Lehekülje algusesse

Lühikroonika

 

 

• 3. septembril toimus Tallinna Ülikoolis Mihhail Lotmani 60. sünnipäevale pühendatud sümpoosion. Ettekannetega esinesid Tõnu Viik („Semiootika, fenomenoloogia, psühhoanalüüs: kolm provokatsiooni”), Rein Raud („Miks ma ei mõista vene luulet?”), Ülar Ploom („Aspektist mina-luules”), Marek Tamm („Kuidas kirjutada tõe ajalugu?”) ja Daniele Monticelli („Kuidas sünnib uus: muutuse kaks mudelit”).

 

 

5. septembril esines Tartus Õpetatud Eesti Seltsi ettekandekoosolekul Janika Päll, kes kõneles teemal „„Vale toel ei kõnet ma värvi, vaid tõtt räägin, nii nagu käsib mind rinnus hing”. Tartu humanistide juhuluule ja kreeka keel: mõtteterast dissertatsioonini”.  

 

 

14.–16. septembrini toimus Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Soome Instituudi ja Soome Kirjanduse Teabekeskuse (FILI) eestvõttel esimene eesti-soome/soome-eesti lastekirjanduse seminar. Hea lasteraamatu tunnuste üle arutlesid Eva Koff, Mare Müürsepp ja Tauno Vahter, lastekirjanduse uudiseid vahendasid Kätlin Kaldmaa ja Noora Miettinen. Tõlkijatega kohtusid lastekirjanikud Aino Pervik ja Piret Raud.

 

 

21. septembril korraldasid TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus ja Tartu Kirjanduse Maja seminari „Säält ma saiõ sõnakõrra. Kauksi Ülle 50”. Esinejad kõnelesid nii võru kui ka eesti keeles: Tiia Allas („20 aastakka Kauksi Ülle loominguga. Vol 2.”), Piret Viires („Kauksi Ülle ja etnofuturismi sünd”), Hasso Krull („Pärimus ja ajalugu. Kauksi Ülle eksperimentalism”), Margit Tintso („Võro vaim Kauksi Ülle teosside seen ja ümbre”), Ave Mattheus („Naised kui ilmasambad – tüüpe ja suhtemustreid Kauksi Ülle loomingust”), Aare Pilv („Võru keelest võõrkeelena ja Kauksi Ülle tõlkimisest eesti keelde”), Heidi Aadma („Vaatemängude varjatud valvasolek”), Merlin Mürk ( „„Taarka”: näidend, stsenaarium ja film”) ja Andreas Kalkun („Seto lauluimmi ja Kauksi Ülle lüro-eepika. Vahtsõst laulmine ja vana kõrdamine”).

 

 

24.–25. septembrini peeti Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi 85. sünnipäevale pühendatud rahvusvaheline konverents „Arhiivid ja kogukonnad”. Esinesid teadlased Kirjandusmuuseumist, Eesti Ajalooarhiivist, Eesti Rahva Muuseumist, Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist, samuti külalisettekandjad Soomest, Venemaalt, Lätist ja Leedust. Konverentsi raames kuulutati välja uus kogumisvõistlus „Minuga juhtus üks naljakas lugu”.

 

 

27. septembril toimus Kirjandusmuuseumis Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek. India folkloorist rääkisid TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna külalisprofessor Rabindranath Sarma (Jharkhandi ülikool, India) ja sama osakonna külalisdoktorant Purabi Baruah (North-Eastern Hill University, Shillong, India).

 

 

28. septembril korraldasid Eesti Humanitaarinstituut ja Prantsuse Instituut Tallinna Ülikoolis kultuurivestluste sarja „Uued ideed Euroopas” avaürituse. Prantsuse ühe tuntuima ja mõjukaima kultuuriajakirja Esprit peatoimetaja Marc-Olivier Padis vestles kultuuriajakirja Vikerkaar peatoimetaja ja EHI õppejõu Märt Väljatagaga teemal „Kultuuriajakirjad ja uued ideed”. Vestlust juhtis ajaloolane Marek Tamm.

 

 

28.–29. septembril peeti Tartus ülikooli keelekeskuse 20. juubelile ja Euroopa keeltepäevale pühendatud rahvusvaheline konverents „Keeleõpe mitmekultuurilises aegruumis”. Plenaarettekannetega esinesid Anu Realo (TÜ), Gary Anderson (Cambridge’i Ülikooli Kirjastus), Anna Verschik (TLÜ) ja Martin Lange (Kieli Christian-Albrechts-Universität). Esinejaid oli veel mitmest Läti, Leedu ja Poola ülikoolist ning Eesti ülikoolidest.