Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika

 

 

 

5. veebruaril toimunud Kirjandusmuuseumi teisipäevaseminaril astus üles Vjatka-eestlaste uurija Irina Truškova, kes tutvustas Venemaa diasporaaeestlaste ja -lätlaste uurimisprojekti.

 

 

6. veebruaril peeti Kirjandusmuuseumis Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolek ja allkirjastati ÕES-i raamatukogu deponeerimisakt. Jaanuaris jõudis ÕES-i raamatukogu tervikuna Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukokku. Kuulati Kersti Taali ettekannet „Õpetatud Eesti Seltsi raamatukogu läbi aegade”.

 

 

14.–16. veebruarini korraldas Tallinna Ülikooli slaavi keelte ja kultuuride instituut XIV rahvusvahelise noorfiloloogide konverentsi. Ettekannetega esinesid tudengid, magistrandid, doktorandid ja aspirandid Eestist, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Poolast, Lätist jm. Ettekannetes keskenduti võrdlevale kirjandusteadusele, vene kirjanduse ajaloole, poeetikale ja lingvistikale. Konverentsi avaettekanded pidasid Stephen Lovell (Londoni King’s College) ja Kira Rogova (Peterburi Riiklik Ülikool).

 

 

20. veebruaril kaitses Tiit Hennoste Tartu Ülikoolis oma doktoritöö teemal „Grammatiliste vormide seoseid suhtlustegevustega eestikeelses suulises vestluses”. Juhendaja prof Helle Metslang (TÜ), oponent prof Pirkko Nuolijärvi (Kodumaa keelte keskus, Soome).

 

 

24. veebruaril anti Toompeal TA saalis kätte riiklikud autasud. Riigi teaduspreemia pälvis kirjandusteadlane Maie Kalda ja J. F. Wiedemanni keeleauhinna eesti vana kirjakeele uurija Valve-Liivi Kingisepp.

 

 

27. veebruaril korraldas Emakeele Selts TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudis kõnekoosoleku. Ettekannetega esinesid Reet Kasik („Spontaansest sõnaloomest tekstiprotsessis”), Silvi Vare („Eesti keele sõnaperede koostamise käigust”) ja Grethe Juhkason („Võru momentaanide ja frekventatiivide struktuurist ja produktiivsusest”).

 

 

28. veebruarist 1. märtsini toimus Tallinna Ülikoolis kaheksas folkloristide talvekonverents „Folkloor linnas ja linnast”. Ettekannetega esinesid Ehti Järv ja Pille Runnel („Koolilaste lood linnakogemustest – uurimisprojekti kaar-distamine”), Piret Voolaid („Pane see enda staatuseks ja saa teada, mida inimesed sinust arvavad! Earühma identiteediloome Facebooki ahelpostituste näitel”), Eda Kalmre („Beebiporgandid ja salatipesu – kaubanduslikud muistendid ja kuulujutud Eesti tarbimisühiskonnas”), Ell Vahtramäe („Urbanistlik põllumajandus Internetis”), Jaanika Hunt („Kehale nõelutud lein. Mälestustätoveeringud”), Elo-Hanna Seljamaa („Miks mitte uurida Lasnamäed”), Sille Kapper („Talurahva tantsupärimusest 21. sajandi linnas”), Tiiu Jaago („Linnateema vanemas rahvalaulus (pärimusliku ajaloo vaatepunkt)”), Aado Lintrop („Väravamängust nii ja teisiti”), Mall Hiiemäe („Väljakukuusest riituse objektina”), Aarne Ruben („Nõiaühiskond Tallinna 1615–1617. aastate kohtuprotsesside valguses”), Marju Kõivupuu („Varauusaegne maagia linnas – kass ehitusohvriks”), Mare Kõiva ja Liisa Vesik („Euroopa eestlaste seisukohast 2. Etnilised stereotüübid YouTube’i klippidena”). Konverentsi korraldasid EHI maastiku ja kultuuri keskus, Kultuuriteooria tippkeskus ja Akadeemiline Rahvaluule Selts.

 

 

28. veebruarist 2. märtsini tähistati Tartu Ülikoolis Juri Lotmani 91. sünniaastapäeva rahvusvahelise seminariga. Juri Lotmanit, tema loomingut ja teadustööd meenutasid tema sõbrad, kolleegid, õpilased ja teadlased Venemaalt, Saksamaalt, Suurbritanniast, Ukrainast, USA-st, Soomest, Itaaliast ja Eestist.Teemadest oli esindatud vene kirjanduskaanon, rahvusliku identiteedi konstrueerimine, kirjandus- ja maalikunsti tekstide poeetika, olmekäitumise poeetika, intertekstuaalsus, komparativistika, kirjanduse ja filosoofia sidemed.