Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika



• 1. detsembril toimus Tallinnas Tammsaare muuseumi X sügiskonverents „Kodu kuvand eesti kirjanduses läbi aegade”. Ettekanded olid jagatud sektsioonidesse „Kodu ja kodutus”, „Kirjanikud” ja „Omailmad”. Esinesid Mari Sarv, Rein Veidemann, Anneli Kõvamees, Tanar Kirs, Mari Niitra, Toomas Haug, Külliki Kuusk, Maarja Vaino, Brita Melts, Ene-Reet Soovik, Madli Kütt ja Katre Talviste.

• 1. detsembril peeti Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli rahvaluule osakonna muinasjuttude töörühma seminari „Muinasjutuline maailm: rahvajuttudest (laste)kirjanduseni”. Vaatluse all oli fantaasiakirjandus, noorteromaan ning õnne ja vägivalla teema muinasjuttudes ja lastekirjanduses. Osalesid kirjandusteadlased ja folkloristid, lugude uurijad ja vestjad: Risto Järv, Pille Kippar, Krista Kumberg, Mari Niitra, Piret Päär, Reeli Reinaus ja Kärri Toomeos-Orglaan.

• 5.–6. detsembril korraldas Tallinna Ülikool III eesti teaduskeele konverentsi. Põhiettekande „Teadustõlge – tõlgendus ja sisutäpsus”  pidas TLÜ rakenduslingvistika professor Krista Kerge. Külalisettekandega „Kreeka terminoloogiakehamid ja tänapäeva kreeka oskuskeele eripära” esines Traakia Demokritose ülikooli dotsent ja Kreeka Terminoloogiaühingu juhatuse liige Panagiotis G. Krimpas. Konverentsi raames toimus Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli töötuba „Oskussõnavara tervishoiualastes teadustekstides”, TLÜ muusikaosakonna sümpoosion „Muusika- ja kunstikasvatuse oskuskeele rakendamisest” ning Eesti Teadusagentuuri, HTM-i ja Euroopa Komisjoni eesti keele osakonna töötuba „Horisont 2020 ja eesti teaduskeel”. Lõppsõnavõtuga „Erialaüleste oskussõnade mõistesisu teadus- ja üldkeeles” esines üks konverentsi korraldajatest Peep Nemvalts.

• 10. detsembril peeti Tallinnas Eesti Keele Instituudis Taani-Eesti ühisseminar „Liber Census Daniae Revisited”, mille avas EKI direktor Urmas Sutrop. Esinesid Janus Møller Jensen („The list of brethren and the crusading in the Baltic. Debating Kong Valdemars Jordebog”), Tiina Kala („The LCD and Manuscript Studies”), Johnny Grandjean Gøgsig Jakobsen („Ploughs, cities, hundreds, parishes, marks and bol: The account lists in LCD as source for studies in the historical geography of medieval Denmark”), Anti Selart („„Die kleine Estlandliste”, papal legate Baldwin of Aulne, and the papal state in the North”), Kerstin Hundahl („King Valdemar’s Cadastre and Kongelef”), Tõnu Raid („Ristikäigud E1 ja E2 Johanseni versiooni põhjal / Missions E1 and E2 based on the version of P. Johansen”), Peder Gammeltoft („LCD as a digital resource”), Peeter Päll ja Marja Kallasmaa („LCD and the Estonian Place Names Dictionary”).

• 11. detsembril peeti Tallinnas Emakeele Seltsi sõnaraamatute teemaline kõnekoosolek. Ettekannetega esinesid Maria Tuulik, Kristina Koppel („Eesti keele põhisõnavara sõnastiku elektrooniline liides”), Jelena Kallas  („Korpusleksikograafia väljavaateid  eesti keele kollokatsioonisõnastiku näitel”) ja Tõnis Nurk („Sõnaraamatute märksõnade tähenduste ühestamisest”).

