Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika



• 30. oktoobrist 1. novembrini korraldas kultuuriteooria tippkeskus Tartus rahvusvahelise sügiskonverentsi „Embodiment, expressions, exits: transforming experience and cultural identity”. Konverentsi plenaarettekanded pidasid Billy Ehn (Umeå ülikool), Chris Fowler (Newcastle’i ülikool), John Wylie (Exeteri ülikool) ja Katharine Young (California ja San Francisco ülikooli külalislektor). Teemadest käsitleti kultuuriuurimise metodoloogiat, kehalisuse vahendamist, maastike kogemist ja tundmaõppimist, avaliku ja privaatse vahelist dünaamikat ning surma kui isiksuse teisenemist. Ettekanded pidasid Soome, Rootsi, Venemaa, Leedu, Läti, USA, Inglismaa ja Eesti teadlased.

• 2. novembril toimus Leesi rahvamajas Lahemaa rannakeele päev. Esinesid Piret Norvik („Lahemaa rannamurdest ja pohirannast”) ning Melika Kindel („Rannakeelest ja perepärimusest”). Kuusalu regilaule esitas Jaak Johanson, rannarahva kombeid tutvustas Maila Velström, kirderannikumurde tähtsusest kõneles Ott Sandrak. Tema juhatas ka rannamurde elujõu teemalist arutelu.

• 5. novembri teisipäevaseminaril Kirjandusmuuseumis vahendas Nikolai Kuznetsov muljeid kahelt Sõktõvkaris toimunud konverentsilt: „Esimene komi rahvaluulekogumik 100” (24.–25. oktoobril) ja „Emakeel kakskeelsuse oludes” (28.–30. oktoobril).

• 8. novembril tähistati Kirjandusmuuseumis ettekandekoosoleku ja arhiivinäitusega „Kirjanik ja tema pärand” kirjanik Enn Nõu 80. sünnipäeva. Näitusel on välja pandud aastate vältel Enn Nõu kogutud ja Eesti Kultuuriloolisse Arhiivi üle antud materjale. Mart Orav kõneles Nõu raamatust „Tõotan ustavaks jääda”, Rutt Hinrikus Nõust arhivaarina. Marin Laak tutvustas näitust „Kirjanik ja tema pärand” ning Triinu Ojamaa kõneles Enn Nõu romaanidest „Lõigatud tiibadega” ja „Pärandusmaks”.

• 8. novembril toimus Tallinnas kirjanike majas Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühma ja Kirjanike Liidu korraldusel konverents „Etüüde nüüdiskultuurist: Madis Kõiv ja Sulev Keedus”. Esinesid Aare Pilv, Lauri Kärk, Eva Näripea, Maarja Ojamaa, Mari Laaniste ja Jaak Lõhmus.

• 11. novembril pidas TLÜ Eesti Humanitaarinstituut oma 25. sünnipäeva konverentsi „Eesti humanitaarne tulevik”, kus astusid üles Rein Raud, Jaan Ross, Urmas Sutrop, Anne Lill, Krista Kodres, Marju Lauristin, Mart Kalm, Tiina Kirss, Ülar Ploom ja Mihhail Lotman. Järgnenud vestlusringi juhtis Marek Tamm.

• 15.–16. novembril peeti Tartu Ülikoolis konverents „Kohalik kirjandus: lõunaeesti vaateid/Kotusõkirändüs: lõunõeesti kaehuisi”. Ettekannetega esinesid Mart Velsker, Margit Tintso, Hasso Krull, Arne Merilai, Tiit Hennoste, Vello Paatsi, Õnne Kepp, Tiia Allas, Janika Kronberg, Leena Kurvet-Käosaar, Kauksi Ülle, Valdur Mikita, Katre Kikas, Kadri Tüür, Ave Mattheus ja Andreas Kalkun. Konverentsi raames toimus ka murdeluule õhtu „Luulesõit”, kus astusid üles soome luuletaja Heli Laaksonen, läti luuletaja Guntars GodiÏnš ning võro luuletajad Contra ja Jan Rahman, ning Taarka Pärimusteatri etendus „Leelo otsib setot”.

