Otsi
|
Eng
Lehekülje algusesse

Lühikroonika

 

 

5. märtsil toimus Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses lastekirjanduse aastakoosolek. 2011. aasta eesti lastekirjandusest kõneles Jaanika Palm („Tondid, vaimud ja inglid”), tõlkekirjandust tutvustas Krista Kumberg („Päriselust eemal”) ja eelmise aasta lasteraamatuillustratsioonidest andis ülevaate Viive Noor („Terad ja sõklad”).

8.–9. märtsil toimus Tallinna Ülikoolis Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning Eesti Humanitaarinstituudi võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurisemiootika õppekava konverents „Ajalooromaan: poeetika ja poliitika”. Konverentsi eesmärgiks oli kaardistada ajalooromaani ajalugu eesti kirjanduses, samuti soov uurida, kuidas seletada ajaloo jätkuvat aktuaalsust ilukirjandusliku ainesena XXI sajandil. Esinesid kirjandusteadlased ja ajaloolased, nagu Eneken Laanes, Marek Tamm, Tiina Kirss, Piret Peiker, Liina Lukas, Aivar Põldvee, Linda Kaljundi, Anneli Kõvamees, Alo Lõhmus, Jaan Undusk, Maarja Saldre, Juhan Kreem, Märt Väljataga, Raili Marling, Eva Rein ja Jaak Tomberg, samuti filmiuurijad Eva Näripea ja Kristel Kotta. Ürituse raames toimus ajalookirjanike ümarlaud „Ajalooromaan kui aja märk”, kus osalesid Tiit Aleksejev, Indrek Hargla ja Andrei Hvostov.

14. märtsil korraldas Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut emakeele päeva puhul traditsioonilise üliõpilaskonverentsi, kus keele- ja kirjandusteemaliste ettekannetega esinesid TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi bakalaureuseõppe üliõpilased, magistrandid ning doktorandid.

16.–17. märtsini korraldasid Ungari Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja Euroopa Komisjoni Esindus Eestis Rahvusraamatukogus konverentsi „Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused”. Põhiteemana käsitleti väikerahvaste keelte ellujäämisstrateegiaid, püüti leida ka keele kaotamisega seotud kartuste ja tänapäeva ühiskonna erinevate kultuurinähtuste seoseid. Esinejaid oli Ungarist, Soomest, Itaaliast, Prantsusmaalt, Taanist, Inglismaalt ja Walesist. Eestit esindasid Jüri Valge, Andres Heinapuu, Irina Kuldkepp, Sven-Erik Soosaar, Rainer Kuuda, Jaan Undusk, Rein Veidemann ja Martin Ehala.

21. märtsil toimus Hõimuklubi õhtu „Soome-ugri keeltest – armastuse ja murega”. Udmurdi keelest ja selle kasutamisvõimalustest rääkis Tallinna Ülikooli doktorant, luuletaja ja tõlkija Muš Nadii, mari keele nüüdisajastamisest ja mari keelest internetikeskkonnas kõneles mari infoportaali MariUver toimetaja Vasli Nikolajev ning Tallinna Ülikooli doktorant Natalia Abrossimova tutvustas ersa keele olukorda tänapäeval.

28. märtsil toimunud Tallinna Ülikooli germaani-romaani keelte ja kultuuride instituudi teadusseminaril esines Martin Klöker (Osnabrück) ettekandega „Koloonia ja emamaa: baltisaksa kirjanduse ja kultuuriloo tõlgendusi”.

28. märtsil korraldas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus teadusseminari „Kirjandustekst identsust loomas II. Intertekstuaalsus, intermeedialisus ja Hamlet eesti kultuuris”. Lähtetekstiks oli valitud Paul-Eerik Rummo „Hamleti laulud”, mis ilmus esimest korda kogumikus „Tule ikka mu rõõmude juurde” (1964). Seminari viis läbi Anneli Mihkelev.

29. märtsil toimus Eesti Kirjandusmuuseumis folklorist Kristi Salve juubelile pühendatud ettekandekoos-olek. Esinesid Madis Arukask („Tabud ja seksuaalsus vepsa karjusemaagias”) ja juubilar Kristi Salve („Alliteratsioon ja allikakriitika. Tähelepanekuid vepsa rahvaluule lühivormidest”).