mare Koit ja Haldur Õim (TÜ).

• 30. oktoobril korraldas Akadeemiline Rahvaluule Selts Eesti Kirjandusmuuseumis konverentsi „Välitööd ajaskaalal”. Sellele järgnes Pille Kippari 80. sünnipäeva tähistamine. Esinesid Mall Hiiemäe („Oskar Loorits rahvaluulekogujana ning kogumistöö ideoloogina”), Liina Saarlo („Vestlesin kolme objektiga. Saak oli suhteliselt hea… Rahvaluule kogumisest 1950. aastatel Ida-Virumaal”), Anu Korb („Folkloorikogujate välitöökirjeldused ajastuomase kogumistöö peegeldusena”), Guldžahon Jussufi („Välitöödel kasutatavate tehniliste vahendite muutumine ning selle mõju uurija ja uuritava vahelisele suhtlusele”), Ildikó Sándor („The táncház method – transmission of intangible cultural heritage”), Marika Alver („Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri ekspeditsioonid: etnograafilisest joonistusest performance’ini”), Elo-Hanna Seljamaa („Liiga elav esitus? Pagulastemaatika taustal osalusvaatluse ja folkloori piiridest”) ja Mare Kõiva („Välitööd kui uurimisvahend”).

• 30. oktoobril toimus Obinitsas Võru Instituudi korraldusel sümpoosion „Läänemeresoomlaste eesnimed XIII–XVIII sajandil”. Esinejaid oli Soomest, Karjalast ja Eestist.

• 30. oktoobril korraldati Eesti Rahvusraamatukogus kirjandusseminar „Au ja häbi kirjanduses”. Kõneldi au ja häbi semiootilistest aspektidest (Mihhail Lotman), häbist ja aust Tammsaare ja Vilde vaatepunktist (Elle-Mari Talivee), häbist ja häbitusest Ene Mihkelsoni „Katkuhauas” (Aija Sakova-Merivee), moraalisõnavarast eesti kirjanduses (Tiina Ann Kirss) ning sellest, mis vahe on luulel ja naisluulel (Sveta Grigorjeva).