• 21. novembril korraldas Eesti Keele Instituudi soome-ugri keelte ja murrete osakond konverentsi „Uurali ja Indo-Euroopa keelekontaktid”. Peaesinejad olid Angela Marcantonio (Rooma La Sapienza Ülikool), Anna Stafecka (Läti Ülikool) ja Gerson Klumpp (Tartu Ülikool). Lisaks neile esinesid veel Terhi Honkola, Szilárd Tóth, Jelena Rjabina, Svetlana Jedõgarova-Mantel, Inna Kaisina, Alo Merilo, Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Vilja Oja, Kaidi Rätsep, Ene Vainik, Oliver Vare ja Jüri Viikberg.

• 28. novembril pidas Iisraeli Ben-Gurioni ülikooli professor Alexander Borg Eesti Keele Instituudis loengu malta leksikograafiast ja Malta kuulsast leksikograafist Mikiel Anton Vassallist.

• 28. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kogumiskonverents „Välja piiritlemine: kus kohtuvad uurija ja uuritav”. Teemaring oli lai: kirjalik pärimusaines, kohtumised tulnukatega, kunst ja antropoloogia, Eesti Kunstiakadeemia XXXVI soome-ugri uurimisreis Narva ja Leningradi oblastisse, keeleekspeditsioonid Petserimaa setode juurde, välitööd Kihelkonnal, Võnnu kihelkonna looduslike pühapaikade välitöödest, pärimustantsu kogumine Eestis 2008–2013. Esinejad olid ERA-st, Tartu Ülikoolist, EKA-st ja rahvusraamatukogust. 

• 28. novembril toimunud UTKK seminaril esines Rein Undusk ettekandega „Summing up. Viies loeng infiniitsusest”, milles ta tegi kokkuvõtte uurimisteemast „Infiniitsuse kontseptsioon mõtlemises ja kunstis”. 

• 28.–29. novembril peeti Tartus TÜ eesti keele võõrkeelena osakonna korraldusel kaheksas konverents sarjast „Emakeel ja teised keeled”. Seekordne konverents keskendus võõrkeeleõppele. Kutsutud esinejad kõnelesid järgmistel teemadel: Henriёtte Hendriks (Cambridge’i ülikool) teise ja kolmanda keele omandamise probleemidest, Pirkko Muikku-Werner (Ida-Soome Ülikool, Joensuu) lähedaste sugulaskeelte omandamisest ja Leelo Kingisepp (kirjastus Iduleht) iseseisva keeleõppimise eripärast keeleõppekeskkonna „Keeleklikk” kasutajate näitel.

• 29. novembril korraldas A. H. Tammsaare Muuseum koostöös Eesti Kirjanike Liiduga Tallinnas üheksanda sügiskonverentsi „Tegelase jälil. Kirjanduslike karakterite võrdlevaid vaatlusi”. Esinesid Philippe Chardin („Kaunis eesti „õnnetu teadvuse” romaan – Tammsaare „Tõde ja õigus””), Toomas Kiho („Varastatud Vargamäe”), Maarja Vaino („Ema jälg. Ema-tegelane Tammsaare loomingus”), Anneli Kõvamees („Muinasjutt, armastus ja variatsioonid”), Anne-Marie Le Baillif  („Kas Karin on 20. sajandi Emma Bovary?”), Juhani Salokannel („Karin Paas ja Eero Markku – kas süüdlased või ohvrid?”) ja Pille-Riin Purje („Tammsaare ja Tom Stoppard. Karin Paas ja Natalie Herzen”).

• 29. novembril toimus Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudis üheksas muutuva keele päev. Seekord oli tähelepanu all keeleüksuste tähenduse muutumine ja sellest mõjutatud nähtused keeles, inglise-eesti keelekontaktid ja koodivahetus, klasteranalüüs keelekirjelduses jmt. Teemapäeva raames korraldati sotsiolingvistika tööpaja „Eesti keel ja keelekontaktidest johtuvad keelemuutused”.