Lehekülje algusesse

Lühikroonika

 

 

6. jaanuaril korraldatud Eesti Kirjandusmuuseumi konverentsiga „Sada kevadet: müüt, märk, keel” tähistati Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva ja 100 aasta möödumist „Kevade” ilmumisest. Avasõnad lausus EKM-i direktor Janika Kronberg. Ettekannetega esinesid Liivi Rosenvald („Laps Lutsu loomingus”), Eve Annuk („Teele lugu”), Mihkel Mutt („Joosep Tootsi ja teiste varjatud elu”), Marju Mikkel („„Kevade” varasest vastuvõtust kriitikas”), Anneli Saro („Müüt, rituaal ja kunstid. „Kevade” teatris ja filmis”), Katre Pärn ja Katre Väli („Meediumiülene „Kevade” kultuurimälus”), Annika Koppel („Oskar Lutsu filmide fenomen”) ning Paul-Eerik Rummo („„Suve” tegemisest”).

 

 

24. jaanuaril kaitses Kersti Lepajõe Tartu Ülikoolis doktoritöö „Kirjand kui tekstiliik. Riigieksamikirjandite tekstuaalsed, retoorilised ja diskursiivsed omadused”. Juhendaja oli Reet Kasik (TÜ), oponent Satu Grünthal (Helsingi Ülikool).

 

 

26. jaanuaril peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek, mille teemaks oli „Uusvaimsed tõlgendused: alternatiivi otsijatest lugude loojateni”. Esinejaid oli kaks. Marko Uibu tõstatas oma ettekandes küsimuse uue vaimsuse individuaalsest otsimisest ning autoriteetidest, mis sel teel oluliseks saavad. Kristel Kivari analüüsis energisammaste ümber koonduvat uut kohapärimust, maaenergeetikaga seonduvat seltsitegevust ning erinevaid suundumusi selles.

 

 

27. jaanuaril tähistati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Emakeele Seltsi koosolekuga Haldur Õimu 70. sünnipäeva. Ettekannetega esinesid Renate Pajusalu („Haldur Õim – ikka tähendust püüdes”), Tiit Hennoste („Tantsud tähtedega. Prominentide kategoriseerimine netikommentaarides”), Urmas Sutrop („Värvinimede semantikast”), Ilona Tragel ja Ann Veismann („Kas elamisel, mõtlemisel ja olemisel on suund?”) ning Heili Orav, Neeme Kahusk ja Kadri Vare („Järeldusi professori liikumisest keeleteaduses”).