Lehekülje algusesse

Lühikroonika

 

 

4. aprillil toimus Ajaloo Instituudis keskaja keskuse seminar, kus Toronto Ülikooli professor Jüri Kivimäe pidas ettekande „Russowiana. Vanu ja uusi mõtteid Balthasar Russowist ja tema kroonikast”.

12. aprillil pidas Anne Türnpu Eesti Akadeemilises Usundiloo Seltsis ettekande „Teekond triksterini ja edasi. Usund või teater”. See oli seltsi loengusarja „Isik religioonis: rollid ja kangelased” kolmas loeng. Anne Türnpu on kaitsnud selleteemalise doktoritöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

19. aprillil toimus Väike-Maarjas traditsiooniline F. J. Wiedemanni keeleauhinna keelepäev. Käesoleva aasta Wiedemanni keeleauhinna pälvis Mari Tarand, kes esines ettekandega „Kodukeele kütkes”. Heli Laanekask kõneles teemal „Wiedemanni grammatika eesti keeles”. Õpilasettekanne „Kõnekäändude mõistmisest Väike-Maarja Gümnaasiumi näitel” pärines Kätlin Kaarelt (juhendaja Ülle Lääne). Keelepäev lõppes laureaaditamme istutamisega keeletammikusse.

19. aprillil peeti Eesti Keele Instituudis Tiiu Erelti 70. sünnipäevale pühendatud keelekorraldusseminar. Ettekannetega esinesid Salli Kankaanpää („Suomen kielen huolto: sen tehtävät ja organisointi”, Soome Kodumaa Keelte Uurimiskeskus) ja Peeter Päll („Kas nimekorraldusteooria oleks mõeldav?”, EKI).

25. aprillil toimus Tallinna Ülikoolis seminar „Üliõpilaste toimetulek mitteemakeelses õppetöös”. Seminaril tutvustati projekti „Erialakeeleõppe arendamisvajaduse uuring” (EKAV) tulemusi. Projekti uuringuosa analüüsis üliõpilaste ja eri instituutide aineõppejõudude seisukohti ja strateegiaid mitteemakeelses õppetöös, loodi ka keeletoe abimaterjalid aine- ja keeleõppejõududele ning üliõpilastele.

25. ja 26. aprillil toimus Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Kirjandusmuuseumis seitsmendat korda noorte folkloristide ja etnoloogide kevadkonverents „Noorte hääled”. Konverentsil esinesid Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi noored uurijad. Ettekannetes keskenduti diasporaauurimustele, saunakultuuri erinevatele tahkudele, ideoloogiale, identiteediküsimustele, usundilisele ja religioossele maailmapildile nii Eestis kui ka kaugemal, ning haakudes käimasoleva filmiaastaga, pöörati tähelepanu ka sellele valdkonnale. Samuti tutvustati Kirjandusmuuseumi digitaalarhiivi KIVIKE.

26. ja 27. aprillil korraldasid Eesti Keele Instituut ja Tallinna Ülikool Tallinnas rakenduslingvistika 11. kevadkonverentsi „Keele mõõtmed”. Kutsutud esinejad Ari Huhta ja Heikki Lyytinen olid mõlemad Soomest Jyväskylä Ülikoolist. Konverentsi ettekanded käsitlesid eri vaatenurkadest keele grammatilisi, praktilisi, pragmaatilisi, kommunikatiivseid, didaktilisi, kvalitatiivseid, komparatiivseid aspekte ja nende mõõtmise või hindamise viise. Töö toimus viies sektsioonis: keele mõõtmed keeletehnoloogias, keelekasutuses, hariduses, suhtluses; oskuskeele mõõtmed. Toimus ka mitu tööpaja, kus käsitleti esimese ja teise keele omandamist, lapsekeelt ja sotsiolingvistikat. Osalejaid oli lisaks Eesti teadlastele Soomest, Venemaalt, Küproselt, Hispaaniast ja Katalooniast.

27. ja 28. aprillil peeti Tartus XXIV orientalistikapäevade raames konverents „Ida mõttelugu eesti keeles: tõlked ja tõlgendused”, mille korraldasid Eesti Akadeemiline Orientaalselts ja TÜ orientalistikakeskus. Konverentsi esimese sektsiooni „Tekstid, tõlked ja tõlkijad” ettekanded käsitlesid konkreetsete tekstide („Zhuangzi”, „Daodejingi”, Piibli jt) tõlkeid ja retseptsiooni eesti keeleruumis. Teise sektsiooni teema oli „Mõisted ja terminid. Tõlkes kaduma läinud? Või hoopis leitud?” Plenaarettekande „Kas mõttelugu on mõtet tõlkida?” pidas Märt Läänemets. Ettekannetega astusid üles Tarmo Kulmar, Urmas Nõmmik, Vladimir Sazonov, Harri Ints, Peeter Espak, Laur Järv, Kadri Raudsepp, Jingyi Gao, Mart Tšernjuk ja Teet Toome.

27.–29. aprillini korraldas Tartu Ülikooli slaavi filoloogia osakond traditsioonilise rahvusvahelise noorte filoloogide konverentsi. Avaistungil esines USA Dartmouthi College’i vene osakonna professor Mihhail Gronas venekeelse loenguga „Millise sõna unustas Mandelštam? Mnemopoeetikast”. Töö toimus kirjandus- ja keeleteaduse sektsioonis. Noored teadlased käsitlesid nii keskaja kui ka tänapäeva vene kirjandust, samuti teksti intertekstuaalset analüüsi, vene keele grammatikat, etümoloogiaid ning tõlkimis- ja õpetamisprobleeme. Esinejaid oli lisaks Eestile Venemaalt, Valgevenest, Tšehhist, Poolast, Lätist, Saksamaalt, Austriast jt riikidest.