Lehekülje algusesse

Lühikroonika



• 3. oktoobril toimus Tallinnas Emakeele Seltsi sotsiolingvistika teemaline kõnekoosolek. Esinesid Kristiina Bernhardt („Kaks eesti keele õpikut muulastele ja keeleõppe diskursus 1930ndatel”), Andra Kütt („Erineva sotsiolingvistilise keskkonna mõju eesti keelt emakeelena omandavate laste keelekasutusele”) ja Anna Verschik („Ukraina keelesituatsioon sotsiolingvisti pilgu läbi”).

• 8. oktoobril korraldas rahvusraamatukogu oskuskeele päeva. Jüri Valge rääkis „Eestikeelse terminoloogia programmist (2013–2017)”, Triin Vakker terminoloogiastipendiumidest, Tõnis Nurk tutvustas uut e-keelenõu portaali, Margit Jõgi kõneles standardi tõlkimise koordineerimisest, Anu Lepp andis põgusa ülevaate paberiajalooga seotud oskussõnavarast ja Liina Laumets selgitas uue terminikomisjoni loomise vajalikkust.

• 15. oktoobril toimus Tartu Ülikooli Narva kolledžis rahvusvaheline konverents „Vabaduse kontsept Ida-Euroopa kirjandustes II”. Avaettekande „Vabaduse mõiste kaleidoskoop: Petőfi, Gárdonyi, Sienkiewicz ja Radajev” pidas konverentsi põhikorraldaja Szilárd Tóth. Teemadest käsitleti vabaduse mõistet Küchelbeckerist Jeanne d’Arcini, vabaduse motiivist tänapäeva vene luules, esinejaid oli Peterburist, Permist, Iževskist, Tartust, Tallinnast ja Narvast. Narva kirjandusklubis astusid üles kirjanikud ja kirjandusteadlased Kerttu Rakke, Tiit Aleksejev ja Livia Viitol.

• 16.–17. oktoobril korraldas Narva Ingerisoomlaste Selts koostöös TÜ Narva kolledžiga rahvusvahelise konverentsi „Uralo-indogermanica”. Konverents oli pühendatud saksa keeleteadlasele ja fennougristile Ralf-Peter Ritterile (1938–2011), kes on uurinud soome-ugri ja indoeuroopa keelte suhteid, ungari ning vepsa keelt. Ettekandeid peeti järgmistes sektsioonides: „Etnoloogia”, „Läti keel ja läänemeresoome keeled”, „Eesti ja vene keel”, „Leksikoloogia ja leksikograafia” ning „Idapoolsed soomeugrilased”. Esinejaid oli Udmurtiast, Marimaalt, Soomest, Lätist, Venemaalt ja Eestist.

• 16. oktoobril tähistati Eesti Kirjandusmuuseumis Helga Nõu 80. sünnipäeva konverentsiga „Valetaja tõeotsinguil”. Kirjaniku alati värsket ja uuenduslikku proosaloomingut avasid oma ettekannetes Leena Kurvet-Käosaar, Kärt Hellerma, Jaanus Vaiksoo ja Rutt Hinrikus.

• 18. oktoobril toimus Tartus Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi korraldusel konverents „Mitte aega ei otsi ma, vaid iseennast ajas. Ene Mihkelson 70”. Kirjaniku loomingut analüüsisid Hasso Krull, Evelin Arust, (:)kivisildnik, Mart Velsker, Rutt Hinrikus,Maia Tammjärv,Tiina Kirss, Aija Sakova-Merivee ja Arne Merilai.Triinu Tamme juhitud tõlkijate vestlusringis osalesid Kaisu Lahikainen ja Guntars Godiņš.

• 20.–22. oktoobrini korraldas Emakeele Selts Äksil õpilaste keelelaagri „Üks ilus eestikeelne lause”.

• 21. oktoobril toimus Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ning UTKK ühisseminar „Laps kirjanduses 2”, kus keskenduti Põhjamaade lastekirjandusele. Vaatluse alla tulid nii klassikalised teosed (Pipi, Muumitrolli lood jne) kui ka tulevased klassikud. Ettekannetega esinesid Jaanika Palm, Mari Niitra, Mare Müürsepp, Ave Mattheus, Elle-Mari Talivee, Lea Reitel Høyer, Ilona Martson, Mart Kuldkepp ja Krista Kumberg.

• 21. oktoobril kirjandusmuuseumis toimunud teisipäevaseminaril kõneles Kadri Tüür heeringast rahvaluules. Ta andis ülevaate heeringa esinemisest regivärsilistes rahvalauludes ja heeringa kujutamisest eesti realistlikus proosas.

