Lehekülje algusesse

Lühikroonika




• 1.–4. juulini toimus Tartus etnoloogide ja folkloristide maailmaorganisatsiooni SIEF (Société Internationale d’Ethnologie et de Folklore) 11. rahvusvaheline kongress, millel osales ligi 430 esinejat 41 riigist. Tänavune kongress keskendus ringlusele, sh kultuurivormide ringlusele ning kultuuriliste praktikate ja uskumuste ringlust kujundavatele poliitilistele ja majanduslikele teguritele. Tartu Ülikooli aulas toimunud seitsmel plenaarloengul esinesid Tine Damsholt (Kopenhaageni Ülikool), Michael Herzfeld (Harvardi Ülikool), Robert G. Howard (Wisconsini Ülikool), Kristin Kuutma (TÜ), Joep Leerssen (Amsterdami Ülikool), Alessandro Portelli (Sapienza Ülikool Roomas) ja Greg Urban (Pennsylvania Ülikool). Kongressi korraldasid TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituut koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, kultuuriteooria tippkeskuse, Tallinna Ülikooli ning Tartu Nefa rühmaga.

• 5.–6. juulil peeti Nüplis järjekordne Kirjandusmuuseumi suvekool pealkirja all „Lugedes rändavaid pilvi”. Suviselt pingevabamas õhkkonnas esinesid ettekannetega Risto Järv, Boris Veizenen, Janika Kronberg, Katre Pärn, Johanna Ross, Kairit Kaur, Liina-Ly Roos, Krista Ojasaar, Kersti Unt, Marit Karelson, Sven Vabar, Tanel Pern, Kadri Tüür, Neeme Näripä ja Valdur Mikita.

• 27. augustil peeti Eesti Keele Instituudis Emakeele Seltsi koosolek, millega tähistati keelemees Raimo Raagi 60. sünnipäeva. Avasõnad lausus Tiina Söderman. Juubelihõnguliste sõnavõttudega esinesid Jüri Viikberg („Kaalul on rohkem kui Saareste murdeatlas”), Päivi Juvonen („Så lika men ändå så olika. Om kanssa, kans och kaa i talad finska”), Pirkko Nuolijärvi („Kieli, yksilö ja yhteiskunta”) ja Kristiina Ross („Henricus Stahell, Raimo Raag ja teised tähtsad mehed”). Teistest akadeemilisema ettekandega astus üles Marje Joalaid („Raagist, Raagi külast ja Vahtsõliinast”). 

• 10. septembril tähistati Emakeele Seltsi koosolekuga Jüri Viikbergi 60. sünnipäeva. Ettekannetega esinesid juubilar ise („Alamsaksa laensõnadest Johannes Gutslaffi grammatikas”), Annika Kilgi („Eduard Ahrensi piiblikeele kriitika”) ja Lembit Vaba („Mida Siber meile õpetas”).

• 11. septembril Tartus toimunud Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul esines Dorothee M. Goeze ettekandega „Kultuurivahendus külma sõja aegsel perioodil. Otto A. Webermann – biograafia Eesti ja Saksamaa vahel”. O. A. Webermann töötas uurijana Göttingeni ülikooli soome-ugri instituudis ja on avaldanud uurimusi eesti ja saksa keeles eesti kultuuriloo ja kirjanduse alalt.

• 12.–13. septembril peeti Sangastes EKI ning TÜ keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli sügisseminar „Keeletehnoloogiast filoloogile”. Oma käsilolevatest töödest kõnelesid Einar ja Lya Meister, Meelis Mihkla, Liisi Piits, Mari-Liis Kalvik, Pärtel Lippus, Tanel Alumäe, Hille Pajupuu, Rene Altrov ja Kairi Tamuri.

• 19. septembril pidas Eva Toulouze Tartus Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi loengusarjas „Religioon ja konflikt” loengu „Kaama-taguste udmurtide usund tänapäeval”. Suvistel välitöödel juunikuu palvustetsükli jälgimisel põhinenud ettekanne keskendus ohvripapi rollile selles protsessis ja vaatles elava traditsiooni varieeruvust Baškiiria udmurtide usuelus.

23.–25. septembrini toimus Tartus Eesti võrdleva kirjandusteaduse assotsiatsiooni 10. rahvusvaheline konverents „Rahvuskirjandused ja võrdlev kirjandusuurimine”. Konverentsil arutleti, kuidas rahvuskirjandustmõtestada nii, et see ei jääks ühe või teise rahvuse „siseasjaks”, vaid et rahvuslike kirjanduste ja nende uurimise tähendus laieneks avaramasse rahvuseülesesse teadvusse. Suurfoorumist võttis osa 35 kirjandusteadlast üle maailma. Tosina eesti kirjandusuurija kõrval esinesid konverentsil õpetlased Slovakkiast, Portugalist, Leedust, Sloveeniast, Lätist, Saksamaalt, Hiinast, Marokost, Luxembourgist, Inglismaalt ja Poolast.

• 26. septembril toimus Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ettekandeõhtu, kus esinesid Mall Hiiemäe („Lastemängude temaatikast, otstarbest ja muutlikkusest”) ning
Astrid Tuisk („Väike tüdruk ja bränditoode Littlest Pet Shop”). Astrid Tuisk kuulutas välja lastemängude kogumisvõistluse.

• 26. septembril toimunud Euroopa keeltepäeva puhul korraldasid Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Eesti Keele Instituut ja Eesti Keeletoimetajate Liit Tallinnas esimest korda selge keele konverentsi. Avasõnad lausus Toomas Hendrik Ilves. Ettekannetega esinesid Anne-Marie Hasselrot (Rootsi Riigikantselei), Allar Jõks (advokaadibüroo Sorainen), Karine Nicolay (Thomas More’i ülikooli kolledž, USA), Martin Foessleitner (Rahvusvaheline Infodisaini Instituut, IIID), Tiina Pai (Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat) ja Janar Filippov (Eesti Ekspress).

• 27. septembril peeti Tallinna Ülikoolis Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents. Esinesid Eduard Odinets, Kairi Lehis, Andra Rumm, Olle Sokk, Maarja-Liisa Pilvik ja Triin Todesk.