Lehekülje algusesse

Valetaja tõeotsinguil. Helga Nõu 80



16. oktoobril, juba pika traditsiooniga Karl Ristikivi päeval toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Helga Nõu 80. sünnipäevale pühendatud konverents „Valetaja tõeotsinguil”.

Leena Kurvet-Käosaar (Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool) käsitles loomadega seotud kujundeid, tuues esile neljajalgsete mõju inimtegelaste enese- ja ajatajule. Ettekande „Inimloom Helga Nõu loomingus” tuumaks oli romaani „Hundi silmas” analüüs, millest selgusid libahundi-Tiinade ja oma-võõra vahekordade erinevused Nõul ja August Kitzbergil. Mets tähistab endiselt vabadust ja kohustuslik rahvuslikkus paneb kitsikust tundvat peategelast aina rohkem metsa poole vaatama.

Kärt Hellerma osutas ettekandes „Õilistatud grotesk Helga Nõu loomingus: siirdeid konteksti” Nõule omasele groteskile, mis aitab edasi anda autori rõhuasetusi ja suunab lugeja õiges kohas komistama. Nõu labürindilaadses tekstis on kerge ära eksida, liialdus annabki märku, et lugeja peab tähelepanelik olema. Hellerma sõnul on siin kunsti formaat lähenenud elule – Nõu kasutab fragmentaarset loometehnikat võõrandunud inimese kujutamisel. 1960-ndatel määratleti sellist kirjutusviisi veel eksperimentaalproosaks, kuid tagasi vaadates on sellel olemas kõik postmodernismi tunnused.

Jaanus Vaiksoo (Tallinna Ülikool) ettekanne „Helga Nõu kuues sõrm” keskendus laste- ja noortekirjandusele. Vaiksoo tunnustas Nõu oskust tajuda noore inimese hingeelu ja kõnepruuki ning tema astridlindgrenlikku jutustamisviisi, mis hoiab põnevust ja ärgitab lugeja kujutlusvõimet. Lapsed leiavadki Nõu raamatutest seikluse, millest on palju õppida ilma moraalitsemise ja domineeriva didaktilisuseta, pelgalt huvi kaudu.

Rutt Hinrikus (Eesti Kirjandusmuuseum) analüüsis ettekandes „Helga Nõu elust ja loomingust kõrvaltvaates” seda omalaadset stiili eesti kirjandusmaastikul, mis Nõu tekste teiste autorite omast eristab, tõstes esile kollaaži ja absurdielemente. Nõu teoste kangelane on sageli kausaalsuste meelevallas olev naistegelane, kelle elukäigus aimub ühisjooni kirjaniku elulooga. Nõu kirjutab üha uuesti läbi omaenese lugu, mõtestamaks kaasaega ja Eesti saatust.

Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja Vilve Asmer avas arhiivinäituse „Sõnad ja värvid”, mille eesmärk oli tutvustada Nõu loomingulist isiksust tema kirjandusliku ja kunstiloome kaudu.

Kirjanduskonverentsi lõpus esitleti raamatut „Kas sa Tammsaaret oled lugenud? Kirjanduslik eluloovestlus Helga Nõuga” (Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2014), mis sisaldab Nõu e-kirjade vormis vastuseid raamatu koostaja Rutt Hinrikuse küsimustele perekonnaloost ja põgenemisest, pagulaste elust Rootsis, raamatutest ja lugemisest; naistest, feminismist ja sallivusest, heast ja kurjast ning muidugi kirjutamisest. Raamatu saatesõnas, lühimonograafia mõõtu artiklis arutleb Hinrikus Helga Nõu teoste ja tegelaskujude üle.