Lehekülje algusesse

Omamoodi ime – ilmunud on eesti-läti sõnaraamat

Igauņu-latviešu vārdnīca. Eesti-läti sõnaraamat. Atbildīgais redaktors / Vastutav toimetaja Valts Ernštreits. Sastādītāji / Koostajad Valts Ernštreits, Marika Muzikante, Maima Grīnberga. Latviešu valodas aģentūra, Eesti Keele Sihtasutus, 2015.



Üle 40 000 märksõna sisaldava „Eesti-läti sõnaraamatu” (ELS) ilmumine on sündmus ja omamoodi ime. Oleme küll lähinaabrid, kuid vastastikku teineteise keelt tutvustavate väljaannete, sh sõnaraamatute valdkonnas on vähe tähiseid. Üks võimalik põhjus on kindlasti see, et pole olnud ega ole tungivat vajadust teineteise keelt õppida, sest hakkama on saadud prevaleerivate kontaktkeelte saksa ja vene, uuemal ajal inglise keele vahendusel.

Eesti-läti sõnaraamatute ajaloo alguse võib ehk tinglikult siduda Liivimaa talurahvaasjade komisjoni tõlgiametit ja paljusid muidki ameteid pidanud Jaan Nebokati (1844–1908) koostatud „Saksa-Läti-Vene-Eestikeele Sõnaraamatu” (Riia, Tartu: Schnakenburg, 1885; 2., parandatud trükk 1899) ilmumisega, hoolimata sellest, et hilisemad eesti-läti sõnaraamatud seda kasutatud leksikograafilise kirjanduse loendis ei nimeta. Selle väikeseformaadilise väljaande 190 leheküljel esitatakse saksa, läti, vene ja eesti keele sõnu, mis on jagatud 73 mõisterühma, nt Jumal, Usk, Kirik ..., Ihuhaigused, Kõik maailm, Linnuajamine ja kalapüük jne. Seejärel möödub 82 aastat, enne kui ilmavalgust näeb lätikeelset kooliharidust saanud läti kirjanduse eestindaja Karl Abeni (1896–1976) „Eesti-läti sõnaraamat” (Riia: Liesma, 1967). Abeni koostatud sõnaraamat, sisaldades 22 792 eesti märksõna, esindab kakskeelsete sõnaraamatute silmapaistvalt head taset. Eraldi tuleb esile tõsta sõnaraamatu lõppu lisatud lätikeelset ülevaadet eesti keele grammatikast, mille on koostanud Tõnu Karma. Nüüdseks on Abeni sõnaraamat moraalselt paratamatult vananenud. Läti keeleameti toel on Abeni sõnaraamatut mõnevõrra täiendatud ja kaasajastatud; see on kättesaadav veebisõnaraamatuna.(1)

Veel on nimetada 2002. aastal ilmunud Dace Kļava õhinapõhiselt koostatud, umbes 9000 sõna sisaldav taskuformaadis eesti-läti sõnaraamatuke, paraku vigadest tiine ja ka muidu alamõõduline.(2) Ülevaade poleks ammendav, kui jääks nimetamata „Liivi-eesti-läti sõnaraamat” (Tartu–Rīga: Tartu Ülikool, Latviešu valodas aģentūra, 2012).

ELS oma rohkem kui 40 000 märksõnaga on keskmiselt suur kakskeelne sõnaraamat. Selle veebiversioon on kättesaadav aadressil www.ee-lv.lv. Sõnaraamatu väljaandmist on toetanud Eesti-Läti programm (http://portaal.eki.ee/avalehe-teadete-arhiiv/854-algab-eesti-laeti-ja-laeti-eesti-sonaraamatu-koostamine.html).

