Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika



• 9.–10. maini leidis Tartu Ülikooli saksa filoloogia osakonnas aset kirjandusteaduslik konverents „Tartu ja Riia kirjandus” („Tartu und Riga in der Literatur”). Konverentsil rõhutati nende kahe linna rolli Liivimaal ja otsiti vastuseid küsimusele, kuidas need linnad on leidnud peegeldamist kirjanduses. Komparativistliku suunitlusega konverentsil kohtusid saksa, eesti, läti, slaavi ja klassikalised filoloogid Göttingenist, Tartust ja Riiast.

• 16.–18. maini toimus Tartus Saksa Keele ja Luule Akadeemia (Deutsche Akademie für Sprache und Dichtung) kevadkonverents. Tartusse olid tulnud selle akadeemia liikmed – kirjanikud, luuletajad, tõlkijad, keele- ja kirjandusteadlased, ajaloolased, filosoofid –, et vahetada kogemusi Eesti kolleegidega. Lisaks ettekannete kuulamisele ja autoritega kohtumisele anti üle ka mitu auhinda, üheks laureaadiks oli Mati Sirkel, kes sai Friedrich Gundolfi auhinna saksa kultuuri vahendamise eest välismaal.

• 17. mail peeti Kirjandusmuuseumis kultuuri- ja kirjandusteooria töörühma konverents realismi nüüdisaegsest tähendusest ja relevantsusest. Esinesid Jaak Tomberg („Materjali uus vastupanu”), Silver Rattasepp („Korrelatsionism ehk realismisallimatus”), Agnes Neier („Realismi ambivalentsus kaamerasilma läbi: mõnest näitest”), Aare Pilv („Kuidas tõlkida romaani ühest „ismist” teise? Rudolf Sirge juhtum”), Johanna Ross („„Minu juhmus oli otsekui põhjatuul kevadel”: minajutustajast eesti sotsrealismis”), Mihkel Kunnus („Inimene kaineneb ehk mõtlemise häbi”), Hent Kalmo („Realism ja paranoia”) ja Anti Saar („Kolm asjakohast lugemist tegelikkuse kohta”). 

• 17. mail kaitses Sirli Parm Tartu Ülikoolis doktoritöö „Eesti keele ajasõnade omandamine”. Juhendajad professor Renate Pajusalu (TÜ) ja professor Reili Argus (TLÜ), oponent professor Klaus Laalo (Tampere Ülikool).

• 22. mail peeti Tallinnas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse seminari „Intertekstuaalsus ja modernsus Gustav Suitsu luules”. Seminari viis läbi Anneli Mihkelev.

• 22. mail toimus Tallinnas Hõimuklubi õhtu. Tartu Ülikooli soome-ugri keelte professor Gerson Stefan Klumpp käsitles lõunasamojeedi ja sajaani- samojeedi keelte ühiseid ja eristuvaid jooni, asualasid ning keelte dokumenteerimist.

• 24. mail kaitses Katiliina Gielen Tartu Ülikoolis doktoritöö „Translation history in systems: Studies on the Estonian translational space of the 20th century” („Tõlkelugu süsteemides: uuri- musi 20. sajandi Eesti tõlkeruumist”). Juhendajad Raili Marling ja Reet Sool (TÜ), oponendid Outi Paloposki (Turu Ülikool) ja Maryvonne Boisseau (Stras- bourgi Ülikool).

• 28. mail tähistas Johannes Aaviku Selts Tallinnas kultuuripärandi aastat kõnekoosolekuga „160 aastat „Alg-Kalevipoja” valmimisest 1853”. Pille Kippar kõneles teemal „„Alg-Kalevipojast” päris „Kalevipojani”” ja Aili Norberg tutvustas, mida arvas Johannes Aavik Kreutzwaldi eesti keelest.

• 30. mail toimus Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi aastakoosolek. Madis Arukask pidas ettekande „Tähelepanekuid inimkehast traditsioonilises kultuuris”. Anti kätte folkloristika aastapreemia, mille pälvis Janika Oras. Kuulati ära ARS-i juhatuse 2012. aasta tegevus- ja finantsaruanne ning valiti uus juhatus.