Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika

 

 

• 16. detsembril 2013 kaitses Kristel Uiboaed Tartu Ülikoolis doktoritöö „Verbiühendid eesti murretes”. Juhendajad olid Liina Lindström ja Kadri Muischnek (TÜ), oponent Maria Vilkuna (Soome Kodumaa Keelte Keskus).

• 20. detsembril kaitses Helen Plado Tartu Ülikoolis doktoritöö „Kausaalsuhete adverbiaallaused eesti keeles”. Juhendaja oli emeriitprofessor Mati Erelt, oponent professor Marja-Liisa Helasvuo (Turu Ülikool).

• 15. jaanuaril 2014 tähistati Tallinna Ülikoolis kõnekoosolekuga Viivi Maanso 85. sünnipäeva. Ettekandega esinesid Marga Lvova („Keelest endast, õpilastest, õpikutest ja muustki”), Paula Sajavaara („Viivin kanssa yhtä matkaa: pitkäaikaisesta ystävyydestä ja terminologiatyöstä”), Krista Kerge („Eesti keel. Kestev olevik ja perspektiivid”) ja Viivi Maanso („Aastate eest”).

• 18. jaanuaril kaitses udmurt Konsta Zamjatin Helsingi ülikoolis doktoritöö teemal „Vähemuskeelte ametlik staatus. Uurimus Venemaa soome-ugri vabariikide riigikeeltest”. Juhendaja oli Janne Saarikivi (Helsingi ülikool), oponent professor Peter A. Kraus (Augsburgi ülikool).

• 20.–24. jaanuaril toimus Tallinna Ülikoolis kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli 4. talvekool „Absence, Presence, Distance: Ways of Seeing the Past” („Puudumine, kohalolu, kaugus: mineviku nägemise viisid”). Interdistsiplinaarse ürituse põhirõhk oli seekord ajalooteadusel, esinesid Zygmunt Bauman (Leedsi ülikool), Michael Bentley (St. Andrewsi ülikool), Mihhail Lotman (TLÜ, TÜ), Mieke Bal (Heidelbergi ülikool), Miri Rubin (Queen Mary ülikool Londonis), François Hartog (Pariisi sotsiaalteaduste kõrgkool). Kirjandusteadusliku ettekande pidasid Ansgar Nünning (Gesseni ülikool, „The Historical Novel as ’the Most Typical Genre in World Literature’: Forms and Functions of Revisioning the Past in a Popular Genre”) ja Vera Nünning (Heidelbergi ülikool, „Turning History into Art: Mediating Distance and Presence in Narrative and Painting”). Talvekooliga kaasnes Mieke Bali ja Michelle Williams Gamakeri näitus „Emotsioonid ja kapitalism” Vaal galeriis.

• 26.–29. jaanuarini toimus Tartus rahvusvaheline WordNeti konverents (7th Global WordNet Conference). See oli jätk varasematele konverentsidele, mis on toimunud Indias (2002, 2010), Tšehhis (2004), Koreas (2006), Ungaris (2008) ja Jaapanis (2012). WordNet on uuema põlvkonna mõisteline arvutisõnastik, kus lisaks sõnade tähenduste eristamisele on fikseeritud ka tähendustevahelised seosed. Eri keelte wordnet-tüüpi leksikaalsemantilisi andmebaase on loodud üle 60 ja seda peetakse loomuliku keele rakendustes oluliseks ressursiks. Konverentsi eesmärk oli tuua kokku lingvistid, arvutilingvistid, keeletehnoloogid ja kõik, kes on huvitatud keele ja arvuti seostest. Kutsutud esinejad olid Alessandro Lenci (Pisa ülikool), Kadri Vider (TÜ) ja Bolette Pedersen (Kopenhaageni ülikool). Korraldajad: Tartu Ülikool ja The Global WordNet Association.

• 30. jaanuaril peeti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek. Ettekandega esinesid Vahur Aabrams („Elulaulikute elulugudest”) ja Olga Kõlli („Tõnisoni Mannist ja tema lauludest”). Toimus Seto Instituudi sarja „Seto kirävara” viimaste raamatute esitlus: „Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Jakob Hurda silmi läbi aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga välläannõq” (koostanud Paul Hagu, Vahur Aabrams) ja „Tõnisoni Manni elo ja timä laulu’” (koostanud Olga Kõlli).
Liina Saarlo kõneles Kodavere „Vana kandle” koostamisest.

• 30.–31. jaanuarini korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum Tartus lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminari „Mis su nimi? – Nipitiri”. Seekordse seminari keskmes olid nimed ja nimetamine. Esimesel päeval Kirjandusmuuseumis esinesid Peeter Päll („Huvitavat eesti kohanimedest”), Annika Hussar („Eesti eesnimede ajaloost”), Siiri Sinijärv („Tänapäevasest eesnimekasutusest”), Aadu Must („Eesti perekonnanimedest”) ja Mare Kõiva („Hellitus- ja hüüdnimed – meie isiklik varandus”). Teine seminaripäev toimus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas, esinesid Ell Vahtramäe („Nimega loomad – järelikult taltsutatud”), Lehte Tuuling („Mängides targemaks ja rõõmsamaks”). Kaspar Jassa tutvustas nimede ja nimetamisega seonduvaid praktilisi väljundeid ja mänge, mille eesmärk on toetada eesti keele õpetamist.

• 31. jaanuari UTKK teadusseminaril esines Aare Pilv ettekandega „Eksistentsiaalsest ja kultuurilisest enesepoiesisest”.