Sõnaraamatu algusest leiame tavapärase sõnaartikli struktuuri kirjelduse, millele järgneb lühike ülevaade eesti sõnade muutmisest. On oluline rõhutada, et ELS esitab eesti muutuvate sõnade grammatikat. Sõnaartiklites esitatakse käändsõnadel ainsuse omastav, osastav ning mitmuse osastav, tegusõnadel da-tegevusnimi ja kindla kõneviisi oleviku ainsuse esimene pööre, muude põhivormide esitamisest on loobutud. Tüvemuutuseta verbitüüpidel (nt amelema), üksikjuhtudel paraku ka tüvemuutusega juhtudel (nt taguma) põhivorme ei esitata. Laadivahelduse tõttu käändsõnalisest põhimärksõnast kaugenenud vorme esitatakse kasutajasõbralikult viitemärksõnadena, nt aja {>`aeg}, `lao {>ladu}, `vett {>vesi}, vete {>vesi}, kuid siiski mitte järjekindlalt, nt pole viiteid vormidel leiva {>`leib}, `oa {>uba}, paja {>pada}, raja {>rada}, `rea {>rida}, saja {>sada}, saju {>sadu}, `vao {>vagu}, velje {>`velg} jpt; läbivalt pole viiteid laadivahelduslikel verbidel, nagu alata {>`algama}, peljata {>`pelgama}, vaeb {>vaagima}. Sõnaraamatu koostajad on otsustanud märkida graavismärgiga astmevahelduslike sõnade kolmandat väldet, sh ka ühesilbilisi vorme (`aed {aia, `aeda, `aedu}), kuid seda põhimõtet pole järgitud järjekindlalt. Koostajail on puudunud võimalus varustada sõnaraamat tüüpsõnastikuga ja lisada märksõnadele tüübinumber.

ELS esitab eelkõige mitmekesise valiku tänapäeva eesti kirjakeele üldsõnavara, kuid püüdleb teatava polüfunktsionaalsuse poole, hõlmates igapäevasõnade kõrval harvaesinevat sõnavara, neologisme, erialakeelendeid jne. Ohtralt esitatakse võõrsõnu. Sõnaraamatust võib leida suhteliselt hiljaaegu kasutusele võetud, kuid kindlalt juurdunud lõimuma, taristu, üleilmastama jms. Võrreldes Abeni sõnaraamatuga on ELS-is ohtralt kõnekeelseid väljendeid ja murdesõnu. On tervitatav, et sõnaraamatusse on võetud kõlasõnu, nt kilk, koks (ta lööb koks, koks mune pannile), pliks, plõks, popp (popp, popp, popp läks paadimootor käima). Oskussõnavara on esitatud sellistest valdkondadest nagu ajalugu, anatoomia, bioloogia, füüsika, informaatika, keeleteadus, keemia, majandus, matemaatika, meditsiin, muusika, sport, sõjandus, tehnika, õigusteadus. Idiomaatilisi noomeniühendeid esitatakse põhisõna artiklis, nt kirju koersaldā šokolādes desa ~ saldā brunete sub koer a, punane kukk(par ugunsgrēku) sarkanais gailis sub kukk.

Sõnade tähendusstruktuur ELS-is järgib nii heas kui ka halvas truult „Eesti keele seletavat sõnaraamatut” (EKSS; Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009). Läti vasted kirjeldavad enamasti õnnestunult eesti sõnade semantikat ja stiiliregistrit. Eesti sõnade tähenduste avamisel on sageli läti vaste toeks lisatud sünonüüme, kuid maksimaalselt siiski vaid kolm püsimaks lähisünonüümide raames, nt agul (noplukusi) priekšpilsēta, nomale, `kartma baidīties, bīties, nägus izskatīgs, glīts, seelik svārki, brunči. Lõbus on tähele panna, et sõnaraamatu koostajad on otsekui mängeldes leidnud sujuvaid vasteid sellistele eesti sõnadele nagu siiras, kõbus, sihvakas, tülikas, räpane, nupukas, särts, tagamõte, sörkima jt – vt nt kas või räpane 1. netīrs, nekopts räpane põrand netīra grīda 2. neģēlīgs, nekrietns räpane laim nekrietns apmelojums 3. neķītrs, nepiedienīgs räpased ettepanekud neķītri piedāvājumi või `sörkima 1. rikšot 2. skriet sīkā riksītī, skriet teciņus ta sörgib joosta, et mitte hiljaks jääda viņš skrien sīkā riksītī, lai nenokavētu –, mille suhtes eesti-läti keelesuhete andekas uurija Silvija Raģe (1928–1976) on kunagi arvanud, et neil polevatki adekvaatset vastet läti keeles.(3) Sõnaraamatu üsna rikkalik näitestik aitab esile tuua eesti sõnade tähendusnihkeid, peeni tähenduserisusi, avardab ülepea eesti sõnade semantika mõistmist ja tutvustab implitsiitselt üsna heldelt eesti sõnade süntaktilist eripära (nt rektsioone). Sõnaraamat pole loomulikult entsüklopeediline teatmeteos, kuid sõnaraamatu sirvijal on kindlasti sümpaatne leida ELS-ist näitelauseid, mis pakuvad kognitiivset teavet nt eesti ajaloost (vana hea Rootsi aeg sub rootsi, meie võidupüha on 23. juuni, Võnnu lahingu aastapäev sub võidupüha), eesti kirjandusest (Juhan Liivi laastud sub `laast), Eesti sisepoliitikast (haridusministeerium viidi üle Tartusse sub viima), etnograafiast (tanu oli abielunaise peakate sub abielu|naine) vms.