• 22. oktoobril esines Marek Tamm Tartus loengusarja „Töid märgisüsteemide alalt” raames teemal „Semiotica Tartuensis (viimased 150 aastat)”. Esineja vaatles semiootilise mõtlemise traditsiooni Eestis, eriti Tartus, viimase pooleteise sajandi jooksul. TÜ semiootika osakond tähistab sel semestril ajakirja „Töid märgisüsteemide alalt” (Sign Systems Studies) 50. ilmumisaasta juubelit. Tegemist on Juri Lotmani ellu kutsutud maailma vanima semiootikaalase teadusajakirjaga, mis praegu ilmub ingliskeelse ja avatud juurdepääsuga väljaandena.

• 23. oktoobril toimus kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi konverents „Kehalisus ja tunded välitööde kontekstis”. Kirjandusmuuseumi, Tartu ja Tallinna ülikooli uurijad tutvustasid välitöömaterjale ja käsil olevaid teemavaldkondi.

• 23. oktoobril korraldas Eesti Rahvusraamatukogu seminari „Konfessioon ja kirjakultuur”. Tiina Kala kõneles keskaegse Liivimaa kirikliku kirjasõna iseloomust, Marju Lepajõe XVII sajandi kirjakultuuri teoloogilistest aspektidest, Kristi Viiding tutvustas David Hilcheni kirjavahetuse põhjal konfessionaalseid otsinguid XVII sajandi Liivimaal ja Mihhail Lotman arendas teemat interkonfessionaalsete filoloogiliste aspektide suunal. Kristiina Rossi ettekanne tutvustas kirikulaulu ja kirjakultuuri suhet, Katre Kaju rääkis kristlikust õpetusest varauusaegse Tallinna kooliprogrammides, Tiiu Reimo Eesti Raamatute Kirjastuskassast XVIII sajandil ning Aira Võsa valgustusteoloogilistest trükistest baltisaksa luterliku kirikukultuuri osana. Seminar lõppes Piret Lotmani monograafia „Heinrich Stahli elu ja looming” tutvustusega.

• 23.–25. oktoobrini peeti Taevaskojas Võru Instituudi ja Tartu Ülikooli korraldusel konverents „Aeg läänemeresoome keeltes”. Lisaks Eesti teadlastele astusid üles Soome ja Karjala keeleuurijad.

• 24. oktoobril toimus kirjandusmuuseumis arhiivraamatukogu asutajale Oskar Kallasele pühendatud XXV eesti raamatuteaduse konverents ehk Oskar Kallase päev. Konverentsil räägiti Oskar Kallase kahest kirest, vaadeldi Jaan Jõgeveri tegutsemist tsensorina, valgustati Enn ja Helga Nõu raamatukogu lugu ning analüüsiti varasemaid raamatuteaduse konverentse. Ettekannetega esinesid Piret Õunapuu, Vello Paatsi, Szilárd Tóth, Enn Nõu, Aija Sakova-Merivee, Tiiu Reimo, Jane Makke, Ülo Matjus ja Heino Räim.

• 27. oktoobril pidas Soome kodumaa keelte keskuse juhataja ja sotsiolingvistika professor Pirkko Nuolijärvi Granö Tartus loengu „The status and the promotion of the languages in Finland”.

• 27.–28. oktoobrini korraldas Eesti Rahvaluule Arhiiv kirjandusmuuseumis seminari „Eesti digitaalhumanitaaria A° 2014: infotehnoloogiline innovatsioon humanitaarteadustes ja -hariduses”, kus tutvustati digitaalhumanitaarseid uurimusi, projekte, loodavaid ja kasutatavaid rakendusi. Õpitubade teemad olid „Tekstikorpused, nende analüüsivahendid ja -võimalused” ning „RTI fotograafia museaalide ja säilikute uurimiseks”.

• 29. oktoobril pidas Ülle Pärli Tartus ettekande „„Töid märgisüsteemide alalt” kui Gesamtkunstwerk”.

• 29. oktoobril toimus Tallinna Linnaarhiivis UTKK ja Baltisaksa Kultuuri Seltsi ühine seminar, kus esines UTKK vanemteadur Martin Klöker ettekandega „„Muß in Geduld mein Elend stillen” – Eine verbotene Liebe im Brief des 17. Jahrhunderts” („„Pean kannatlikult oma viletsust vaigistama”. Keelatud armastus 17. sajandi kirjades”).

• 29.–31. oktoobrini peeti Tallinna Ülikoolis kultuuriteooria tippkeskuse VII sügiskonverents „Eesti kultuuri süvamehhanismid”, kus tehti kokkuvõte tippkeskuse senisest tööst. Konverentsi avaettekande „Eesti kultuuriteooria: proloog” pidasid Marek Tamm ja Kalevi Kull. Sellele lisaks peeti kolmel päeval üheksa ettekannet, millele järgnesid arutelud Jaan Unduski, Marju Lauristini, Valter Langi, Rein Raua, Marek Tamme, Kalevi Kulli, Timo Marani, Peeter Toropi, Kristiina Juhansoni, Tõnu Viigi, Ergo-Hart Västriku, Kristin Kuutma jpt juhtimisel.