• 12. detsembril korraldas Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus koostöös Eesti Rahvaluule Arhiiviga lõunaeesti rahvaluulele ja etnoloogiale pühendatud seminari „Harali pärimus”. Kristin Kuutma heitis pärimusele pilgu teoreetilisest ja polemiseerivast vaatenurgast, Katre Kikas kõneles Hurdast, Eisenist jt kohalikest kogujatest, Andreas Kalkun Fjodor Vanahundi roppudest juttudest, Mari Sarv seksuaalsusest regilauludes. Taive Särg tutvustas Mulgi regiviise tänapäeva muusikapildis. Marju Kõivupuu teema oli, kuidas kombed ja tavad kultuuripärandiks saavad, Kärri Toomeos-Orglaan rääkis novellmuinasjuttudest, Inge Annom seto juttudest imemuinasjuttude II köites. Mari Metsa ja Karl Pajusalu ettekanne oli pärimusest keelesaarte tekstides, Hannes Korjusel – Lutsi maarahvast esimese Läti Vabariigi aegu. Aivo Põlluäär tutvustas seto kultuuri representatsioone Vaike Sarve ja Mare Piho filmides.

• 12. detsembril toimus Eesti Rahvusraamatukogus Paabeli Raamatukogu kirjanduskonverents „Kirjanduse piirid, raamatute raamid”. Karl Martin Sinijärve avasõnadele järgnesid ettekanded: Igor Kotjuh („Kaasaegse kirjanduse võimalusi: living&writing@facebook”), Maarja Vaino („Kirjandus ja näitus”), Asko Künnap („Lugev kujundaja kujundab lugejat”), Maarja Kalmet („Mõtteid dokumentaal- ja ilukirjanduse sümbioosist”), Priit Kruus („Uue lugeja minapildist”), Jan Kaus („Valgelt paberilt valgele linale”), Ene Paaver („Teatritekstitalgud. Kollektiivne tekstiloome”) ja Kaupo Meiel („Lausa tõuseb laulu ilu, oh, my baby, baby, baby”).

• 12. detsembril korraldas Tallinna Ülikool tekstipäeva. Päeva temaatilise sissejuhatuse tegi Krista Kerge („Muutlik keelemaastik ja haridusilm”). Lugemisest õppimise alusena kõneles Kersti Lepajõe (TÜ), tekstiloome õpetamisest gümnaasiumis Mare Kitsnik (TLÜ), õpilaskirjutiste sõnavarast Helin Puksand (TLÜ). Halliki Põlda (TLÜ) oli vaadelnud andekust ajaloolistes ja digiajastu tekstides, Riina Reinsalu (TÜ) analüüsis haldustekstides avalduvat instruktiivset tekstitüüpi, K. Kerge (TLÜ) õpilaste katsekirjutisi ealise arengu seisukohast ja Reet Kasik (TÜ) väärtushinnangu väljendamist sõnamoodustusega.

• 16.–17. detsembril toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis 58. Kreutzwaldi päevade teaduslik konverents „Eesti perekond: traditsioon ja fiktsioon”. Traditsiooniliselt avas konverentsi kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg, kes võttis kokku muuseumi 2014. aasta tegemised. Ettekanded pidasid Tarmo Soomere, Rein Veidemann, Katre Talviste, Tiina Ann Kirss, Tiiu Jaago, Kiira Järv,
Leena Kurvet-Käosaar, Merili Metsvahi, Liina Lukas, Maarja Hollo, Uku Lember, Liina Paales, Astrid Tuisk ja Piret Õunapuu. Üle anti ka Ivar Ivaski stipendium, mille sel aastal pälvis Katre Talviste.

• 18. detsembril autasustati Tartus Haridus- ja Teadusministeeriumis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituuti tuli konkursilt mitu suurt preemiat: I preemia doktoriõppe üliõpilaste astmes sai Kristel Uiboaed doktoritöö „Verbiühendid eesti murretes” eest ja I preemia bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes pälvis Liina Pärismaa bakalaureusetöö „Christoph Blumele omistatava proovijutluse autorsusest keelekasutuse põhjal” eest. 

•19. detsembril kaitses Aija Sakova-Merivee Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja „Ausgraben und Erinnern. Denkbilder des Erinnerns und der moralischen Zeugenschaft im Werk von Ene Mihkelson und Christa Wolf”. Juhendajad
Eve Pormeister (TÜ) ja Tiina Ann Kirss (TLÜ). Oponendid Frank Hörnigk (Berliini Humboldti ülikool), Eneken Laanes (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, TLÜ).