Nagu juba öeldud, on ELS-i võetud silmapaistval hulgal eesti kõnekeelseid sõnu: need on varustatud registrimärgendiga sar. (kõnekeelne sõna) ja püütud neile neutraalse vaste kõrval leida kõnekeelne vaste lätiski, nt hansa sar. kandža, tibla sar. urla, krievs, `võmmb sar. policists, pogainais, ments. Valdavalt on eesti kõnekeelendid tõlgitud siiski neutraalsete läti vastetega, nt kommar sar. komunists, eks`matt sar. eksmatrikulācija [= eksmatrikuleerimine], erakas sar. privāts dzīvoklis [= erakorter], `haip {haibi, `haipi, `haipe} sar. uzpūsta reklāma, slavinājums [= ülespuhutud reklaam, liigne kiitmine], hallipassi|mees sar. nepilsonis [= mittekodanik] jt.  

ELS toob hästi esile erinevusi eesti ja läti keele sõnaloomes. Ehkki läti keelele pole liitsõnad võõrad, domineerivad ka tänapäeva läti keeles sõnaühendid, nt aine|kava mācību priekšmeta plāns, osa|ühing sabiedrība ar ierobežotu atbildību, vastuvõtu|aeg pieņemšanas laiks, vastuvõtu|akt pieņemšanas akts, vastuvõtu|ruum pieņemšanas telpa jne. Liitsõnu esitatakse nii eraldi sõnaartiklitena kui ka lihttüveliste sõnaartiklite näitestikus (liitsõnanäited). Eesti keelt iseloomustavad tegusõnaühendid (ühend- ja väljendtegusõnad), milles tegusõna omandab uue tähenduse seoses lauses esineva abisõnaga (tavaliselt määrsõna, harvem muu sõnaliik). Tähenduselt vastavad sellised tegusõnad ootuspäraselt valdavalt läti eesliitelistele tegusõnadele (prefiksverbidele), nagu ette aimama nojaust, paredzēt, järele aimama atdarināt, välja andma izdot; aru saama saprast. Ühend- ja väljendtegusõnad, mida sõnaraamat pakub ohtralt, on kasutajasõbralikult esitatud põhitegusõna juures eraldi märksõnadena, kusjuures abisõnad on teist värvi kirjas (välja tegema izmaksāt).

