Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika



9. mail korraldas Tartu Ülikooli saksa filoloogia osakond saksa kirjaniku Edzard Schaperi 110. sünniaastapäeva puhul sümpoosiumi „Edzard Schaper und der Ostseeraum” („Edzard Schaper ja Läänemereruum”), kus meenutati kirjaniku elu ja loomingut ning eriti tema suhteid Eestiga. 

12. mail peeti Tartus Emakeele Seltsi koosolek „Poolsajand Saareste jälgedes”. Avasõnad lausus Karl Pajusalu. Ettekannetega esinesid Valve-Liivi Kingisepp („Mõtteid eesti vanast kirjakeelest Andrus Saareste ja Julius Mägiste kirjavahetuses”), Heili Orav („Sõna seob sõna”) ja Siim Antso („Keelegeograafiast ja etnodialektoloogiast”).

• 14. mail toimunud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul pidas Malle Salupere ettekande „Täpsustusi ja täiendusi Masingute suguvõsatabeleisse”. Põhjalikumalt vaatles ta kirikuraamatute andmeid, peatudes ka Masingute nn ”priiuseprotsessil”.

• 20. mail tähistati Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte professori Riho Grünthali 50. sünnipäeva seminariga „Itämerensuomen kieliapajilla”. Johanna Laakso (Viini ülikool) mõtiskles teadlase ja teaduse vastutuse üle ühiskonna ees. Omamoodi huvitava lähenemise olid leidnud järgmised kõnelejad: Janne Saarikivi (Helsingi ülikool) esitas Grünthali elu etümoloogia, Helka Riionheimo (Joensuu ülikool) tegi juubilari teostele morfoloogilist analüüsi, Karl Pajusalu (TÜ) vaatles Grünthali uuritavat läänemeresoome ala kui malelauda ning Santeri Junttila (Helsingi ülikool) pidas tervituskõne neis keeltes, mida Grünthal on uurinud. Cornelius Hasselblatt (Groningeni ülikool) ning Rigina Ajanki (Helsingi ülikool) aga vaatlesid sünnipäevalapse vanaisa, luuletaja ja keeleteadlase Villem Grünthal-Ridala elukäiku ning mõju Riho Grünthali tegevusele. Hasselblattil oli Riho Grünthalile ka kingitus: soome-, eesti- ning saksakeelne Wikipedia-artikkel juubilarist. 

• 21. mail peeti Tartus Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolek, kus Enn Ernits kõneles vanaturgi ruunimälestistest: nende levikupiirkondadest, avastus- ja uurimisloost (eriti Soomes ja Venemaal), ruunikirjade omapärast ning andis sissevaate tähtsamatesse ruunitekstidesse.

• 23. mail korraldati Tartu Ülikoolis nn keeleteemade päev, mis oli lõppenud sihtfinantseeritavate teadusteemade „Keel ja tähendus: semantika ja grammatika kognitiivses perspektiivis” ning „Eesti keele morfosüntaktiline ehitus ja areng” kokkuvõtteseminar. Sissejuhatava sõnavõtuga esinesid Renate Pajusalu ja Helle Metslang. Ettekanded pidasid Ann Veismann („Mida ütleb meile sõnaliik?”), Piret Soodla („Laste lugemisoskuse ja -motivatsiooni areng 1.–2. klassis – eesti-soome võrdlusuuring”), Marri Amon („Lahktarinditest eesti keeles: väike ülevaade suulise kõne näidete põhjal”), Hanna Jokela („Nollapersoona ja muut persoonat”), Helen Plado („des-konstruktsiooni tegijast rääkides”) ja Külli Prillop („Heinrich Stahli kirikuraamatute sõnastik”).

• 28. mail kaitses Mart Velsker Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja „Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi” doktorikraadi (PhD) taotlemiseks eesti kirjanduse alal. Juhendaja oli prof Arne Merilai (TÜ), oponendid: Cornelius Hasselblatt (Groningeni ülikool) ja Tiit Hennoste (TÜ).

• 29. mail toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek. Janika Oras pidas ettekande „Lauluga võitlemine eesti pulmades – vahendatud ja vahetud kogemused”. Eesti folkloristika aastapreemia sai Eda Kalmre. ARS-i juhatus andis aru aasta jooksul tehtud tööst.

• 29. mail peeti Tartus Emakeele Seltsi kõnekoosolek teemal „Eesti keele kestlikkus avatud maailmas”. Uurimisteemat tutvustava ettekandega esines Martin Ehala. Eesti keelepoliitikast andis ülevaate Tõnu Tender. Kadri Koreinik kõneles eestikeelsetest keskkondadest ja kakskeelsest Tallinnast, Anastassia Zabrodskaja vene keele dominandiga Ida-Virumaast ning Kristiina Praakli eestikeelsetest keskkondadest Soomes. 

• 30. mail Tallinnas toimunud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse seminaril kõneles Piret Kruuspere teemal „Tekst ja pilt rahvuslikus teatriloos”.