Sõnaraamatute loomine on töömahukas, aeganõudev ettevõtmine. Koostamistöö pearaskust on kandnud Valts Ernštreits, olles ühtlasi sõnaraamatu vastutav toimetaja. Ernštreitsil on ette näidata eespool juba nimetatud „Liivi-eesti-läti sõnaraamatu” läti osa loomise ja toimetamise väärtuslik kogemus. ELS on koostatud suhteliselt lühikese aja jooksul ja kannab mõningast kiirustamise pitserit. Lätlastel on kombeks öelda, et suur puu heidab suure varju. Pisukese varju heidab ELS-ki. Vormistiku esitamisel on sugenenud vigu: `laas s {laant [p.o laane], `laant, `laasi}. Registrimärgendit vajavad nt vaibe|vara [lisada märgend jur. = õigusteadus] bezmantinieku manta, vaike|väärtus [lisada märgend inf. = informaatika] noklusētā vērtība, esile võtma [lisada märgend novec. = vananenud sõna] bārt, rāt [= noomima, tõrelema, läbi võtma] õpetaja võttis meid esile skolotājs mūs bāra [= õpetaja noomis meid / võttis meid läbi] sub võtma jmt. Omadussõna vahend`lik tõlge mainīgs, tāds, kas mijas [= muutlik, see, mis vaheldub] on ekslik, sest nt vahendlik täideviimine tähendab seda, et tegu pannakse toime, kasutades teist isikut vahendina.

EKSS-ist pärinevate näitelausete teisendustesse on sugenenud häirivaid morfoloogilisi ja süntaktilisi vigu. Mõned nopped: rannakülade aherad [p.o ahtrad] põllud sub aher, vajalikku informatsiooni vahendavad [p.o vahendab] meile televisioon sub vahendama, vastloodud muuseumi [p.o muuseum] svaigi izveidots muzejs sub vastloodud, vastukäivaid [p.o vastukäivad] seletused sub vastu|käiv, ta vuntsib auto [p.o autot] viņš spodrina automašīnu sub `vuntsima, sügis [lisada on] võrdsustunud hääbumise ja surmaga rudens ir pielīdzinājies iznīcībai un nāvei sub võrdsustuma, pole välistatud, et te [p.o ta] tuleb nav izslēgts, ka viņš atnāks sub välistama, uue uurimissuuna väljaarendamise [p.o väljaarendamine] jauna pētniecības virziena izveidošana sub välja|arendamine, nad otsustati [p.o otsustasid] vältida suuri teid viņi nolēma izvairīties no lieliem ceļiem sub `vältima, alkoholi väärtarvitamist [p.o väärtarvitamine] alkohola ļaunprātīga izmantošana sub väär|tarvitamine. Rohked näpuvead viivad kardetavasti segadusse nõrgema eesti keele oskusega sõnaraamatukasutaja: uritus [p.o üritus] oli määratud ainult valituile sub valitu, ta uhkes [p.o puhkes] valjusti naerma sub valjusti, pois [p.o poiss] veab paberile pliiatsiga tähti sub vedama, ta eeretas [p.o veeretas] kohmetult mütsi käes sub veeretama, rüdruk [p.o tüdruk] võis tundide viisi raamatute taga istuda sub viisi, jue [p.o uue] ühiskonna esimene võrse jaunās sabiedrības pirmais asns sub võrse, aknauugid [p.o aknaluugid] pandi väljast kinni slēģus no ārpuses aiztaisīja ciet sub väljast, lirjaniku [p.o kirjaniku] sõnavara annab teosele mingi ainulaadse vürtsi rakstnieka vārdu lietojums piešķir darbam unikālu garšu sub `vürts. Oleks tervitatav, kui need jpt vead saaksid kohe parandatud veebiversioonis, hiljem ka pabersõnaraamatu 2. trükis.

Kokkuvõtvalt võin ent tõdeda, et ELS esindab traditsiooniliste kakskeelsete sõnaraamatute parimaid põhimõtteid praegusaja pealiskaudse ja rutaka maailma kiuste. Ei pea olema selgeltnägija, et ennustada sõnaraamatu kujunemist oluliseks õppevahendiks eesti keele omandamisel ja heaks ning usaldusväärseks abimeheks eesti tekstide lätindamisel.

 

  1. http://www.letonika.lv/groups/default.aspx?g=2&r=10611062 (15. IX 2015).
  2. Vt L. V a b a, Ettevaatust, eesti-läti sõnaraamat! – Keel ja Kirjandus 2003, nr 5, lk 380–382.
  3. S. R a ģ e, Tähelepanekuid mitmekeelsusest. – Emakeele Seltsi aastaraamat 16 (1970). Tallinn: Eesti Raamat, 1970, lk 228.

                   P a b e r t r ü k k